S § 81 järgi Menetlusalune isik L.J, ik: XXX; elukoht: xxxx kodakondsus: EV; töökoht: ei tööta Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik, kohtukutse kättesaamist on ta kinnitanud (tl 29). Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv Süüdi tunnistada L. J 20.11.2017.a. toime pandud väärteos
S § 81 järgi ja mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt
Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohustada L.J ilmuma PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajja (Tallinn, Rahumäe tee 6) hiljemalt 26.02.2018.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada L.J’ suhtes sundtoomist arestimajja. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 22.01.2018.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates 22.02.2018.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik A. Alus’e poolt on 20.11.2017.a. koostatud väärteoprotokoll nr 20172011446501 selle kohta, et L.J 20.11.2017.a. kella 02.34 ajal Tallinnas, Pallasti 16 juures, liikudes Majaka 23 suunas, juhtis mootorsõidukit Ford Focus reg nr xxxx, isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,67 mg; tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,72 ± 0,05 mg/l; juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud; juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõidukit; juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Protokolli kohaselt rikkus L.J sellega
S § 3 lg 2 nõudeid, pannes toime
lg 2, § 201 lg 2,
S § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles L.J süüditunnistamist ja mõista talle karistuseks 24 päeva aresti, arvestades, et isikul on varasemad rahatrahvid tasumata, ta on jätkanud uute süütegude toimepanemist ja käesoleval juhul on ta toime pannud neli rikkumist. Menetlusalune isik L.J kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik (tl 29). Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid ning kuulati üle menetlusalune isik L. J. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid: - 20.11.2017.a. koostatud väärteoprotokolli (tl 3-4); isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl 5); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrükki (tl 6-7); joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule õiguste tutvustamise protokolli (tl 8); indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 9); joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (tl 10); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 11); Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet (tl 13); 2 - Maanteeameti e-teeninduse päringu väljatrükki (tl 14-18); Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt tehtud päringu väljatrükki (tl 19); Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet (tl 20); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiat (tl 21-22); karistusregistri väljavõtet (tl 23-25). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidas kohtuistungil osalenud pool lubatavaks. Tunnistajate ülekuulamist pooled taotlenud ei ole. Kohtu järeldused: Kohus esmalt märgib, et menetlusalune isik L.J kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli sellest teadlik, kohtukutse on talle edastatud avaliku e-toimiku kaudu (tl 28) ja selle kättesaamist on ta kinnitanud (tl 29). VTMS § 90 lg 1 kohaselt on väärteoasja arutamine võimalik, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise koht teatavaks tehtud ja nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud. Antud juhul ei ole menetlusalune isik (kaitsja tal puudub) ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist, mistõttu peab kohus võimalikuks väärteoasja arutamist ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärtegude toimepanemine L.J poolt. Tema poolt 20.11.2017.a. mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata, lubatud alkoholi piirmäära ületades, tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud ja liikluskindlustuseta sõidukita, on fikseeritud 20.11.2017.a. koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 3-4). Samuti kinnitavad nimetatud rikkumiste toimepanemist: isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 5), millest nähtuvalt tuvastati antud rikkumisega seoses kinnipeetud isikuna L. J; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja alkomeetri väljatrükk (tl 6-7), mille kohaselt tuvastati 20.11.2017.a. kella 02.45 kuni 02.49 ajal L.J väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,67 mg/l, isik on selle tulemusega tutvunud; indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 9), mille kohaselt saadi positiivne tulemus alkoholile; joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (tl 10), millest nähtuvalt viitavad alkoholi tarvitamisele isiku kerged koordinatsioonihäired ning märjad ja läikivad silmad; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 11), millega isik on tutvunud, otsusega kõrvaldati L.J sõiduki juhtimiselt 20.11.2017.a. seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega ja kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; Maanteeameti liiklusregistri väljatrükid (tl 13, 20), milledest nähtuvalt puudub L.J juhtimisõigus ja sõidukil Ford Focus reg nr xxxx puudus kehtiv tehnoülevaatus; Maanteeameti e-teeninduse päringu väljatrükk (tl 14-18), millest nähtuvalt puudus sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustuse leping; Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt tehtud päringu väljatrükk (tl 19), millest nähtuvalt ei olnud sõidukile kehtivat liikluskindlustuse poliisi 3 väljastatud; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopia (tl 21-22), mille kohaselt kõrvaldati 30.04.2013.a. L. J samuti sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et asjas ei esine menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrulliteenistuse, ametniku poolt (tl 3,-4, 5, 6-7, 9, 10, 11). Alkoholisisaldus menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus on mõõdetud kontrollitud ja taadeldud tõendusliku alkomeetriga. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt, olles varem juhtimiselt kõrvaldatud, juhtimisõigust omamata ja lubatud alkoholi piirmäära ületades, tehnokontrolli mitteläbinud ja liikluskindlustuseta mootorsõiduki juhtimise kohta. Rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolli ning oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses on menetlusalune isik tutvunud (tl 3-4). ja ta on väärteoprotokollis saanud esitada oma seisukoha. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega joobeseisundi tuvastamisel (tl 8). Isiku süü on kohtus tõendamist leidnud ja seda: - - - 20.11.2017.a. koostatud väärteoprotokolliga (tl 3-4), millest nähtub, et L. J 20.11.2017.a. kella 02.34 ajal Tallinnas, Pallasti 16 juures, liikudes Majaka 23 suunas, juhtis mootorsõidukit Ford Focus reg nr xxxx, isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,67 mg (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,72 ± 0,05 mg/l); juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud; juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõidukit; juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl 5), millest nähtuvalt tuvastati 20.11.2017.a. kella 02.47 ajal Tallinnas Pallasti 16 juures menetlustoimingule allutatud isikuna L.J (ik: XXX). tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrükki (tl 6-7), mille kohaselt tuvastati 20.11.2017.a. kella 02.45 kuni 02.49 ajal tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0018 L.J väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,72 mg/l, laiendmääramatuse 0,05 mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,67 mg/l. Tõendusliku alkomeeter oli enne puhumiskatseid testitud, mõõtmisi tehti kaks korda, arvesse võeti madalam tulemus. joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule õiguste tutvustamise protokolli (tl 8), millest nähtub, et L. J on 20.11.2017.a. tutvunud joobeseisundi tuvastamise korraga, talle tutvustati toimingu põhjust ja eesmärki. indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 9), millest nähtuvalt oli L.J 20.11.2017.a. kella 02.34 ajal indikaatorvahendiga kontrollimise tulemus positiivne (0,72 mg/l). joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (tl 10), mille kohaselt esinesid L.J 20.11.2017.a. kella 02.34 ajal kerged koordinatsioonihäired ning ta silmad olid märjad ja läikivad. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 11), mille kohaselt, selgus 20.11.2017.a. kontrollimise käigus, et L.J puudub vastava kategooria juhtimisõigus ja oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära 4 - või et ta on joobeseisundis ning seetõttu kõrvaldati ta sõiduki Ford Focus reg nr xxxx juhtimiselt. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet (tl 13), millest nähtuvalt puudub sõidukil Ford Focus reg nr 927MEL tehnoülevaatus ja see ei ole liiklusesse lubatud. Maanteeameti e-teeninduse päringu väljatrükki (tl 14-18), millest nähtuvalt puudusid sõidukil Ford Focus Reg nr xxxx liikluskindlustuse leping ja tehnoülevaatus. Tehnoülevaatus kehtis kuni 2017.a. septembrini (k.a.). Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt tehtud päringu väljatrükki (tl 19), millest nähtuvalt polnud 20.11.2017.a. kell 02.34 sõidukile Ford Focus Reg nr xxxx kehtivat liikluskindlustuse poliisi väljastatud; Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet (tl 20), millest nähtuvalt puudub L.J juhtimisõigus; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiat (tl 21-22), mille kohaselt, selgus 30.04.2013.a. kontrollimise käigus, et L.J puudub vastava kategooria juhtimisõigus ning seetõttu kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt. Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud L.J poolt
lg 2, § 201 lg 2,
S § 81 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine. Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavaid materjale: - karistusregistri väljavõtet (tl 23-25), millest nähtuvalt on L.J varasemalt karistatud väärteokorras 4-l korral (kehtivad karistused), liiklusalaste rikkumistega seoses ühel korral, 30.04.2013.a. Põhja prefektuuri otsusega
S § 424 alusel, vastavalt 15.10.2013.a. ja 16.12.2014.a. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsustega. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. L.J on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et L.J on talle süüks pandud väärteo toime pannud osalt nii kavatsetult, kui ka ettevaatamatusest hooletuse vormis. 20.11.2017.a. pidi L.J sõidukit juhtima asudes olema teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, teda oli ka varasemalt sel põhjusel juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti pidi ta tuvastatud alkoholi määra arvestades L.J olema teadlik, et tema alkoholimäär on selline, et ta ei või mootorsõidukit juhtida. Seega pidi ta olema ka teadlik, et 20.11.2017.a. sõidukit juhtima asudes paneb ta toime
Samuti pidanuks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral kontrollima sõidukil liikluskindlustuse ja kehtiva tehnoülevaatuse olemasolu ja ette nägema, et tal vastasel korral paneb ta toime
S § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. 5 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isik ei ole kahetsust avaldanud. Kohtuväline menetleja taotles L.J-ile toimepandud väärtegude eest karistuseks 24 päeva aresti ning selgitas, et isikul on varasemalt politsei poolt määratud rahatrahvid tasumata ja ta jätkab uute süütegude toimepanemist ning praeguses asjas on isik toime pannud neljale eri kvalifikatsioonile vastavat süütegu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek L.J karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 23-25) on L. J varem ka karistatud liiklusalaste süütegude eest. Õiendi kohaselt on L. J 4 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda 30.11.2016.a. Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga summas 80 eurot. . Samuti on isikut karistatud 6-l korral kriminaalkorras, sellest kahel korral KarS § 424 alusel, s.o joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, sh reaalse vangistusega. Eelnevat arvestades ei ole isiku rahatrahviga karistamine enam põhjendatud, sest ta ei ole seniseid trahve tasunud. Kuna isik on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga saavutatud karistuse eesmärke ning isikut tuleb karistada arestiga. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. L.J näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime erinevaid süütegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud ka (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, ning asjaolu, et L.J on tahtlikult toimepannud ühed raskemad liiklusalased rikkumised, millised on üldteada oleva asjaoluna väga liiklusohtlikud. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Vaadates L. J mineviku käitumismustrit, võib ta vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist. Tema poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks korduv – isik olles teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, asub sõidukit juhtima ning teeb seda lisaks ka juhile keelatud seisundis, alkoholi tarbinuna ja seda sõidukiga, mis pole läbinud kohustuslikku tehnonõuetele vastavuse kontrolli ega oma liikluskindlustust. Seega tuleb kõiki neid asjaolusid arvestades tõdeda, et isik on toime pannud kõrgendatult liiklusohtliku teo ja tema süü on keskmisest suurem. 6 Kohus ei pea võimalikuks L.J suhtes võimalikuks lühiajalise aresti kohaldamist, kuna see ei vasta süüteo raskusele ja ei täidaks karistuse eesmärke.
lg 2 ja
lg 2 järgi kvalifitseeritavad süüteod on ühed raskemad liiklusalased rikkumised, milliste puhul on olulised nii eri- kui ka üldpreventiivsed kaalutlused, milles toimepanija süü on suur. Tulenevalt KarS § 63 lg-st 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks L.J karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest,
lg 2, § 201 lg 2,
S § 81 alusel kokku 24-päevase arestiga. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – kohus on seisukohal, et L.J on seniste väärteokaristuste puhul pääsenud vabadusekaotusest, kuid ei ole osanud taolist võimalust hinnata ning jätkas uute väärtegude toimepanemist. Samuti tuleb arvestada, et isik on pannud toime kahel korral KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, millest viimase eest liitkaritusena mõistetud reaalne vangistus ei mõjutanud isikut pikemaajaliselt hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Seega puudub alus arvata, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist karistuste täitmisesse. Samuti leiab kohus, et L.J puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, sh raskeid liiklusalaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113. Merle Parts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.