KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.10.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-12411 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks R.D sünd. XXX, isikukood XXX, xxx Karistuse kandmise algus 10.01.2012 ja lõpp 13.07.2014 Jätta R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt R.D-le kohtulikus menetluses makstud tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (s.h. toimikuga tutvumine 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 8 €). Välja mõista R.D-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 10.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 R.D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.01.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 6 kuud 3 päeva alates 10.01.
- Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on kokku 67 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, väärteokorras 20 korda. Reaalset vangistust kannab kinnipeetav esimest korda. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Käesoleval ajal on kinnipeetava suhtes menetluses kriminaalasi kahtlustuses KarS §404 järgi. Kinnipeetav alustas septembris 2012 õppimist kutseõppes, kuid motivatsiooni puudumisel loobus. Kevadel 2012 lõpetas 9 -nda klassi. Kinnipeetav osales xxx töös ning sotsiaalprogrammides xxx osalemine jäi puudumiste tõttu lõpetamata. Kinnipeetav oli vanglas hõivatud majandustöödel koristajana, toimunud on psühholoogi nõustamised ja vestlused kriminaalhooldusametnikuga. Lisaks paljudele distsiplinaarkaristustele on kinnipeetava suhtes rakendatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangistuses on kinnipeetavat materiaalselt toetanud vanaema. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 3252,74 € ulatuses ning vabanemisfondis on 28,03 €. Kinnipeetava vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud seoses alkoholi liigtarvitamise, laste hooldamata jätmise, perevägivalla ja laste väärkohtlemisega. Ema ei ole kinnipeetavat vanglas vaatamas käinud, suheldakse kirja teel. Kinnipeetaval puudub vabaduses toetav sotsiaalne võrgustik, tema tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetaval olid vabaduses probleemid alkoholi tarvitamisega, ta alustas tarvitamist 13-aastaselt. Kinnipeetavat on Alkoholiseaduse alusel karistatud 34 korda. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus, tähelepanu saavutamiseks on kinnipeetav tekitanud endale lõikehaavu ja sooritanud suitsiidikatse, tal on esinenud psühhiaatrilisi probleeme ning ta on saanud ravi. Kinnipeetava enesehinnang on madal, ta on emotsionaalselt ebastabiilne, tema toimetulekuoskused ja probleemi lahendusoskused on vähesed. Kinnipeetav ei saa aru oma tegude tagajärgedest, ta kaotab kergesti enesevalitsuse. Katseajal on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, vanglas üles näidanud allumatust vanglaametnike korraldustele. Kinnipeetava väärtushinnangud ja suhtumine ühiskonda ei ole normikohased. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud. Seoses sellega on kinnipeetav elanud -õppinud erinevates lastekodudes ja koolides. Probleemid kinnipeetavaga algasid 2005, kui ta oli suunatud xxx, kust ta põgenes pidevalt ära vanaema juurde. Lastekodusse tagasi toimetamisel püsis ta seal mõned tunnid kuni päev ja põgenes taas. Kohtumisel kinnipeetava emaga tunnistas viimane vigade tegemisi laste kasvatamisel ja soovi, et kinnipeetav tuleks vanglast ennetähtaegsel vabanemisel koju elama, kuid samas nägi kohe ka sellega kaasnevaid majanduslikke probleeme ja uue kuriteo riske. Kinnipeetava ema kartusteks on poja kättemaksuhimuline loomus ja kergesti mõjutatavus. Kinnipeetava vanaema ei soovinud kinnipeetavast rääkida. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses lähedaste sotsiaalne võrgustik, mis toetaks ja motiveeriks seaduskuulekat käitumist. Kinnipeetav on vähese haridusega, erialane ettevalmistus ja töökogemus puuduvad. Töötamise ja töökoha osas väljavaated kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetava emal puuduvad vahendid poja toetamiseks. Vabanemise korral on kinnipeetav avaldanud soovi asuda xxx, mis kuulub Mxxx Mxxx. Telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga tunnistas majaomanik, et ta ei ole nõus kinnipeetava elamaasumisega tema majja, kuna näeb sellega kaasnevaid riske. Kinnipeetava 2 käitumist vabaduses mõjutavad järgmised asjaolud: töökoha puudumine, toetava lähivõrgustiku puudumine, perekonnaliikmete kriminaalkorras karistatus, kuriteo toimepanemine kinnipidamisekohas (Viru Maakohtu 05.02.2009 otsus), varasemad karistused ei ole mõju avaldanud ja ta ei ole motiveeritud õiguskuulekalt elama, kuritegude raskusaste on suurenenud, alkoholi kuritarvitamine ja vägivaldne käitumine, distsiplinaarkaristused kinnipidamiskohas, impulsiivne ja agressiivne käitumine, ühiskonnas kehtivate reeglite eiramine, kinnipeetav on hinnatud üliohtlikuks nii kinnipidamiskohas kui ühiskonnas. Maakohtu istung Kinnipeetav R.D taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et tahab asuda elama ema xxx, muud elamiskohta tal pole. Kinnipeetav kinnitas, et võib vajadusel alati muutuda. Prokurör i abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev leidis maakohtu istungil, et vabastamise eeldused on täidetud ja distsiplinaarkaristusest on näha, et kinnipeetava käitumine on viimase 3 aasta jooksul paranenud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda ja väärteokorras 20 korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toime pandud kuriteo eest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Arvestades asjaolu, et kõikide varasemate karistuste mõistmisel on kohaldatud KarS §65 lg.2 sätteid, puudub maakohtul igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt ja täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 67 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see täidetud. Kinnipeetav ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes. See iseenesest seab kahtluse alla kriminaalhoolduse teostamise võimalikkuse. 3 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal on kinnipeetava suhtes alustatud uus kriminaalmenetlus KarS §404 järgi. Eeltoodu näitab ilmekalt, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja jätkanud süütegude toimepanemist ka vanglas. Sega ei ole karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul kuidagi täidetud. Käesoleva asja materjalide kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral asuda elama xxx. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et see talu kuulub Mxxx xxx kes ei ole nõus, et kinnipeetav asub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral tema tallu elama. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll kohtuistungil, et vajadusel saab ta korteri kohalikust omavalitsusest, kuid mingeid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, tal on tasumata rahalisi kohustusi 3252,74 € ulatuses. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et ka kinnipeetava ema näeb poja ennetähtaegsel vabanemisel koheselt tekkivaid materiaalseid probleeme. Legaalse regulaarse sissetuleku puudumine ja kodune raske materiaalne olukord suurendavad uute kuritegude toimepanemise riske. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kolmel korral karistatud KarS §121 järgi. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on osalenud psühholoogi nõustamisel teemal „viha kui emotsioon ja kontrollitud käitumine ning leiab, et sellel vestlusel saadud teadmiste kinnistamiseks ja tagasilanguste vältimiseks on kinnipeetaval vajalik jätkata karistuse kandmist vanglas. Samuti on tal soovitav ja võimalik läbida veel sotsiaalprogramme, mis on seotud viha juhtimise ja agressiivsuse kontrollimisega. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja tal tuleb kogu talle mõistetud karistus ära kanda vangistusena. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 48 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle seoses kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisega välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4