1-16-5093/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5093 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu A.S. (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, määruskaebus RESOLUTSIOON
8. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
9. augusti 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks A.S apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 24 (kakskümmendneli) eurot, sh käibemaks 4 (neli) eurot. Mõista A.S. menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. juuni 2016 otsusega tunnistati A.S. süüdi KarS § 199 lg 2 p 9; § 200 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu
12. oktoobri
13. a määrusega. Karistusaeg algas
14. oktoobril 2016 ja lõpeb
15. aprillil
17. Viru Maakohtu
18. augusti 2017 määrusega jäeti A.S. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et A.S. t on 3 korral distsiplinaarkorras karistatud, mistõttu ei ole vabastamise oluline eeltingimus täidetud. A.S. t on kriminaalkorras karistatud kaks korda, ta kannab esimest vangistust. Käesolevat karistust kannab ta liitkaristusena mitme kohtuotsuse alusel. See näitab, et ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ega suuda käituda seaduskuulekalt. Ka tingimisi mõistetud karistus ei pannud teda paranemise teele asuma – katseajal olles rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi ja narkootikumidega, mida võib samuti pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lisaks on A.S. puhul kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, sest tema varasem käitumiskontroll ebaõnnestus. Kohus oli seetõttu veendunud, et kinnipeetav ei suuda katseaega edukalt läbida ning see ei ole piisav meede, et tagada õiguskuulekat käitumist. Ehkki A.S. l on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi, vestlusi kriminaalhooldusametnikuga ja õppinud riigikeelt, kaaluvad negatiivsed asjaolud üles positiivse. A.S. on varem juba kahel korral antud võimalus kanda karistust vabaduses, ent ta rikkus nii käitumiskontrolli kui elektroonilise valve nõudeid. Ka kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isiku käitumine ei ole laitmatu. A.S. vabastamist ei toeta ka vangla ega prokurör. Ehkki tegu on alaealisega, ei anna see alust A.S. t ennetähtaegselt vabastada.
19. A.S. kaitsja taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja A.S. vangistusest vabastamist. Kohus on jätnud tähelepanuta, et tegemist on alaealisega, kelle vanus ja psüühiline seisund piiravad tema arusaamasid. Alaealise puhul on ka lühiajaline vangistus mõjuv tema ellusuhtumise muutmiseks. Iseloomustuse kohaselt on A.S. pöördunud varem psühholoogi ja psühhiaatri poole ning saab ka vanglas nõustamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A.S. hoiakud muutunud – ta on hakanud tulevikku planeerima, soovib asuda tööle ja omandada elukutse. Eesmärkide saavutamine on reaalne, arvestades, et A. S on vabaduses kindel elu- ja töökoht. See hoiab ära uusi kuritegusid. Kriminaalhooldus aga annaks võimaluse tegelda A.S. riskivaldkondadega ning aidata tal vabaduses toime tulla. Seega oleks kriminaalhooldus tõhusam vangistuse lõpunikandmisest. Uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna A.S. vangla ja kriminaalhooldaja poolt välja pakutud lisakohustused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord A.S. ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ning vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Kohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A.S. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
21. Kaitsja keskseks väiteks on see, et karistus on A.S. puhul täitnud oma eesmärgi. Kaitsja palub arvestada, et tegemist on alaealisega. Arvestama peaks, et A.S. hoiakud on muutunud ning tema tulevikuplaanid reaalsed. 5.1 A.S. on alaealine. Sellele vaatamata on teda kriminaalkorras karistatud mitmendat korda. Kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine ning kannatanute suur arv, etteplaneeritus ning majandusliku kasu saamise eesmärk. A.S. kriminaalset käitumist suurendab grupi mõju ja sõltuvus alkoholist. Vaatamata sotsiaalprogrammis osalemisele alates aprillist 2017, on teda programmi läbimise ajal karistatud ebaviisaka käitumise eest, lisaks on teda ka varem kahel korral karistatud, sh korraldusele mitteallumise eest. See kõik ei süvenda kohtukolleegiumis veendumust, et A.S. ka tegelikkuses oleks valmis kuritegelikku käitumist muutma ning et praeguseks ajaks ärakantud vangistus oleks tema ellusuhtumist muutnud. Olukorras, kus isiku ennetähtaegse vabastamise küsimus on päevakorral, oleks igati loogiline hästi käituda, ent A.S. karistati distsiplinaarrikkumise eest viimati maikuus. 2 5.2 Mitmendat korda kriminaalkorras karistatud isikute puhul ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on koduvalt karistatud isikute retsidiiv suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele, kui isiku lubadused end tulevikus muuta. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et A.S. puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Ehkki A.S. puuduvad ohtlikkus ja risk eluaseme, perekonna, hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundi osas, suurendab uue kuriteo riski kindlasti A.S. sõltuvuskäitumine (narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine) - enne vangistust tarvitas A.S. enda sõnul narkootikume igapäevaselt ning alkoholi 2 korda nädalas (vangla iseloomustus, tlk 6). Alkohol suurendab A.S. vägivaldsust. Elukoht ning lähedaste olemasolu ei takistanud A.S. kriminaalhoolduse nõudeid rikkumast. Karistuse täitmisele pööramise määrusest nähtub, et A.S. lahkus kodust ning kriminaalhooldusametniku taotlusel kuulutati ta tagaotsitavaks. Ema sõnul ei ööbinud poeg kodus ning ta ei suutnud poja tegevust kontrollida, kuna poeg oli halvas seltskonnas ja emale ei kuuletunud (Harju Maakohtu
22. oktoobri
23. a määrus, tlk 22). 5.3 Lisaks on vangla välja toonud A.S. mõtlemises ning käitumises jooni, nagu näiteks puudulikud sotsiaalsed oskused, probleemide lahendamine vägivallaga, impulsiivne käitumine ja tegutsemine tagajärgedele mõtlemata, mis on teatavasti uute kuritegude toimepanemise riski suurendavad omadused. Ringkonnakohus arvestab sellegagi, et vangistusasutus peab arvestades A.S. ohtlikkuse taset ja uue kuriteo tõenäosust põhjendatuks tema vangistuse jätkamist, millist seisukohta jagab ka prokurör. 5.4 Kohtukolleegium leiab, et vaatamata mõningatele positiivsetele asjaoludele ei tingi need A.S. ennetähtaegset vabastamist. Ehkki tegemist on noore inimesega, nähtub tema varasemast elukäigust, et varasem karistus aga ka kindla elukoha ja koolikohustuse täitmise kohustus ei ole pannud süüdimõistetut oma tegude üle järele mõtlema. Ka eelmise kriminaalhoolduse ajal oli A.S. tagatud ka kriminaalhooldaja toetus, ent ta ei olnud huvitatud sotsiaalprogrammist, mistõttu arvati ta sellest välja, ning rikkus korduvalt elektroonilise järelevalve tingimusi. Kriminaalhoolduse nõuete rikkumine ei süvenda kohtukolleegiumi usku, et A.S. sel korral oleks motiveeritud nõudeid täitma.
24. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
25. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on kirjutanud määruskaebust 0,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud lg 2 I lause järgi A.S. kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau