1-11-6308/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6308 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.E (G.E) kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.E kaitsja Eve Laine määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Ann Saar määruskaebemenetluses G.E-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
6. Menetluskulu jätta süüdimõistetu G.E kanda.
7. G.E tasuda menetluskulu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele viitenumber 2800049858 ning selgitus: „G.E 1-11-6308 kohtukulud“. märkida Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. G.E tunnistati Tartu Maakohtu 26.05.2011 otsusega süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus, suurendades mõistetud karistust G.E-le Tartu Maakohtu 05.01.2011 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 2 aastat 9 kuud 22 päeva vangistuse võrra ja mõisteti G.E-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 26.05.2011 ja lõpp 17.09.
10. Tartu Maakohtu 26.09.2013 määrusega jäeti G.E vangistusest vabastamata. tingimisi ennetähtaegselt Esimese astme kohtu määruse sisu
11. Maakohus leidis, et süüdimõistetu G.E ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 G.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh tingimisi katseajaga ja rahalise karistusega, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta on vangistust kandeski toime pannud kuriteo. Peale selle on G.E vanglas sotsiaalprogrammidest keeldunud, kusjuures materjalidest on näha alkoholiprobleem vabaduses. Võimaliku elukohana märgib G.E oma venna elukohta, kuid selles osas puudub kriminaalhoolduse rakendamiseks vajalik kindlus ja konkreetsus. Tänase päeva seisuga ei ole vendade omavahelise suhtlemise kohta usaldusväärset teavet. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse risk on väga kõrge, üle 50% ja sellest ei ole võimalik kuidagi mööda vaadata ülaltoodu taustal. 2.2 Nimetatud asjaolud kogumis näitavad, et G .E ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole võimalik, kuna ta käesoleva aja seisuga ei vasta sellega kaasneva kriminaalhoolduse rakendamiseks vajalikele tingimustele. Uue kuriteo toimepanemise risk on väga kõrge ja elukoha küsimus on usaldusväärse lahenduseta. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
12. G .E kaitsja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes selle tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. 3.1 Kaitsja leiab, et G.E ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivate asjaolude hindamisel jättis kohus arvestamata, et tegemist on väga rasketest sotsiaalsetest oludest pärit ja psüühiliste häirete all kannatava noore isikuga. Olles kaitsealusega vahetult suhelnud, on kaitsjal sügavaid kahtlusi G .E võimes õppetöös ja sotsiaalprogrammides pakutava sisust aru saada, mistõttu kaitsja hindab nende tegevuste võimalikku kasutegurit väga väikeseks. Võib oletada, et G.E psüühika eripära ning sellega mittearvestamine on viinud teda ka vangistuses kuriteo toimepanemiseni. Samas näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, et tema eripärale sobivates tingimustes ei valmista distsipliini järgimine talle raskusi. 3.2 Kaitsjale jääb arusaamatuks kriminaalhooldusametniku suutmatus kindlaks teha, kas G.E on võimalik oma endisesse elukohta tagasi pöörduda või mitte. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole ta G.E venna J.F. iga kontakti saanud, kuid selle põhjus ei ole teada. Vabanemisel kindla töökoha puudumist ei saa käsitleda G.E ennetähtaegse vabastamise vastuargumendina, kuna isikul on tuvastatud töövõimekaotus ning vabanedes tekib tal õigus saada töövõimetuspensioni. 3.3 G.E vajab õiguskuuleka eluviisi juurde pöördumiseks tõenaoliselt tugiisiku abi. Kaitsja arvates on tegemist ilmselt sotsiaalset abi vajava isikuga ning asjakohase abi puudumisel on tema kuritegelikule teele asumisel olnud oluline osa. Kaitsja on veendumusel, et vangistuse täielik ärakandmine ei anna G.E käitumise mõjutamisel olulist efekti ning G.E resotsialiseerumise võimalused on suuremad, kui teda vangistusest -2- ennetähtaegselt vabastatakse ja üleminek tavaellu toimub kriminaalhooldaja juhendamisel ja järelevalve all. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et G.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on G .E tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
14. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et G .E ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. G.E vabastamata jätmise tingivad peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud viiel korral, sh vägivalla- ja varavastaste kuritegude eest, vanglakaristust kannab teist korda, uue kuriteo toimeopanemine vangistuse kandmise ajal) ning süüdimõistetu isik (riskitegur alkoholi tarvitamise näol). Sellest lähtuvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et varasemalt mõistetud karistused ja kohtu poolt antud korduvad võimalused vabaduses õiguskuulekalt käituda ei ole G.E seni suutnud mõjutada. Ringkonnakohtu hinnangul puudus maakohtul põhjendatult G.E iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine eeltoodud kaalutlusi ei mõjuta.
15. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid G.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
16. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning kaitsja määruskaebus rahuldamata.
17. G.E kaitsja E. Laine esitas seoses maakohtu määrusega tutvumise ning määruskaebusele vastuse koostamisega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 72 euro suuruses summas (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lgst 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
18. detsembri
19. a otsusega kinnitatud korra punktidest 2 ja 23 rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu kanda G.E. Aarne Sarjas Mati Kartau -3- Tiit Lõhmus