4-19-4653 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4653 (kohtueelses menetluses 2316,19,006241) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi G. L.e 03.09.2019.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2019.a otsusele väärteoasjas 2316,19,006241. Kaebuse esitaja G. L., isikukood: xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747; Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn, Harju maakond) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta G. L.e kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2019.a otsusele väärteoasjas 2316,19,006241 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2019.a otsus väärteoasjas 2316,19,006241 muutmata. 3. Vastavalt LS § 127 on G. L. kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. 4. Kohtuotsuse ärakiri saata G. L.ele ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus grupile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 1 4-19-4653 08.08.2019.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. H. üldmenetluse otsuse väärteoasjas 2316,19,006241 G. L.e (edaspidi G. L.) suhtes. Kohtuväline menetleja määras G. L.ele karistuseks lähtudes KarS § 63 lg-st 1 ja LS § 227 lg-st 3 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 (neljaks) kuuks. Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 3 järgi selle eest, et ta 17.07.2019 kell 09:48 Harju Maakonnas, Tallinnas xxx (xxx) juhtis mootorsõidukit kiirusega 96 km/h +-3 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/
- h)mitte vähem kui 43 km/h. Samuti juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustus. Väärteootsuse kohaselt rikkus G. L. sellise tegevusega LKindlS § 3 lg 2 ja LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU 03.09.2019.a esitas G. L. kaebuse eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebaja palub vähendada temale määratud karistust 3 kuu võrra, kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole arvesse võtnud karistust leevendavaid asjaolusid. Lisaks soovis menetlusalune isik väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 23.09.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja selgitab, et menetlusalusel isikul on 2 kehtivat liiklusalast väärteokaristust, mis on toime pandud 07.05.2019 ja 05.04.2019 ning mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. Kuivõrd G. L. on jätkanud liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist, vaatamata varasematele rahatrahvidele, ei suuda ta oma käitumist liikluses mootorsõidukijuhina kontrollida ja ta jätkab ohtlike liiklusrikkumiste toimepanemist, on kohtuväline menetleja põhjendatult käesoleval juhul rahatrahvi karistusliigina välistanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval menetlusalusele isikule määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena 4 kuuks kaitseb esmalt kaasliiklejaid menetlusaluse isiku liiklusreegleid eirava agressiivse käitumise eest, olles samal ajal ka hoiatavaks eeskujuks teistele liiklejatele, et kui liiklusrikkumiste eest varasemalt korduvalt rakendatud rahatrahv ei pane isikut enda käitumist muutma, siis tuleb rakendada rangemat karistust. Tuginedes eelpool toodule palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 2 1. Väärteo objektiivne koosseis 4-19-4653 Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Kuivõrd LS § 227 lg 3 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 15 lg 1 p 2. Antud sätte kohaselt on asulasisesel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h. Liikluskindlustusseadus § 81 sätestab vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust. Seega peab kohus analüüsima, kas R. S . juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit ning kas ta tegi seda omamata vastavat juhtimisõigust. Väärteoprotokolli nr AB1539669 kohaselt juhtis G. L. 17.07.2019 kell 09:48 Harju Maakonnas, Tallinnas xxx (xxx) mootorsõidukit Ducati Xdiavel (reg. nr xxx) kiirusega 96 km/h +-3 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/
- h)mitte vähem kui 43 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt (mis asendati videosalvestusega) kasutati kiirusmõõturina LaserCam 4 (nr LE0168) ning menetlusaluse isiku mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli kiirusmõõturi lugemiks 96 km/h, laiendmääramatusega +/-3 km/h. Sõiduki taustakontrolli andmete kohaselt puudus mootorrattal Ducati Xdiavel (reg. nr xxx) liikluskindlustusleping (kindlustuskaitse poliisi kehtivuse lõpp 11.07.2019.a). Sealjuures on menetlusalune isik enda süüd väärtegude toimepanemisel kinnitanud ka kohtuvälisele menetlejale 06.08.2019.a edastatud seletuskirjas. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et G. L. juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas lubatud sõidukiirust ületades. Seega vastab G. L.e poolt toimepandud tegu LS § 227 lg 3 ja LKindlS § 81 sätestatud objektiivsetele tunnustele. 2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 227 lg 3 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. G. L.e poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (43 km/h), et see pidi olema menetlusalusele isikule selgelt tajutav ja ei saanud jääda talle märkamatuks. Samuti nähtub menetlusaluse isiku 06.08.2019.a seletuskirjast, et ta ületas kiirust tahtlikult ja kavatsetult, tehes seda eesmärgiga kiiremini sihtkohta jõuda. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud teadlikult ja kavatsetult. Kohus leiab, et G. L. on täitnud LS § 227 lg-s 3 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. Mis puudutab liikluskindlustuseta mootorsõiduki juhtimist märgib kohus järgmist. Hoolsuskohustus tähendab igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse, s.o sellise tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse ülesnäitamist, mida eeldatakse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas. Liikluses on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus. Kohusetundlik ja ettenägelik isik oleks pidanud enne sõidu alustamist veenduma, et mootorsõiduk vastab nõuetele ning on ohutu nii endale kui kaasliiklejatele. Jättes kontrollimata, kas 3 4-19-4653 mootorsõidukil on kehtiv liikluskindlustus rikkus menetlusalune isik juhi üldkohustusi, Seega pani menetlusalune isik LKindlS § 81 sätestatud väärteo toime ettevaatamatusest. 3. Õigusvastasus ja süü G. L. e teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. G. L. oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud 1991. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on menetlusaluse isiku tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-11-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus nr 3-1-1-40-04, p 7). Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust 56 kilomeetrit tunnis, sõites asulasisesel teel 96 km/h (+/-3 km/h). Niivõrd suures ulatuses lubatud kiiruse ületamine ohustab reaalselt nii juhi kui teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Nimetatud kiirusega sõitmisel on mootorsõiduki pidurdusteekond oluliselt pikem ning juhi võime ohutult reageerida erinevatele liiklusolukordadele oluliselt väiksem. Võttes arvesse ka asjaolusid, et kiiruseületamine pandi toime suure liiklustihedusega teelõigul ning subjektiivset koosseisu (kavatsetus), tuleb isiku süüd hinnata suureks. G. L. kahetses tegu puhtsüdamlikult ja tunnistas süüd, mis on käsitatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku teos puuduvad. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus 3-1-1-70-16, p 9). Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud 2 liiklusalast väärtegu, millede eest määratud rahalised karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse isikule teatud tingimuste täitmisel ja selle eriõiguse kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liiklusreegleid. Kohtu hinnangul ei täidaks rahatrahvi kohaldamine antud juhul eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalusele isikule on varasemalt korduvalt määratud rahatrahvid. Karistus peab tagama, et isik ei saaks samalaadseid rikkumisi toime panna, seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendunud ning menetlusalust isikut tuleb karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab 4 4-19-4653 liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Karistusliigi valimine ei ole mitte menetlusaluse isiku privileeg, vaid karistuse kohaldaja kaalutlusõigus. Kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. ( ) Violetta Kõvask Kohtunik 5