Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius
Eesti
ČeštinaDeutschFrançaisEspañolPolskiItalianoNederlandsÖsterreichBelgiquePortuguêsSvenskaDanskSuomiSlovenčinaIrelandMagyarLietuviųLatviešuSlovenščinaHrvatskiΚύπροςMaltiRomânăΕλληνικάLuxembourgБългарски
Eesti

1-12-5983/113

Obsah (7)§ 381§ 373§ 64§ 73§ 380§ 385§ 21

1-12-5983 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2014. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-5983 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, lii

§ 381

lg 2; § 380, § 3851 , 1 lg 2; § 373 järgi ja O.A süüdistuses

§ 3811 § 380, § 385 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.

mai

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatava H.L-i kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, süüdistatava O.A kaitsja vandeadvokaat Raul Palmaru Vallo Kariler 10.03.2014, Tallinn Prokurör Kohtuistungi aeg ja koht Süüdistatavad H.L, isikukood: XXX, XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXX, emakeel eesti keel, XXXXXXXXXXXXXXXXX, XX XXXXX; elukoht: XXXXX XX X, XXXX XXXXXX, XXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata, käesoleval ajal tõkend puudub; O.A, isikukood: XXX, XXXXX XXXXXXXX XXXXXXX, emakeel eesti keel, XXXXXXXXXXXXX, töökoht: A OÜ, elukoht: XXX-XXXXXX XX-XX, XXXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata, käesoleval ajal tõkend puudub. Kaitsjad Vandeadvokaadid Küllike Namm ja Kristiina Lee (H.L ); vandeadvokaat Raul Palmaru (O.A) RESOLUTSIOON
  2. Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a kohtuotsus H.L-i ja O.A suhtes jätta muutmata ja kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  5. mail
  6. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. H.L on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema rikkus teadvalt talle seaduse alusel kohalduvat ärikeeldu. Nimelt kuulutas Harju Maakohus 06.10.2009.a. oma määrusega tsiviilasjas nr 2-09-15681 välja H.L-i pankroti. Vastavalt Pankrotiseaduse § 91 lõikele 1 füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. H.L’ olles teadlik, et on kuulutatud välja tema kui füüsilise isiku pankrot ja olles teadlik talle kohalduvast ärikeelust, eiras seaduse nõudeid ja jätkas kohtu loata juhtorgani liikmena (täpsemalt juhatuse liikmena) järgnevates juriidilistes isikutes: 1) OÜ-s Sentimento (reg kood 11022944, asukoht Mõisapõllu 11, Tallinn), milles H.L oli juhatuse liige alates 07.05.2004; 2) OÜ-s ITM Haabersti (reg kood 11369429, asukoht Mõisapõllu 11, Tallinn), milles H.L oli juhatuse liige alates 10.05.2007 kuni 12.01.2011; 3) OÜ-s Judomedia Productions (reg kood 11327187, asukoht Mõisapõllu 11, Tallinn), milles H.L oli juhatuse liige alates 22.06.2007; 4) MTÜ-s Spordiklubi Condor (reg kood 80050006, asukoht Mõisapõllu 11, Tallinn), milles H.L oli juhatuse liige alates 07.10.1998; 5) MTÜ-s Spordiklubi Judokan (reg kood 80282716, asukoht Mõisapõllu 11, Tallinn), milles H.L oli juhatuse liige alates 02.03.
  8. H.L oleks pidanud taotlema Harju Maakohtult luba, et jätkata nimetatud juriidilistes isikutes juhatuse liikmena tegutsemist või oleks pidanud äriseadustiku § 184 lg 7 alusel (osaühingute puhul) ja mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 31 alusel (spordiklubide puhul) astuma juhatusest tagasi. Äriseadustiku § 184 lg 7 sätestas kuni 14.11.2009, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest enda määranud organile, selle võimatuse korral esitades 2

(56)asjakohase avalduse äriregistri pidajale ja alates 15.11.2009, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 31 sätestab alates 15.11.2009, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. H.L’ ei taotlenud Harju Maakohtult luba jätkamaks juhatuse liikmena ega astunud ka juhatusest tagasi. Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, olles alates 03.03.2005.a. kuni 25.08.2008.a. Haabersti Perespordikeskuse AS (reg. kood 11114959, asukoht kuni 16.05.2008 Rannamõisa tee 3, Tallinn ja sellest alates Tallinna 58, Kuressaare) juhatuse liige, koos teiste juhatuse liikmete O.A (alates 13.12.2007 juhatuse liige, enne seda raamatupidaja-finantsjuht) ja TM´uga ühiselt ja kooskõlastatult rikkusid teadvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamise tavast tulenevaid nõudeid. Selle tagajärjel on oluliselt raskendatud ülevaate saamine Haabersti Perespordikeskuse AS varalisest seisundist ja nimelt: Raamatupidamise seaduse § 4 tulenevalt on raamatupidamiskohustuslane (Haabersti Perespordikeskuse AS) kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Äriseadustiku § 306 lg 4 alusel korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. H.L, TM ja O.A kujundasid olukorra, kus Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamine ei vastanud raamatupidamise seaduse nõuetele: aktsiaseltsi raamatupidamises ei olnud tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest; kõiki majandustehinguid ei dokumenteeritud; kõiki algdokumente ei kirjendatud õigeaegselt ja korrektselt raamatupidamisregistrites ning jäeti koostamata ja esitamata 2007. majandusaasta aruanne. H.L-i , TMu ja O.A ühise teo tulemusel ei saa pidada Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamist usaldusväärseks ja tegelikkust õigesti kajastavaks. Samuti nendepoolse kohustuse rikkumise tõttu ei ole Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamine (vähemalt ilma ebamõistliku pingutuseta) kontrollitav. 3
(56)I Raamatupidamise seaduse § 11 lg 1 sätestab, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. H.L’ TM ja O.A (viimane algul raamatupidaja-finantsjuhina, hiljem juhatuse liikmena) jätsid raamatupidamise sise-eeskirja koostamata ja kehtestamata. Samuti ei pandud mingil muul kujul paika raamatupidamise põhimõtteid. Selle tagajärjel kujunes välja olukord, et puudusid ühesed ja arusaadavad reeglid raamatupidamiseks, eelkõige kulude arvele võtmiseks ja kirjendamiseks ja polnud võimalik ka raamatupidamise õigsust kontrollida. Nii ei kehtestatud korda, kuidas tõendada ja kontrollida kuludokumentide seotust Haabersti Perespordikeskuse AS-i ettevõtlusega. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha, kas mitmed esinduskulusid ja töölähetuse kulusid kajastavad dokumendid on tegelikult õigesti arvesse võetud kui Haabersti Perespordikeskuse AS kuludokumendid. 2007.a tehti Haabersti Perespordikeskuse AS-s esinduskulusid (ilma maksudeta) 368 867,96 krooni ulatuses (ilma maksudeta) ja 2008.a I poolaastal 95 763,73 krooni ulatuses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a. määrusele nr 453 „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ ja selle muudatustele tuleb lähetuse kohta koostada otsus. Määruse § 3 sätestab, et töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatakse lähetuskulude ja päevaraha määrad. Haabersti Perespordikeskuse AS juhatus ei järginud nimetatud korda. Kirjalikke otsuseid töölähetusteks ei tehtud, päevarahasid ei arvestatud ega makstud ning puuduvad dokumendid, millelt nähtuks lähetuste eesmärgid ja nende seotus Haabersti Perespordikeskuse AS-i ettevõtlusega. Seega ei ole võimalik kontrollida lähetuskulude seotust ettevõtlusega. Lähetuskulusid on tehtud järgmistel raamatupidamiskontodel järgmistes summades: Konto nimetus Konto nr 2008
(2007)
  1. aastal
  2. aastal Piletid Hotell ja toitl. Eesti Hotell, välismaa Muud reisikulud Komandeeringud Kokku 7051
(7051)7052
(7052)7053
(7053)7090
(7090)7095
(5610)37 847,6 kr 7 464,68 kr 216,1 kr 1 147,62 kr 18 806,43 kr 4 931,5 kr 1 211,86 kr 5 000 kr 134 028,36 kr 63 059,52 kr 192 110,35 kr 81 603,32 kr Haabersti Perespordikeskuse AS-s ei ole tõendatud ürituste korraldamisega seotud kulutuste seotus Haabersti Perespordikeskuse AS-i ettevõtlusega. Kuluarvetel puudub selgitus, mis üritus on korraldatud ja kellele. Ürituste korraldamisele on Haabersti Perespordikeskuse AS-s kulutatud 2007.a 205 699,9 krooni ja 2008.a 330 986,8 krooni. Selgusetu on, kas tegemist oli ettevõtlusega seotud kuluga või erisoodustusega. 4
(56)Raamatupidamises on kajastatud ja kuluaruannetes aktsepteeritud sularahatšekke, millel ei ole ostja rekvisiite, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on üldse Haabersti Perespordikeskuse AS kuluga. Samuti on kuluaruannetes aktsepteeritud ja Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises kajastatud sularahatšekke, kus kulutuse on teinud hoopis kolmas isik (nt Spordiklubi Condor). Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 punkt 5 sätestab, et raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad muuhulgas olema tehingu mõlema osapoole nimed. H.L-i , TMu ja O.A teo tulemusel ei ole võimalik kontrollida Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamisandmete õigsust, so kuludokumentide seotust ettevõtte majandustegevusega, ning samuti ei ole võimalik pidada Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamisandmeid tegelikkusele vastavaks – saada aktuaalset, olulist, objektiivset ja võrreldavat informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest (rikutud on raamatupidamisseaduse § 4 p 1). II Raamatupidamise seaduse § 4 p 1 sätestab, et raamatupidamiskohustuslane peab korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. H.L , TM ja O.A jätsid raamatupidamise sellele nõudele vastavalt korraldamata. Nii kajastati Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises, täpsemalt rahaliste vahendite arvestuses kassas, väljamakseid, mis objektiivselt olid võimatud. Väljamakseid kajastati summades, mis ei vastanud Eestis kehtiva sularaha vääringule. Nimelt järgnevad raamatupidamise kanded: 27.09.2007.a. OST.70128 summas 1486.43 krooni, 30.11.2007.a. OST.70377 2538.19 krooni, 18.12.2007.a. OST.70675 51 633.78 krooni, 18.12.2007.a. OST.70678 51 633.78 krooni, 31.01.2008.a. 08.800150 1285.34 krooni, 31.03.2008.a. 08.800527 5411.43 krooni, 27.06.2008.a. 08.801173 479.64 krooni, 21.08.2008.a. OST.80774 1491.52 krooni. Samuti sularaha väljamaksete teostamise järgselt jäi kassa jääk perioodil 17.08.2007.a. – 04.08.2008.a. 16 korral negatiivseks, milline olukord objektiivselt on võimatu. Nimelt: - 17.08.2007 kanne TAS.547, kassa jääk – 3 222,48 krooni; - 23.11.2007 kanne 07.700407, kassa jääk – 3 231,71 krooni; - 27.11.2007 kanne 07.700452, kassa jääk – 15 835,71 krooni; - 30.11.2007 kanne OST.70377, kassa jääk – 17 973,9 krooni; - 18.12.2007 kanne OST.70678, kassa jääk – 11 413,96 krooni; - 29.12.2007 kanne 07.700564, kassa jääk – 9 602,76 krooni; - 29.12.2007 kanne 07.700565, kassa jääk – 10 260,26 krooni; 5
(56)- 31.12.2007 kanne 07.700550, kassa jääk – 31 287,06 krooni; - 21.02.2008 kanne 08.800196, kassa jääk – 5 109,3 krooni; - 25.02.2008 kanne 08.800218, kassa jääk – 9 799,3 krooni; - 29.02.2008 kanne 08.800276, kassa jääk – 31 031,3 krooni; - 12.03.2008 kanne 08.800339, kassa jääk – 965,3 krooni; - 23.04.2008 kanne 08.801183, kassa jääk – 1 381,43 krooni; - 25.04.2008 kanne 08.800598, kassa jääk – 1 905,03 krooni; - 30.07.2008 kanne 08.801210, kassa jääk – 3 721,03 krooni; - 04.08.2008 kanne 08.801303, kassa jääk – 284,33 krooni. Ühtlasi esitasid H.L, TM ja O.A sellega Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamisdokumendis: raamatupidamisregistris ja pearaamatus ebaõigeid andmeid. III Raamatupidamise seaduse § 6 lg 2 tulenevalt on raamatupidamiskohuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Raamatupidamise seaduse § 6 lg 5 kohaselt peab raamatupidamiskirjend sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Raamatupidamise seaduse § 7 lõige 1 sätestab, et raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. H.L’ TM ja O.A jätsid raamatupidamise nendele nõuetele vastavalt korraldamata. Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises ei ole kõikidel raamatupidamise algdokumentidel raamatupidamisregistriga seondatavat raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, mille tõttu on raskendatud nende algdokumentide kõrvutamine pearaamatuga. Majanduskulude 6
(56)kuluaruannetel puuduvad raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrid, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad. Samuti puudub enamikel Haabersti Perespordikeskuse AS algdokumentidel raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri. IV Raamatupidamise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Raamatupidamise seaduse § 6 lg 2 tulenevalt on raamatupidamiskohuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. H.L’ TM ja O.A jätsid raamatupidamise nendele nõuetele vastavalt korraldamata. Haabersti Perespordikeskuse AS-s ei ole kinni peetud raamatupidamise tekkepõhisuse printsiibist ega tehingute õigeaegse dokumenteerimise ja kirjendamise nõudest. Nii müügi- kui ostuarveid on raamatupidamises vormistatud olulise hilinemisega, mis ei võimalda saada objektiivset pilti raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Nii näiteks on arved ruumide rendi eest spordiklubile Condor Haabersti Perespordikeskuse AS poolt koostatud ja raamatupidamisregistrites (kontodel 1210 – ostjate tasumata arved; 3503 – rendi (üüri) tulud; 2410 – arvestatud käibemaks) kirjendatud juulis 2008, kuigi arvetel näidatakse kuupäevi alates 2007 september kuni 2008 mai. Täpsemalt arved: - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 71410 kuupäevaga 30.09.2007 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 71411 kuupäevaga 31.10.2007 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 71412 kuupäevaga 30.11.2007 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 71413 kuupäevaga 31.12.2007 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 82589 kuupäevaga 31.01.2008 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 82590 kuupäevaga 29.02.2008 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 82591 kuupäevaga 31.03.2008 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 82592 kuupäevaga 30.04.2008 summas 41 300 krooni; 7
(56)- Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 82593 kuupäevaga 31.05.2008 summas 41 300 krooni. Samuti on tagantjärgi koostatud ja kirjendatud raamatupidamisregistrites (kontol 2110 võlgnevus hankijaile) Spordiklubi Condor arveid MM ja EP tööjõukulude eest. Nimelt: - Spordiklubi Condor arve nr 74270 31.10.2007 kuupäevaga summas 102 324,88 krooni; - Spordiklubi Condor arve nr 74271 30.11.2007 kuupäevaga summas 60 333,4 krooni; - Spordiklubi Condor arve nr 74272 31.12.2007 kuupäevaga summas 60 333,4 krooni; - Spordiklubi Condor arve nr 80024 31.01.2008 kuupäevaga summas 60 333,4 krooni; - Spordiklubi Condor arve nr 80025 29.02.2008 kuupäevaga summas 60 333,4 krooni. Tegelikkuses koostati ja kirjendati raamatupidamisprogrammis nimetatud arved alles 17.07.2008. Ühtlasi esitasid H.L, TM ja O.A sellega Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamisdokumendis: raamatupidamisregistris ja pearaamatus ebaõigeid andmeid. Samuti H.L, TM ja O.A rikkusid sellisel viisil EP ja MM palgaarvestust pidades raamatupidamise seaduse § 16 p 1 nimetatud majandusüksuse printsiipi, mille kohaselt raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. H.L, TM ja O.A , kujundades olukorra, kus EP ja MM tegid tööd ühe äriühingu (Haabersti Perespordikeskuse AS) heaks, kuid palka maksti neile teisest juriidilisest isikust (spordiklubi Condor), rikkusid nimetatud nõuet. V Raamatupidamise seaduse § 6 lg 3 näeb ette, et majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. H.L’ TM ja O.A ei nõudnud ega taganud, et seda nõuet Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises järgitakse. Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises on eiratud kahekordse kirjendamise põhimõtteid järgnevate arvete puhul, mida raamatupidamises säilinud ei ole ja mida on kirjendatud personaalse treeneri kulukontol
(5813)perioodil 19.06-14.09.2007 Kande nr 07.260 07.288 07.430 07.351 07.356 07.379 07.379 Kuupäev 19.06.2007 25.06.2007 19.07.2007 26.07.2007 09.08.2007 18.08.2007 18.08.2007 Hankija Selgitus Summa Coaching Concepts arve 71 (450 EUR) 7 040,97 kr TomDes, Coach Conc. arve 94,82 (2x6600 EUR)206 535,12 kr TomDesign arve 86 (4000 EUR) 62 586,4 kr Coaching Concepts arve 90 (1500 EUR) 23 469,9 kr Coaching Conch arve 99 (3130 EUR) 48 973,86 kr TomDes, Coach Conc. arve 100, 92 (2x6000 EUR)187 759,2 kr Coaching Concepts arve 92 (2330 EUR) 35 987,18 kr 8
(56)07.700593 Kokku 14.09.2007 Coaching Concepts arve 95 (3440 EUR) 53 824,3 kr 626 176,93 kr Raamatupidamise seaduse § 6 lg 3 kohaselt oleks tulnud neid arveid kahekordse kirjendamise põhimõttel kajastada deebetkandena kulukontol (nagu tehtigi) ja kreeditkandena hankijate ostukontol (võlakohustusena). Viimases jäeti aga arved kirjendamata. VI Raamatupidamise seaduse § 4 p 1 sätestab, et raamatupidamiskohustuslane peab korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. H.L , TM ja O.A , rikkudes viidatud nõuet, korraldasid Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamist selliselt, et lubasid teha raamatupidamises, täpsemalt personaalse treeningu kulukontodel (5813 alates 31.08.2007 ja 5491 kuni 30.08.2007) kandeid, mis ilmselgelt ei saanud tõele vastata ja mille kohta osaliselt puuduvad algdokumendid. Pankrotihaldur Terje E kuriteoteate kohaselt on Haabersti Perespordikeskuse AS pearaamatu personaalse treeningu kulukontol kirjendatud alljärgnevaid arveid. Kande nr Kande kuupäev Kande selgitus Summa 2007.260 19.06.2007 Coaching Concepts, arve nr 71 (450 EUR) 7 040,97 2007.288 25.06.2007 TomDesign, nr 94 ja CoachingConcepts nr 82 (2x6600 EUR)206 535,12 2007.430 19.07.2007 TomDesign, nr 86 (4 000 EUR) 62 586,4 2007.351 26.07.2007 CoachingConcepts nr 90 (1500 EUR) 23 469,9 2007.356 09.08.2007 TomDesign nr 99 (3 130 EUR) 48 973,86 2007.379 18.08.2007 TomDesign nr 100, CoachingConcepts nr 92 (2x6000 EUR) 187 759,2 2007.379 18.08.2007 CoachingConcepts nr 92 (2300 EUR) 35 987,18 07.700593 14.09.2007 CoachingConcepts nr 95 (3440 EUR) 53 824,3 OST.70676 23.11.2007 CoachingConcepts nr 100 (2500 EUR) 39 116,5 OST.70677 23.11.2007 TomDesign nr 102 (2500 EUR) 39 116,5 OST.70626 28.11.2007 CoachingConcepts nr 102 (20 000 EUR) 312 932 OST.70625 30.11.2007 TomDesign nr 106 (20 000 EUR) 312 932 OST.70675 30.11.2007 TomDesign nr 108 (3300 EUR) 51 633,78 OST.70678 30.11.2007 CoachingConcepts nr 105 (3300 EUR) 51 633,78 KOKKU 1 433 541,49 Loetletud arvetest esimesed kaheksa puuduvad Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises üleüldse, olemas on üksnes raamatupidamiskirjendid. Samuti puuduvad kassadokumendid viidatud tehingute kohta (pearaamatu kannete kohaselt tasuti arvete eest sularahas, va arved nr 102 ja 106). Lisaks sellele ei ühti kuriteoteates osundatud raamatupidamiskannete numbrid, kuupäevad ja sisu kohati pearaamatust nähtuvaga. Haabersti Perespordikeskuse AS pearaamatust - personaalse treeningu kulukontodelt (5813 alates 31.08.2007 ja 5491 kuni 30.08.2007) – nähtuvad nimelt järgnevad kanded (erinevused on alla joonitud). 9
(56)Kande nr Kande kuupäev Kande selgitus Summa 07.260 19.06.2007 Personaalse tree 07.288 25.06.2007 Personaalse tree 07.430 19.07.2007 Personaalse tree 07.351 26.07.2007 Personaalse tree 07.356 09.08.2007 Personaalse tree 07.379 18.08.2007 Personaalse tree 07.379 18.08.2007 Personaalse tree 07.700593 14.09.2007 Personaalse tree OST.70676 23.11.2007 2236 Coaching Co OST.70677 23.11.2007 2235 TomDesign OST.70638 28.11.2007 2236 Coaching Co OST.70639 30.11.2007 2235 TomDesign OST.70675 18.12.2007 2235 TomDesign OST.70678 18.12.2007 2236 Coaching Co 7 040,97 206 535,12 62 586,4 23 469,9 48 973,86 187 759,2 35 987,18 53 824,3 39 116,5 39 116,5 312 932 312 932 51 633,78 51 633,78 Võimatu on seondada esimest kaheksat kannet ühegi algdokumendiga. Haabersti Perespordikeskuse AS töötajad eitavad sularaha üleandmist personaaltreeningu koolituse läbiviijatele. Arve nr 105 (raamatupidamiskanne OST.70678) tasumise järgselt on kassa jääk negatiivne (11 413,96 krooni), mis näitab, et nimetatud arve tasumist tegelikult ei saanud toimuda. Raamatupidamiskirjendi numbri 2007.379 all on sama arvet (CoachingConcepts nr 92) kahel korral erinevas summas kajastatud. Kirjeldatud olukord loob põhjendatud kahtluse, et antud raamatupidamiskanded on fiktiivsed ja tehtud katmaks kassa puudujääki. H.L, TM ja O.A poolt raamatupidamise nõuetekohaselt korraldamata jätmise tulemusena on võimatu ka üheselt kindlaks määrata konkreetset varalist vastutust puuduoleva kassajäägi eest, kuna raamatupidamiskanded on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Samuti on personaalse treeningu kuludesse konteeritud mitmed toitlustamisega seotud arved. Vastavalt tulumaksuseaduse (RT I 1999, 82, 554) § 48 lg 4 on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Töötajaks tulumaksuseaduse § 48 lg 3 tähenduses loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Seega tuleb lugeda toitlustamisega seotud kulud tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamisele kuuluvate kulude hulka. Haabersti Perespordikeskuse AS eelpool nimetatud kuludelt vastavaid makse deklareerinud ja maksnud ei ole. Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises on personaalse treeningu kuludesse konteeritud majutusega seotud kulud ning nendelt on maha arvatud käibemaks (kanne OST.504). Vastavalt käibemaksuseaduse (RT I 2003, 101, 903) § 30 lg 1 ei arvata arvestatud käibemaksust maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu. 10
(56)VII Raamatupidamise seaduse § 14 lg 1 sätestab, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. H.L , TM ja O.A rikkusid nõuet koostada ja esitada Haabersti Perespordikeskuse AS 2007.a. majandusaasta aruanne, jättes selle koostamata ja esitamata. Kõigest eelnevast tulenevalt ei ole 1) võimalik usaldusväärselt tuvastada Haabersti Perespordikeskuse AS vara, kohustusi, kulusid ja tulusid ning 2) võimalik kontrollida pearaamatu kannete õigsust, kõrvutades neid algdokumentidega. Kokkuvõttes on oluliselt raskendatud ülevaate saamine Haabersti Perespordikeskuse AS varalisest seisundist. 27.08.2008.a. kuulutas Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kohtuotsusega nr 2-08-21280 välja Haabersti Perespordikeskuse AS pankroti. Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, olles koos TM´uga ja O.A-ga (kes oli juhatuse liige alates 13.12.2007) Haabersti Perespordikeskuse AS (reg. kood 11114959, asukoht kuni 16.05.2008 Rannamõisa tee 3, Tallinn) juhatuse liige, jättis nendega ühiselt ja kooskõlastatult kokku kutsumata Haabersti Perespordikeskuse AS aktsionäride erakorralise üldkoosoleku äriseadustiku § 292 lg 1 p 1 ja § 294 ettenähtud korras, kuigi äriühingu bilansist oli hiljemalt seisuga 31.07.2007 oli näha, et netovara on alla seadusega kehtestatud aktsiakapitali alammäära ja kõik juhatuse liikmed olid sellest teadlikud. Haabersti Perespordikeskuse AS omakapital ehk netovara oli 31.07.2007 seisuga negatiivne vähemalt summas 217 610 krooni, kasvades igakuiselt ja moodustades 31.12.2007.a seisuga – 12 410 816 krooni. Haabersti Perespordikeskuse AS omakapital püsis negatiivsena kuni pankroti väljakuulutamiseni kuni 27.08.2008.a. Äriseadustiku § 292 lg 1 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus. Äriseadustiku § 294 lg 1 ja 11 sätestavad, et juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate võib edastada ka lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt, kui kirjale või faksile või teate elektroonilise edastamise korral on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või 11
(56)elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt. Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, olles koos TM´uga ja O.A-ga (kes oli juhatuse liige alates 13.12.2007) Haabersti Perespordikeskuse AS (reg. kood 11114959, asukoht kuni 16.05.2008 Rannamõisa tee 3, Tallinn) juhatuse liige, jättis nendega ühiselt ja kooskõlastatult esitamata pankrotiavalduse, nagu nõuab seda äriseadustiku § 306 lg
  1. Nimetatud säte näeb ette, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Nimelt oli Haabersti Perespordikeskuse AS püsivalt maksejõuetu hiljemalt seisuga 31.12.2007, mil aktsiaseltsi aktsiakapital oli negatiivne: - 12 410 816 krooni; aktsiaselts ei suutnud täita oma kohustusi võlausaldajate ees ning sissetulevad rahavood olid oluliselt väiksemad kui ettevõtte tegevuskulud. O.A , H.L ning TM oleksid pidanud seaduse nõuete kohaselt esitama pankrotiavalduse Harju Maakohtule hiljemalt 20.01.
  2. O.A on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles alates 01.06.2005 kuni 28.08.2008 töölepingu alusel Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidajafinantsjuht, kelle tööülesandeks vastavalt lepingu punktile 2.6 oli Haabersti Perespordikeskuse AS finantsjuhtimine ja raamatupidamine vastavalt ametijuhendile ja kehtivatele seadusaktidele ja olles alates 13.12.2007.a. kuni 25.08.2008.a. Haabersti Perespordikeskuse AS (reg. kood 11114959, asukoht kuni 16.05.2008 Rannamõisa tee 3, Tallinn ja sellest alates Tallinna 58, Kuressaare) juhatuse liige, koos teiste juhatuse liikmete H.L-i ja TM´uga (kes olid juhatuse liikmed alates 03.03.2005) ühiselt ja kooskõlastatult rikkusid teadvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamise tavast tulenevaid nõudeid. Selle tagajärjel on oluliselt raskendatud ülevaate saamine Haabersti Perespordikeskuse AS varalisest seisundist ja nimelt: Raamatupidamise seaduse § 4 tulenevalt on raamatupidamiskohustuslane (Haabersti Perespordikeskuse AS) kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 12
(56)Äriseadustiku § 306 lg 4 alusel korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. H.L, TM ja O.A kujundasid olukorra, kus Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamine ei vastanud raamatupidamise seaduse nõuetele: aktsiaseltsi raamatupidamises ei olnud tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest; kõiki majandustehinguid ei dokumenteeritud; kõiki algdokumente ei kirjendatud õigeaegselt ja korrektselt raamatupidamisregistrites ning jäeti koostamata ja esitamata 2007. majandusaasta aruanne. H.L-i , TMu ja O.A ühise teo tulemusel ei saa pidada Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamist usaldusväärseks ja tegelikkust õigesti kajastavaks. Samuti nendepoolse kohustuse rikkumise tõttu ei ole Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamine (vähemalt ilma ebamõistliku pingutuseta) kontrollitav. I Raamatupidamise seaduse § 11 lg 1 sätestab, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. H.L’ TM ja O.A (viimane algul raamatupidaja-finantsjuhina, hiljem juhatuse liikmena) jätsid raamatupidamise sise-eeskirja koostamata ja kehtestamata. Samuti ei pandud mingil muul kujul paika raamatupidamise põhimõtteid. Selle tagajärjel kujunes välja olukord, et puudusid ühesed ja arusaadavad reeglid raamatupidamiseks, eelkõige kulude arvele võtmiseks ja kirjendamiseks ja polnud võimalik ka raamatupidamise õigsust kontrollida. Nii ei kehtestatud korda, kuidas tõendada ja kontrollida kuludokumentide seotust Haabersti Perespordikeskuse AS-i ettevõtlusega. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha, kas mitmed esinduskulusid ja töölähetuse kulusid kajastavad dokumendid on tegelikult õigesti arvesse võetud kui Haabersti Perespordikeskuse AS kuludokumendid. 2007.a tehti Haabersti Perespordikeskuse AS-s esinduskulusid (ilma maksudeta) 368 867,96 krooni ulatuses (ilma maksudeta) ja 2008.a I poolaastal 95 763,73 krooni ulatuses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a. määrusele nr 453 „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ ja selle muudatustele tuleb lähetuse kohta koostada otsus. Määruse § 3 sätestab, et töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatakse lähetuskulude ja päevaraha määrad. Haabersti Perespordikeskuse AS juhatus ei järginud nimetatud korda. Kirjalikke otsuseid töölähetusteks ei tehtud, päevarahasid ei arvestatud ega makstud ning puuduvad dokumendid, millelt nähtuks lähetuste eesmärgid ja nende seotus Haabersti Perespordikeskuse AS-i ettevõtlusega. Seega ei ole võimalik kontrollida lähetuskulude seotust ettevõtlusega. Lähetuskulusid on tehtud järgmistel raamatupidamiskontodel järgmistes summades: Konto nimetus Konto nr 2008
(2007)
  1. aastal
  2. aastal 13
(56)Piletid 7051
(7051)Hotell ja toitl. Eesti 7052
(7052)Hotell, välismaa 7053
(7053)Muud reisikulud 7090
(7090)Komandeeringud 7095
(5610)Kokku 37 847,6 kr 7 464,68 kr 216,1 kr 1 147,62 kr 18 806,43 kr 4 931,5 kr 1 211,86 kr 5 000 kr 134 028,36 kr 63 059,52 kr 192 110,35 kr 81 603,32 kr Haabersti Perespordikeskuse AS-s ei ole tõendatud ürituste korraldamisega seotud kulutuste seotus Haabersti Perespordikeskuse AS-i ettevõtlusega. Kuluarvetel puudub selgitus, mis üritus on korraldatud ja kellele. Ürituste korraldamisele on Haabersti Perespordikeskuse AS-s kulutatud 2007.a 205 699,9 krooni ja 2008.a 330 986,8 krooni. Selgusetu on, kas tegemist oli ettevõtlusega seotud kuluga või erisoodustusega. Raamatupidamises on kajastatud ja kuluaruannetes aktsepteeritud sularahatšekke, millel ei ole ostja rekvisiite, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on üldse Haabersti Perespordikeskuse AS kuluga. Samuti on kuluaruannetes aktsepteeritud ja Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises kajastatud sularahatšekke, kus kulutuse on teinud hoopis kolmas isik (nt Spordiklubi Condor). Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 punkt 5 sätestab, et raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad muuhulgas olema tehingu mõlema osapoole nimed. H.L-i , TMu ja O.A teo tulemusel ei ole võimalik kontrollida Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamisandmete õigsust, so kuludokumentide seotust ettevõtte majandustegevusega, ning samuti ei ole võimalik pidada Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamisandmeid tegelikkusele vastavaks – saada aktuaalset, olulist, objektiivset ja võrreldavat informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest (rikutud on raamatupidamisseaduse § 4 p 1). II Raamatupidamise seaduse § 4 p 1 sätestab, et raamatupidamiskohustuslane peab korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. H.L , TM ja O.A jätsid raamatupidamise sellele nõudele vastavalt korraldamata. Nii kajastati Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises, täpsemalt rahaliste vahendite arvestuses kassas, väljamakseid, mis objektiivselt olid võimatud. Väljamakseid kajastati summades, mis ei vastanud Eestis kehtiva sularaha vääringule. Nimelt järgnevad raamatupidamise kanded: 27.09.2007.a. OST.70128 summas 1486.43 krooni, 30.11.2007.a. OST.70377 2538.19 krooni, 18.12.2007.a. OST.70675 51 633.78 krooni, 18.12.2007.a. OST.70678 51 633.78 krooni, 31.01.2008.a. 08.800150 1285.34 krooni, 31.03.2008.a. 08.800527 5411.43 krooni, 27.06.2008.a. 08.801173 479.64 krooni, 21.08.2008.a. OST.80774 1491.52 krooni. Samuti sularaha väljamaksete teostamise järgselt jäi kassa jääk perioodil 17.08.2007.a. – 04.08.2008.a. 16 korral negatiivseks, milline olukord objektiivselt on võimatu. Nimelt: 14
(56)- 17.08.2007 kanne TAS.547, kassa jääk – 3 222,48 krooni; - 23.11.2007 kanne 07.700407, kassa jääk – 3 231,71 krooni; - 27.11.2007 kanne 07.700452, kassa jääk – 15 835,71 krooni; - 30.11.2007 kanne OST.70377, kassa jääk – 17 973,9 krooni; - 18.12.2007 kanne OST.70678, kassa jääk – 11 413,96 krooni; - 29.12.2007 kanne 07.700564, kassa jääk – 9 602,76 krooni; - 29.12.2007 kanne 07.700565, kassa jääk – 10 260,26 krooni; - 31.12.2007 kanne 07.700550, kassa jääk – 31 287,06 krooni; - 21.02.2008 kanne 08.800196, kassa jääk – 5 109,3 krooni; - 25.02.2008 kanne 08.800218, kassa jääk – 9 799,3 krooni; - 29.02.2008 kanne 08.800276, kassa jääk – 31 031,3 krooni; - 12.03.2008 kanne 08.800339, kassa jääk – 965,3 krooni; - 23.04.2008 kanne 08.801183, kassa jääk – 1 381,43 krooni; - 25.04.2008 kanne 08.800598, kassa jääk – 1 905,03 krooni; - 30.07.2008 kanne 08.801210, kassa jääk – 3 721,03 krooni; - 04.08.2008 kanne 08.801303, kassa jääk – 284,33 krooni. Ühtlasi esitasid H.L, TM ja O.A sellega Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamisdokumendis: raamatupidamisregistris ja pearaamatus ebaõigeid andmeid. III Raamatupidamise seaduse § 6 lg 2 tulenevalt on raamatupidamiskohuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Raamatupidamise seaduse § 6 lg 5 kohaselt peab raamatupidamiskirjend sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Raamatupidamise seaduse § 7 lõige 1 sätestab, et raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 15
(56)2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. H.L’ TM ja O.A jätsid raamatupidamise nendele nõuetele vastavalt korraldamata. Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises ei ole kõikidel raamatupidamise algdokumentidel raamatupidamisregistriga seondatavat raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, mille tõttu on raskendatud nende algdokumentide kõrvutamine pearaamatuga. Majanduskulude kuluaruannetel puuduvad raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrid, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad. Samuti puudub enamikel Haabersti Perespordikeskuse AS algdokumentidel raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri. IV Raamatupidamise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Raamatupidamise seaduse § 6 lg 2 tulenevalt on raamatupidamiskohuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. H.L’ TM ja O.A jätsid raamatupidamise nendele nõuetele vastavalt korraldamata. Haabersti Perespordikeskuse AS-s ei ole kinni peetud raamatupidamise tekkepõhisuse printsiibist ega tehingute õigeaegese dokumenteerimise ja kirjendamise nõudest. Nii müügi- kui ostuarveid on raamatupidamises vormistatud olulise hilinemisega, mis ei võimalda saada objektiivset pilti raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Nii näiteks on arved ruumide rendi eest spordiklubile Condor Haabersti Perespordikeskuse AS poolt koostatud ja raamatupidamisregistrites (kontodel 1210 – ostjate tasumata arved; 3503 – rendi (üüri) tulud; 2410 – arvestatud käibemaks) kirjendatud juulis 2008, kuigi arvetel näidatakse kuupäevi alates 2007 september kuni 2008 mai. Täpsemalt arved: - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 71410 kuupäevaga 30.09.2007 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 71411 kuupäevaga 31.10.2007 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 71412 kuupäevaga 30.11.2007 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 71413 kuupäevaga 31.12.2007 summas 41 300 krooni; 16
(56)- Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 82589 kuupäevaga 31.01.2008 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 82590 kuupäevaga 29.02.2008 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 82591 kuupäevaga 31.03.2008 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 82592 kuupäevaga 30.04.2008 summas 41 300 krooni; - Haabersti Perespordikeskuse AS arve nr 82593 kuupäevaga 31.05.2008 summas 41 300 krooni. Samuti on tagantjärgi koostatud ja kirjendatud raamatupidamisregistrites (kontol 2110 võlgnevus hankijaile) Spordiklubi Condor arveid MM ja EP tööjõukulude eest. Nimelt: - Spordiklubi Condor arve nr 74270 31.10.2007 kuupäevaga summas 102 324,88 krooni; - Spordiklubi Condor arve nr 74271 30.11.2007 kuupäevaga summas 60 333,4 krooni; - Spordiklubi Condor arve nr 74272 31.12.2007 kuupäevaga summas 60 333,4 krooni; - Spordiklubi Condor arve nr 80024 31.01.2008 kuupäevaga summas 60 333,4 krooni; - Spordiklubi Condor arve nr 80025 29.02.2008 kuupäevaga summas 60 333,4 krooni. Tegelikkuses koostati ja kirjendati raamatupidamisprogrammis nimetatud arved alles 17.07.2008. Ühtlasi esitasid H.L, TM ja O.A sellega Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamisdokumendis: raamatupidamisregistris ja pearaamatus ebaõigeid andmeid. Samuti H.L, TM ja O.A rikkusid sellisel viisil EPi ja MMi palgaarvestust pidades raamatupidamise seaduse § 16 p 1 nimetatud majandusüksuse printsiipi, mille kohaselt raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. H.L, TM ja O.A , kujundades olukorra, kus EP ja MM tegid tööd ühe äriühingu (Haabersti Perespordikeskuse AS) heaks, kuid palka maksti neile teisest juriidilisest isikust (spordiklubi Condor), rikkusid nimetatud nõuet. V Raamatupidamise seaduse § 6 lg 3 näeb ette, et majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. H.L’ TM ja O.A ei nõudnud ega taganud, et seda nõuet Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises järgitakse. 17
(56)Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises on eiratud kahekordse kirjendamise põhimõtteid järgnevate arvete puhul, mida raamatupidamises säilinud ei ole ja mida on kirjendatud personaalse treeneri kulukontol
(5813)perioodil 19.06-14.09.2007 Kande nr 07.260 07.288 07.430 07.351 07.356 07.379 07.379 07.700593 Kokku Kuupäev 19.06.2007 25.06.2007 19.07.2007 26.07.2007 09.08.2007 18.08.2007 18.08.2007 14.09.2007 Hankija Selgitus Summa Coaching Concepts arve 71 (450 EUR) 7 040,97 kr TomDes, Coach Conc. arve 94,82 (2x6600 EUR)206 535,12 kr TomDesign arve 86 (4000 EUR) 62 586,4 kr Coaching Concepts arve 90 (1500 EUR) 23 469,9 kr Coaching Conch arve 99 (3130 EUR) 48 973,86 kr TomDes, Coach Conc. arve 100, 92 (2x6000 EUR)187 759,2 kr Coaching Concepts arve 92 (2330 EUR) 35 987,18 kr Coaching Concepts arve 95 (3440 EUR) 53 824,3 kr 626 176,93 kr Raamatupidamise seaduse § 6 lg 3 kohaselt oleks tulnud neid arveid kahekordse kirjendamise põhimõttel kajastada deebetkandena kulukontol (nagu tehtigi) ja kreeditkandena hankijate ostukontol (võlakohustusena). Viimases jäeti aga arved kirjendamata. VI Raamatupidamise seaduse § 4 p 1 sätestab, et raamatupidamiskohustuslane peab korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. H.L , TM ja O.A , rikkudes viidatud nõuet, korraldasid Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamist selliselt, et lubasid teha raamatupidamises, täpsemalt personaalse treeningu kulukontodel (5813 alates 31.08.2007 ja 5491 kuni 30.08.2007) kandeid, mis ilmselgelt ei saanud tõele vastata ja mille kohta osaliselt puuduvad algdokumendid. Pankrotihaldur Terje E kuriteoteate kohaselt on Haabersti Perespordikeskuse AS pearaamatu personaalse treeningu kulukontol kirjendatud alljärgnevaid arveid. Kande nr Kande kuupäev Kande selgitus Summa 2007.260 19.06.2007 Coaching Concepts, arve nr 71 (450 EUR) 7 040,97 2007.288 25.06.2007 TomDesign, nr 94 ja CoachingConcepts nr 82 (2x6600 EUR) 206 535,12 2007.430 19.07.2007 TomDesign, nr 86 (4 000 EUR) 62 586,4 2007.351 26.07.2007 CoachingConcepts nr 90 (1500 EUR) 23 469,9 2007.356 09.08.2007 TomDesign nr 99 (3 130 EUR) 48 973,86 2007.379 18.08.2007 TomDesign nr 100, CoachingConcepts nr 92 (2x6000 EUR) 187 759,2 2007.379 18.08.2007 CoachingConcepts nr 92 (2300 EUR) 35 987,18 07.700593 14.09.2007 CoachingConcepts nr 95 (3440 EUR) 53 824,3 OST.70676 23.11.2007 CoachingConcepts nr 100 (2500 EUR) 39 116,5 OST.70677 23.11.2007 TomDesign nr 102 (2500 EUR) 39 116,5 OST.70626 28.11.2007 CoachingConcepts nr 102 (20 000 EUR) 312 932 OST.70625 30.11.2007 TomDesign nr 106 (20 000 EUR) 312 932 OST.70675 30.11.2007 TomDesign nr 108 (3300 EUR) 51 633,78 OST.70678 30.11.2007 CoachingConcepts nr 105 (3300 EUR) 51 633,78 KOKKU 1 433 541,49 18
(56)Loetletud arvetest esimesed kaheksa puuduvad Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises üleüldse, olemas on üksnes raamatupidamiskirjendid. Samuti puuduvad kassadokumendid viidatud tehingute kohta (pearaamatu kannete kohaselt tasuti arvete eest sularahas, va arved nr 102 ja 106). Lisaks sellele ei ühti kuriteoteates osundatud raamatupidamiskannete numbrid, kuupäevad ja sisu kohati pearaamatust nähtuvaga. Haabersti Perespordikeskuse AS pearaamatust - personaalse treeningu kulukontodelt (5813 alates 31.08.2007 ja 5491 kuni 30.08.2007) – nähtuvad nimelt järgnevad kanded (erinevused on alla joonitud). Kande nr Kande kuupäev Kande selgitus Summa 07.260 19.06.2007 Personaalse tree 07.288 25.06.2007 Personaalse tree 07.430 19.07.2007 Personaalse tree 07.351 26.07.2007 Personaalse tree 07.356 09.08.2007 Personaalse tree 07.379 18.08.2007 Personaalse tree 07.379 18.08.2007 Personaalse tree 07.700593 14.09.2007 Personaalse tree OST.70676 23.11.2007 2236 Coaching Co OST.70677 23.11.2007 2235 TomDesign OST.70638 28.11.2007 2236 Coaching Co OST.70639 30.11.2007 2235 TomDesign OST.70675 18.12.2007 2235 TomDesign OST.70678 18.12.2007 2236 Coaching Co 7 040,97 206 535,12 62 586,4 23 469,9 48 973,86 187 759,2 35 987,18 53 824,3 39 116,5 39 116,5 312 932 312 932 51 633,78 51 633,78 Võimatu on seondada esimest kaheksat kannet ühegi algdokumendiga. Haabersti Perespordikeskuse AS töötajad eitavad sularaha üleandmist personaaltreeningu koolituse läbiviijatele. Arve nr 105 (raamatupidamiskanne OST.70678) tasumise järgselt on kassa jääk negatiivne (11 413,96 krooni), mis näitab, et nimetatud arve tasumist tegelikult ei saanud toimuda. Raamatupidamiskirjendi numbri 2007.379 all on sama arvet (CoachingConcepts nr 92) kahel korral erinevas summas kajastatud. Kirjeldatud olukord loob põhjendatud kahtluse, et antud raamatupidamiskanded on fiktiivsed ja tehtud katmaks kassa puudujääki. H.L, TM ja O.A poolt raamatupidamise nõuetekohaselt korraldamata jätmise tulemusena on võimatu ka üheselt kindlaks määrata konkreetset varalist vastutust puuduoleva kassajäägi eest, kuna raamatupidamiskanded on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Samuti on personaalse treeningu kuludesse konteeritud mitmed toitlustamisega seotud arved. Vastavalt tulumaksuseaduse (RT I 1999, 82, 554) § 48 lg 4 on erisoodustus igasugune kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Töötajaks tulumaksuseaduse § 48 lg 3 19
(56)tähenduses loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Seega tuleb lugeda toitlustamisega seotud kulud tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamisele kuuluvate kulude hulka. Haabersti Perespordikeskuse AS eelpool nimetatud kuludelt vastavaid makse deklareerinud ja maksnud ei ole. Haabersti Perespordikeskuse AS raamatupidamises on personaalse treeningu kuludesse konteeritud majutusega seotud kulud ning nendelt on maha arvatud käibemaks (kanne OST.504). Vastavalt käibemaksuseaduse (RT I 2003, 101, 903) § 30 lg 1 ei arvata arvestatud käibemaksust maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu. VII Raamatupidamise seaduse § 14 lg 1 sätestab, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. H.L , TM ja O.A rikkusid nõuet koostada ja esitada Haabersti Perespordikeskuse AS 2007.a. majandusaasta aruanne, jättes selle koostamata ja esitamata. Kõigest eelnevast tulenevalt ei ole 1) võimalik usaldusväärselt tuvastada Haabersti Perespordikeskuse AS vara, kohustusi, kulusid ja tulusid ning 2) võimalik kontrollida pearaamatu kannete õigsust, kõrvutades neid algdokumentidega. Kokkuvõttes on oluliselt raskendatud ülevaate saamine Haabersti Perespordikeskuse AS varalisest seisundist. 27.08.2008.a. kuulutas Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kohtuotsusega nr 2-08-21280 välja Haabersti Perespordikeskuse AS pankroti. Samuti süüdistatakse O.A selles, et tema, olles koos TM´uga ja H.L-iga Haabersti Perespordikeskuse AS (reg. kood 11114959, asukoht kuni 16.05.2008 Rannamõisa tee 3, Tallinn) juhatuse liige, jättis nendega ühiselt ja kooskõlastatult kokku kutsumata Haabersti Perespordikeskuse AS aktsionäride erakorralise üldkoosoleku äriseadustiku § 292 lg 1 p 1 ja § 294 ettenähtud korras, kuigi äriühingu bilansist oli hiljemalt seisuga 31.07.2007 oli näha, et netovara on alla seadusega kehtestatud aktsiakapitali alammäära ja kõik juhatuse liikmed olid sellest teadlikud. Haabersti Perespordikeskuse AS omakapital ehk netovara oli 31.07.2007 seisuga negatiivne vähemalt summas 217 610 krooni, kasvades igakuiselt ja moodustades 31.12.2007.a seisuga – 12 410 816 krooni. Haabersti Perespordikeskuse AS omakapital püsis negatiivsena kuni pankroti väljakuulutamiseni kuni 27.08.2008.a. 20
(56)Äriseadustiku § 292 lg 1 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus. Äriseadustiku § 294 lg 1 ja 11 sätestavad, et juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate võib edastada ka lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt, kui kirjale või faksile või teate elektroonilise edastamise korral on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt. Samuti süüdistatakse O.A selles, et tema, olles koos TM´uga ja Indrek H.L-iga Haabersti Perespordikeskuse AS (reg. kood 11114959, asukoht kuni 16.05.2008 Rannamõisa tee 3, Tallinn) juhatuse liige, jättis nendega ühiselt ja kooskõlastatult esitamata pankrotiavalduse, nagu nõuab seda äriseadustiku § 306 lg 31 . Nimetatud säte näeb ette, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Nimelt oli Haabersti Perespordikeskuse AS püsivalt maksejõuetu hiljemalt seisuga 31.12.2007, mil aktsiaseltsi aktsiakapital oli negatiivne: - 12 410 816 krooni; aktsiaselts ei suutnud täita oma kohustusi võlausaldajate ees ning sissetulevad rahavood olid oluliselt väiksemad kui ettevõtte tegevuskulud. O.A , H.L ning TM oleksid pidanud seaduse nõuete kohaselt esitama pankrotiavalduse Harju Maakohtule hiljemalt 20.01.2008. 1 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo 2. Maakohtu otsusega tunnistati H.L süüdi

§ 381toimepanemise eest ja karistati teda vangistusega 1 (üks) aasta.

Tunnistati H.L’ süüdi

380 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati teda vangistusega 4 (neli) kuud. 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja Tunnistati H.L süüdi

385 karistati teda vangistusega 6 (kuus) kuud. Tunnistati H.L süüdi

§ 373

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu.

§ 64

lg 1 alusel mõistes liitkaristust kuritegude kogumi eest loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti H.L-ile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrati, et H.L-ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta 3aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1 Sama kohtuotsusega tunnistati O.A süüdi

381 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati teda rahalise karistusega 150 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 591 krooni ehk 37, 80 eurot) so summas 5670 (viis tuhat kuussada seitsekümmend) eurot. Tunnistati O.A süüdi

§ 380järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati teda rahalise karistusega 100 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 591 krooni ehk 21

(56)37, 80 eurot) so summas 3780 (kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend) eurot. Tunnistati O.A 1 süüdi

385 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati teda rahalise karistusega 100 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 591 krooni ehk 37, 80 eurot) so summas 3780 (kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend) eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõistes liitkaristust kuritegude kogumi eest loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti O.A-le liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 591 krooni ehk 37, 80 eurot) so summas 5670 (viis tuhat kuussada seitsekümmend) eurot.

§ 73

lg 1,2,3 alusel määrati, et O.A-le mõistetud rahalisest karistusest kuulub kohesele tasumisele rahaline karistus summas 1000 (üks) tuhat eurot, rahalist karistust ülejäänud osas, so summas 4670 eurot ei pöörata täitmisele, kui O.A 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. ESITATUD APELLATSIOONID 3. H.L-i kaitsja leiab esitatud apellatsioonis, et maakohus on kohtuotsuse tegemisel kohaldanud materiaalõiguse ebaõigesti ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, millisest johtuvalt kuulub kohtuotsus apellatsiooni korras tühistamisele (KrMS § 338 p 2, 3). Apellant vaidlustab Kohtuotsuse osas, millisega H.L tunnistati süüdi

§-de 381¹ lg 2, 380, 385¹ ning 373 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning H.L’ karistati, samuti osas, millisega otsustati H.L-ilt välja mõista menetluskulud. 3.

  1. Apellant leiab, et H.L’ei olnud HPSK juhatuse liige alates 03.03.2008.a. 3.1.
  2. Kohtuotsusest (lk 25) tuleneb „Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et H.L-i kaitseversiooni selles, et tema ei olnudki alates 2008.a märtsist enam HPSK juhatuse liige, ei pea kohus tõsiseltvõetavaks. Nimelt andis süüdistatavana ülekuulamisel H.L kohtumenetluses ütlusi, et tema esitas AS kui nõukogu liikmele enda taandamisavalduse, mille viimane võttis vastu, ning kuigi seda otseselt ära ei vormistatud nõustus sellega. Sellepärast alates märtsist 2008 ta enam juhatuse liige ei olnud. Samas avaldati kohtuistungil süüdistatava kahtlustatavana 30.11.2009 antud ütlused, mil H.L andis hoopis selliseid ütlusi: „Märtsi alguses esitasin ka tagasiastumise avalduse, kuid AS soovis, et läheksime ikka edasi, mispeale läksimegi panka, võtsin oma avalduse tagasi ja otsustasin jätkata.“ Ka kohtus üle kuulatud nõukogu liikmed KK ja PV kinnitasid, et H.L tegutses HPSK juhatuse liikmena kuni 27.08.
  3. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi kirjalikku tõendit, mis kinnitaksid H.L-i sellekohaseid väiteid, seega lähtub kohus kõigis temale süüksarvatud kuriteoepisoodides tõendeid analüüsides eeldusest, et H.L oli HPSK AS juhatuse liige süüdistuses märgitud ajaperioodil“. Apellant on seisukohal, et kohus ei saa rajada kohtuotsust eeldustele, seejuures arvestades, et käesoleval juhul on H.L’kohtu alla antud just süütegudes, millised eeldavad toimepanija erisubjektsust, s.o juhatuse liikmeks olemist. Samuti jääb arusaamatuks, kas kohus võtab vastavat seisukohta esitades arvesse lisaks tunnistajate KK’ ja PV’ ütlustele kohtumenetluses avaldatud, kohtueelses menetluses antud kahtlustatava H.L’ ütluseid. Eeltoodut arvestades on põhjendatud viidata Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-1-1-78-10, millisest tuleneb, et kohtuotsuse põhjenduste rajamine kohtus üle kuulatud süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlustele on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. 3.1.
  4. Kohtutoimikus (I kd, tlk 137) asub Haabersti Perespordikeskuse AS (edaspidi HPSK ) (registrikood 11114959) äriregistri elektroonilise teabesüsteemi väljatrükk ettevõtte üld- ja isikuandmete ajalooga, millise kohaselt on H.L’olnud HPSK juhatuse liige 03.03.2005.a kuni 16.05.2008.a ning 15.05.2008.a kuni 27.08.2008.a. ÄS § 309 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek ning lg 2 tuleneb, et juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud 22

(56)tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale. ÄS § 309 lg 6 kohaselt, kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 61 sätestatut. Seega ei näe äriseadustik ette registripidaja-poolset automaatset ning omaalgatuslikku juhatuse liikme volituste pidamist, mistõttu ei saa H.L’ suhtes pärast 03.03.2008.a, mil tema volitused HPSK juhatuse liikmena lõppesid tähtaja saabumisega, tehtud äriregistri kannetel olla õiguslikku tagajärge. 3.1.3. Erialakirjanduses on asutud seisukohale, et isegi olukordades, millistes isik on tegelikult ühingut juhtinud (tegemist on nö faktilise ühingujuhiga), on teatud juhtudel faktilise ühingujuhi olemusest tulenevalt vastutus välistatud, sealhulgas eitatakse vastutust pankrotiavalduse esitatama jätmise eest (

§ 385

),

§ 380

, s.o osanike, aktsionäride või tulundusühistu liikmete üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest ning

§ 381¹ eest, s.o raamatupidamise kohustuse rikkumise eest.

Viimasel juhul peab ühing (täpsemalt küll selle aktsionärid, osanikud või liikmed) kandma riski, et ühingu suhtes toimepandud rikkumise korral saab vastutada vaid nimetatud koosseisu erisubjektina käsitletav isik

  1. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Ringkonnakohus leidis õigesti, et seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui osaühing kokkuleppel temaga isiku ametiaega pikendab. Ametiaja pikendamiseks on ÄS § 184 lg-te 1 ja 2 kohaselt vajalik osaühingu osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks
  4. Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177). Kolleegium nõustub siiski põhimõtteliselt kohtute käsitlusega, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Erinevalt alama astme kohtutest leiab kolleegium aga, et selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud ÄS § 179 lg 3 (aga ka ÄS § 168 lg 1 p 5) kohaselt. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit
  5. Kolleegium märgib, et kui juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud, on kanne tema kohta äriregistris ebaõige ja tuleb ÄS §-s 61 sätestatud korras kustutada (vt ka Riigikohtu viidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p-d 11, 12, 18)
  6. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud osanike otsust, millisest võiks järeldada muuhulgas H.L’ ametiaja pikendamist HPSK juhatuse liikmena alates 03.03.2008.a. 3.2.Süüdistus

§ 381¹ lg 2 järgi. 23

(56)3.2.1.

§ 381

¹ lg 2 järgi on H.L-ile esitatud süüdistus selles, et tema HPSK juhatuse liikmena rikkus teadvalt HPSK raamatupidamise korraldamise nõudeid.

§ 381

¹ kaitstav õigushüve on iga raamatupidamiskohustuslasega seotud isiku (aktsionär, osanik, ühingu liige, võlausaldaja, avalikkus, lepingupartner, töötaja, riik jne) võimalus saada usaldusväärseid andmeid raamatupidamiskohustuslase majandusliku seisu kohta

  1. H.L-ile esitatud süüdistusest ega ka kohtuotsusest ei tulene, kellel oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine HPSK varalisest seisundist. Vastupidiselt toob Apellant edasiselt välja isikud, kes on kohtumenetluses kinnitanud, et HPSK raamatupidamisest oli võimalik ülevaadet saada. Lisaks on oluline arvestada, et HPSK poolt ajutisele haldurile ST’le esitatud andmed HPSK vara kohta kattuvad andmetega, millised HPSK pankrotihaldurid on kindlaks teinud HPSK pankrotimenetluses, erinevus seisneb üksnes intresside ja viiviste suuruses. Samuti oli HPSK raamatupidamisdokumentide põhjal võimalik teha kahel korral raamatupidamise ekspertiise, samuti finantsekspertiis – KrMS § 98 lg 1 p 4 sätestab, et eksperdil on ekspertiisi tehes õigus keelduda ekspertiisi tegemast, kui talle esitatud ekspertiisimaterjal ei ole küllaldane. 3.2.
  2. HPSK raamatupidamise dokumendid. Kuivõrd

§-s 381¹ lg 2 sätestatud süüteos süüdi mõistmiseks on imperatiivselt vajalik anda hinnang ettevõtte (käesoleval juhul HPSK) raamatupidamise korraldamisele, on ilmne, et selleks on vajalik tutvuda ettevõtte raamatupidamisega, milline hõlmab nii elektrooniliselt peetud raamatupidamist kui ka paberkandjal raamatupidamisdokumente. Tekib vastuolu TE’lt ja PP’lt saadud teabes kassadokumentide kohta, kuivõrd TE väite kohaselt olid päringus nimetatud originaaldokumendid menetlejale üle antud (sealhulgas järelikult menetleja 15.08.2011.a päringus nimetatud kogu perioodi kassadokumendid), kuid PP vastab menetlejale, et kassadokumente ei olnud. Samuti ei saa pidada põhjendatuks olukorda, millises pankrotimenetlusega mitteseotud isik, s.o käesoleval juhul PP võtab suvaliselt pankrotivõlgniku raamatupidamisedokumente, vormistamata sellekohast üleandmise-vastuvõtmise akti, puudub teave, millised konkreetsed dokumendid, millises ulatuses on PP’ poolt võetud ning millised tagastatud. Apellant leiab, et sellises olukorras etteheidete tegemine süüdistatavatele raamatupidamise korraldamises, sh teatud raamatupidamisdokumentide puudumises on lubamatu ning samuti ka vastuolus in dubio pro reo põhimõttega (KrMS § 7 lg 3), arvestades, et pankrotimenetluse algusest puudus käesolevas pankrotimenetluses igasugune kontroll vastavate raamatupidamise dokumentide üle ning need olid täielikult kolmanda isiku valduses, kellel puudus vastavate dokumentide säilitamise kohustus ning kes vastavaid dokumente ilma sellekohaseid akte vormistatama teistele isikutele üle andis. Sama kriminaalmenetluse põhimõte kohaldub ka seetõttu, et kriminaalmenetluse materjalidest nähtub, et HPSK serveriga, millises peeti elektrooniliselt kassa koondtabeleid (nendes sisaldusid lisaks kuupäevale, summale, viide algdokumendile, kuludokumendile, samuti oli kirjas väljamakse tegija), ei ole mitte keegi tutvunud – nimelt nähtub pankrotihaldur TE 18.11.2011.a vastusest menetlejale, et HPSK serveri haldaja ees tekkinud võlgnevuse tõttu, millist pankrotihaldur ei pidanud otstarbekaks tasuda summa ebamõistlikkuse tõttu, puudub halduril juurdepääs vastava serveri andmetele (I kd, tlk 50). On ilmne, et koopia HPSK erinevate töötajate arvutites sisalduvast teabest ei ole võrdsustatav HPSK serveris salvestatuga. Seega on täiesti välistatud süüdistatavatele etteheidete tegemine seonduvalt kassadokumentatsiooniga. Täiendavalt viitab Apellant ka RPS §-le 6 lg 4, millise kohaselt on iga raamatupidamiskirjendi aluseks majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Menetleja, olles 29.04.2009.a ning 11.05.2009.a saanud HPSK raamatupidamisdokumendid HPSK ning selle pankrotimenetlusega mitteseotud kolmandalt isikult OÜ-lt Arigato Keskus, asus vastavaid dokumente vaatlema peaaegu kaks aastat hiljem s.o alles 09.02.2011.a (I kd, tlk 220). Seejuures soovib Apellant märkida, et jääb arusaamatuks, mida on menetleja käsitlenud asitõenditena – kas on need kaustad või nendes sisalduv, arvestades, et kirjeldatud on kaustade välimust, nendest sisalduvate lehekülgede arvu ning nendes sisalduva üldnimetajat. Kaustades, kastis sisalduvaid dokumente eraldi 24

(56)vaadeldud ei ole. Kui menetleja käsitles dokumente, millised sisaldusid kaustades, kastis asitõenditena, kohustus menetleja loetlema vaatlusprotokollis vastavate dokumentide tunnused ja nimetused. Nimetatud kohustuse täitmiseks ei saa pidada kõnealuse vaatlusprotokolli lisade 1 ja 2 koostamist. Apellant juhib tähelepanu, et lisas nr 1 on loetletud üksnes personaaltreeninguga seotud arved ning MTÜ Spordiklubi Condor ja HPSK arved, millised puudutavad tasaarvestust. Analüüsides samas süüdistuse sisu, samuti kohtumenetluses käsitletut, on ilmne, et ainult lisas 1 loetletud raamatupidamise dokumendid ei ole dokumentideks, milliste pinnalt on süüdistatavatele ette heidetud raamatupidamise korraldamise rikkumist. Samuti ei sätesta menetlusseadus võimalust vaadelda asitõendeid valikuliselt, nagu on menetleja käesoleval juhul teinud lisa 2 kohaselt. Vastavast asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on järgmist – 24 kausta; 1 kasti grupeeritud dokumentidega; 3 kausta pearaamatu väljatrükkidega; 1 kausta ostu- ja müügireskontro väljatrükkidega. Vaidlust ei ole selles, et vastavad raamatupidamisdokumendid olid raamatupidamiskohustuslase poolt süstematiseeritud valdkondade kaupa. Apellant on seisukohal, et HPSK raamatupidamist korraldati nõuetekohaselt ning selle kontrollimiseks olid raamatupidamise dokumentide kaustad menetlejale üle antud. Apellant leiab, et millegagi ei ole põhjendatav, et olukorras, millises heidetakse süüdistatavatele ette üleüldiselt raamatupidamise mittenõuetekohast korraldamist, samuti arvestades, et menetleja käsutuses on kogu HPSK elektrooniliselt peetud raamatupidamine programmis HansaWorld, vaatleb menetleja vaid raamatupidamisprogrammist ühe päeva kandeid, s.o 17.07.2008.a ning teeb kaks fotot arvutiekraanist. 3.2.3. Audiitori erikontroll ja raamatupidamise ekspertiisid. Kuivõrd kohus on

§ 381

¹ lg 2 koosseisu puhul pidanud väga olulisteks tõenditeks PP’ kui audiitori aruannet erikontrolli kohta (I kd, tlk 11-24), samuti raamatupidamise ekspertiise (I kd, alates tlk 152, I kd, tlk 173), peab Apellant nimetatud tõendite osas osundada järgmisele. PP on teostanud pankrotihaldur TE tellimusel HPSK erikontrolli, eesmärgiga selgitada välja tehingud seotud osapooltega, püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg ja võimalikud rikkumised raamatupidamises. Apellant leiab, et PP’ arvamus ei ole usaldusväärne, arvestades seejuures, et 31.08.2011.a on PP prokurör Maria Sutt’le edastatud elektronkirjas kinnitanud, et võttis endale tutvumiseks vaid ostuarvete ja kuluaruannete kaustad, „kokku vast 5-6 kausta, täpset arvu ja ajalist jaotust ei mäleta“ (I kd, tlk 193), samas ei saa vaidlust olla selles, et HPSK raamatupidamisdokumendid sisaldusid kokku ca kolmekümnes erinevas kaustas. Seega on nn erikontrollis toodud etteheiteid HPSK raamatupidamise korraldamisele ebausaldusväärsed, arvestades, et erikontrolli teostajal oli tema enda valikul puudulik alusdokumentatsioon ning ta ei saanud evida terviklikku ülevaadet HPSK raamatupidamise korraldamisest. 19.02.2013.a kohtuistungil on PP avaldanud, et ta tutvus elektrooniliste raamatupidamisregistritega, milliseid peeti Hansa programmis, kuid ta ei tutvunud kõikide raamatupidamisdokumentidega ning ta leiab, et ta ei pidanudki seda tegema, sh ei olnud tal ürituste eelarvete kausta (III kd, tlk 135). Seega ei ole erikontrolli teostanud audiitor tutvunud tervikuna HPSK raamatupidamisega, millist peeti HansaWorld raamatupidamisprogrammis. Samas on PP kinnitanud, et selles ulatuses, millises olid raamatupidamisandmed temal olemas, oli temale HPSK raamatupidamine arusaadav. PP on enda antud arvamuses keskendunud peaasjalikult küsimusele, kas HPSK raamatupidamises kajastatud kulud olid seotud HPSK ettevõtlusega, milline on aga puhtalt maksuõiguslik küsimus ning väljub

§ 381¹ koosseisust.

Puutuvalt ekspertiisidesse, ekspertidele on üle antud raamatupidamise ekspertiisi teostamiseks raamatupidamisdokumendid 24 kaustas ja 1 kastis, 3 kausta pearaamatu väljatrükkidega, audiitori aruanne koos lisadega, HPSK B-kaardi väljatrükk, AS SEB arvelduskonto väljatrükk, 1 CD-plaat Swedbank arvelduskonto väljavõtetega ja 1 CD-plaat Nordea Bank Finland Plc arvelduskontode väljavõtetega. OÜ Kermon poolt 17.08.2010.a menetlejale väljastatud faili Haabersti.zip, millisel on kogu HPSK raamatupidamine elektrooniliselt ekspertidele ei esitatud (I kd, tlk 233). Täiesti üllatuslikult on aga 11.08.2010.a saatekirjas järgmine viide „vajadusel on võimalik saada täiendavaid andmeid raamatupidamise andmebaasist PP’lt“ (remargina: arvestades eelnevalt kirjeldatut ei saanud PP’l olla mingisugust HPSK raamatupidamise andmebaasi, kuivõrd ta oli tutvunud üksikute raamatupidamisdokumentide kaustadega ning pearaamatu väljatrükiga). 25

(56)Arvestades ekspertiisiaktis loetletud ekspertiisi alusdokumente, samuti eksperdi kohtuistungil antud ütlusi, jääb täiesti ebaselgeks, kas ekspertide kasutada olid mistahes HPSK raamatupidamisandmed ka elektrooniliselt, seejuures nähtuvad 22.12.2010.a ekspertiisiakti lk 11 ekspertiisiaktiga tagastatud dokumentide ning andmekandjate loetelud, millistest samuti ei tulene elektrooniliselt talletatud raamatupidamisandmete olemasolu ekspertidel. Sealjuures tuleb arvestada, et menetleja sai HPSK raamatupidamisdokumente üksnes paberkandjal OÜ-lt Arigato Keskus kahes osas, s.o 29.04.2009.a raamatupidamise dokumentide kaustad (I kd, tlk 218) ning 11.05.2009.a pearaamatu väljatrükid 3 kaustas kokku 1198 leheküljel (I kd, tlk 219a). Elektrooniliselt edastati menetlejale pearaamat alles 18.11.2011.a TE poolt (pearaamat 1250 lehekülge elektroonilisel kujul ja Excel faili kujul palgalehed), s.o pärast esmase ja täiendekspertiisi teostamist. Eeltoodust johtuvalt nõustub Apellant juba kohtumenetluses eelnevalt O.A kaitsja poolt avaldatuga selles osas, et ekspertiisiaktide usaldusväärsus on kaheldav, samuti ei ole ekspert IK poolt kohtus antud ütlused kooskõlas asjas kogutud ja uuritud teiste tõenditega, millised puudutavad HPSK raamatupidamisdokumentide saamist menetleja poolt, arvestades, et ekspertiisi määramise ajal ei olnud ka menetlejal enda valduses HPSK raamatupidamisdokumente elektrooniliselt. 18.08.2011.a määras menetleja täiendava raamatupidamise ekspertiisi (I kd, tlk 173). Ekspertidele anti üle täpselt samad materjalid nagu esialgseks ekspertiisiks, ainsaks täiendavaks materjaliks oli kaust HPSK ostuja müügireskontro väljavõtetega. Ekspertidele ei edastatud elektrooniliselt talletatud HPSK raamatupidamist raamatupidamisprogrammis HansaWorld. 23.09.2011.a on koostatud täiendav ekspertiisiakt (I kd, tlk 178). Apellant on seisukohal, et käesolevas asjas on üheselt tõendatud, et HPSK raamatupidamist peeti elektrooniliselt HansaWorld programmis, milline on 17.08.2010.a menetlejale faili Haabersti.zip abil kättesaadavaks tehtud, milline on kopeeritud CD-plaadile (IV kd, tlk 233), kuid millist ei ole esitatud esmalt ekspertidele ning hiljem ka kohtule. O.A on andnud kohtus ütlusi, et kogu HPSK müügiarvete pool oli korraldatud elektrooniliselt ning arved olid säilitatud raamatupidamise programmis HansaWorld ning kuivõrd raamatupidamise ekspertiisiaktis on loetletud üksnes kaustades ja kastides asunud raamatupidamisdokumente, saab sellest järeldada, et väljastatud arveid, millised olid salvestatud elektrooniliselt, ekspertidele üle ei antud (IV kd, tlk 49). Nimelt on Kohtuotsuse (resolutsiooni p-s 15) viidatud vaid ühele CD-plaadile kui asitõendile, milline asub II kd, tlk 106 – nimetatud CD-plaadi puhul on tegemist aga O.A poolt kahtlustatavana ülekuulamisel menetlejale üle antud CD-plaadiga. Nimetatud CD-plaadil, nagu nähtub on salvestatud raamatupidamisdokumentidest üksnes mõned arved, ülejäänu puhul on tegemist mitteraamatupidamislike dokumentidega ning kindlasti ei kajastu vastaval CD-plaadil HPSK HansaWorld programmis peetud raamatupidamine (II kd, tlk 134). Ekspert IK poolt kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et HPSK raamatupidamisest ülevaate saamine oli temal raskendatud materjali suure mahu tõttu – arvestades, et ekspertide käsutuses olid raamatupidamisdokumendid üksnes paberkandjal ning täiendavalt pearaamatud pdf-formaadis, milliste kasutamine oli eksperdi jaoks koormav („ega see konto ei tulnud elektroonilisest pearaamatust kohe välja, seda tuli kerida, et see välja tuleks, see oli väga mahukas töö“, IV kd, tlk 27), ei saa asuda seisukohale, et oluliselt oleks olnud raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Seejuures on ekspert kinnitanud, et HPSK raamatupidamisdokumente sisaldavad kaustad olid „ilusti kaustades“. Olukorras, millises eksperdi kasutuses oleks olnud kogu HPSK raamatupidamine elektrooniliselt läbi raamatupidamisprogrammi HansaWorld, oleks olnud ülevaate saamine, kannete kontrollimine äärmiselt lihtsustatud ning ekspertiisiaktides toodud etteheited (nt kahekordse kirjendamise põhimõtte eiramine, kirjendi numbrite puudumine) oleksid olemata, seejuures on ekspert IK möönnud, et üheski raamatupidamise programmis ei ole võimalik rikkuda kahekordse kirjendamise põhimõtet. Olukorras, millises ekspertiisi teostajatele antakse üksnes paberkandjatel suures mahus raamatupidamisdokumente ja seda näiteks suurettevõtete (käesoleval juhul bilansimaht üle 140 mln EEK) puhul saaks igal juhul asuda seisukohale, et ülevaate saamine on raskendatud, milline ei ole aga

§ 381¹ mõte. Samuti on oluline välja tuua, arvestades ekspertide etteheiteid, et olukorras, millises ekspertidel oleks olnud 26

(56)võimalus kaasata ekspertiisi juurde HPSK raamatupidamist korraldanud isik (KrMS § 98 lg 1 p 5 sätestab, et eksperdil on ekspertiisi tehes õigus taotleda, et menetleja loal viibiks ekspertiisi juures isik, kes võib anda eksperdiuuringuteks vajalikke selgitusi), kes kuludokumente aktsepteeris, oleks eksperdid saanud vastused küsimustele, millised puudutasid konkreetsete kulutuste seotust HPSKga. Ekspert IK on kohtuistungil möönnud, et juhul, kui ettevõtte juhatus oleks ekspertiisi ajal kinnitanud kulude seotust ettevõttega, oleks ekspert saanud lugeda need kulutused põhjendatuks, ettevõttega seotuks (IV kd, tlk 36). 3.2.4. Kohtuotsuses

§ 381¹ lg 2 süüdistuses käsitletud tõendid.

Nimetatud süüteos on kohtuotsuses (alates lk 26) kohus üksnes loetlenud ja refereerinud Kohtuotsuses nimetatud tõendite sisu, kusjuures kaitsja arvates tõendite juures toodud selgitused vastavad sellele, millised on olnud antud tõendeid esitava prokuröri või kaitsjate selgitused, tegemist ei ole kohtu järeldustega. Riigikohus on lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-41-12 sedastanud, et tõendite loetlemine kohtuotsuses ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistusena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, ning et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega ning kohtulahendist kohtuasjas nr 3-1-1-8-13 tuleneb, et ühe kohtumenetluse poole seisukohtade esitamine kohtu seisukohtadena kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Edasiselt (Kohtuotsuse lk 31 jj) tuleneb, et „alljärgnevalt analüüsib kohus selles episoodis kogutud tõendeid ja annab neile omapoolse hinnangu“, kuid tegelikkuses kohus kõigi ülalloetletud tõendite osas hinnangut ei anna ning käsitleb tõendeid üksnes valikuliselt, jättes põhjendamata, millisel põhjusel ta teisi tõendeid ei arvesta. Täiesti lubamatu on kohtu järgnev seisukoht „Samuti on selles episoodis toimepandud rikkumised tõendatud asitõendiks olevate HPSK raamatupidamisdokumentidega ja nende vaatlusprotokolliga (I kd tl 106-114), mis toob välja olulisemad, markeeritud dokumendid, mis osundavad toimepanduid rikkumistele. Asitõenditest nähtub, et HPSK raamatupidamise algdokumentide hulgas on ohtralt sularahatšekke, millel puudub üldse saaja nimi või on saajaks hoopis kolmas isik, mitte HPSK. Kohus refereerib siinkohal neist vaid mõnda. /…/ Selliseid arveid on raamatupidamisdokumentides veel, kuid kohus ei pea võimalikuks neid kõiki otsuses refereerida“. Seega on kohus kohtulikul tõendeid hinnanud valikuliselt, eirates sellega KrMS § 61 lg 2 nõudeid, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis. 3.2.5. Kuivõrd kohus analüüsib väidetavaid raamatupidamislikke rikkumisi eraldi, toob ka Apellant alljärgnevalt, vastavalt kohtu järjestusele, välja nn rikkumised ning esitab nende osas omapoolsed seisukohad: 3.2.5.1. Raamatupidamise sise-eeskiri. Vaidlust ei ole selles, et HPSK-s kehtivaid raamatupidamise sise-eeskirju ei olnud. Tunnistajad PP, AL, JL, IE, kes kõik on ühtlasi ka raamatupidamisalaste eriteadmistega, on kinnitanud, et raamatupidamise sise-eeskirja puudumine ei takista raamatupidamisest arusaamist. Seega on Apellant seisukohal, et raamatupidamise sise-eeskirja puudumine ei takistanud, veelgi enam, ei raskendanud oluliselt ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase (HPSK) varalisest seisundist. Oluline on märkida, et seoses raamatupidamise sise-eeskirja puudumisega ei ole kohus oma seisukohti esitanud. 3.2.5.2. Ürituste korraldamisega seotud kulud ja kuluaruannetele lisatud sularahatšekid. Kohtuotsuses on tehtud viide süüdistusele, millise kohaselt ei ole tõendatud ürituste korraldamisega seotud kulutuste seotus HPSK-ga – kuluarvetel puudub selgitus, milline üritus on korraldatud, kellele ning seega on ebaselge, kas tegemist on ettevõtlusega seotud kulu või erisoodustusega. Apellant juhib tähelepanu, et tegemist on maksundusliku aspektiga, milline ei ole hõlmatud

§ 381¹ lg 2 koosseisuga.

Kohtus uuritud tõendite põhjal ei saa vaidlust olla selles, et HPSK korraldas Arigato Keskuses erinevaid üritusi, ürituste korraldamise eest vastutas MM (II kd, tlk 146 jj). Puutuvalt sularahatšekkidesse on Kohtuotsuses märgitud, et raamatupidamises on kajastatud ja kuluaruannetes on aktsepteeritud sularahatšekke, millistel ei ole ostja rekvisiite, millisest johtuvalt ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on üldse HPSK kuluga, samuti on kuluaruannetes aktsepteeritud ja raamatupidamises kajastatud sularahatšekke, millistel on kulutuse teinud kolmas isik. Margus 27

(56)O.A on arusaadavalt ja usutavalt selgitanud, et kõige lihtsam viis vastava kulu osas selguse saamiseks on seda teha kõrvutades kuludokumenti samaaegselt kasutades raamatupidamisprogrammi, mida aga pole tehtud, mistõttu on kõik etteheited, millised seonduvad ürituste korraldamise ning vastavatele kuluaruannetele lisatud kuludokumentidega alusetud ning kontrollimatud. Nagu Apellant rõhutas ka eelnevalt, on tegemist võimaliku maksundusliku etteheitega, milline ei ole antud süüditust arvestades asjakohane. 3.2.5.
  1. Lähetuskulud. Kohus leiab, et kuivõrd HPSK-s ei olnud kehtestatud korda, kuidas tõendada ja kontrollida kuludokumentide seotust HPSK ettevõtlusega, ei ole võimalik kindlaks teha, kas mitmed esinduskulusid ja töölähetuse kulusid kajastavad dokumendid on tegelikult õigesti arvesse võetud kui HPSK kuludokumendid. Kohus leiab sarnaselt süüdistusaktis märgituga, et rikutud on Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrust nr 453, kuivõrd ei vormistatud kirjalikke otsuseid töölähetusteks, ei arvestatud päevarahasid ning puuduvad dokumendid, millistest nähtuks lähetuse eesmärgid ja seotus HPSK ettevõtlusega. Käesoleval juhul on tuvastatud, et päevarahasid ei makstud, millisest johtuvalt ei saa ka hüpoteetiliselt vastavat maksukohustust tekkida. Tööks vajalik kulutus ei ole hüve ega erisoodustus. Kulutuse määratlemine „tööks vajalikuna“ ei tähenda, et kulutus peaks alati õigusaktidest tulenevalt olema kohustuslik või selle tegemisel peaks järgima rangelt õigusakte. Kohtutoimikust nähtub, et kõik tunnistajad, süüdistatavad, kellele esitati küsimusi lähetuste osas, on kinnitanud nende toimumist. Etteheide, milline seisneb kirjaliku lähetusotsuse puudumises ei saa tuua kaasa vastutust raamatupidamiskohustuse rikkumise eest, kuivõrd see ei saa mingil määral takistada ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. 3.2.5.
  2. Esinduskulud. Kohtuotsuses on märgitud, et „suurel osal kuludokumentidel puudus selgitus seotusest HPSK ettevõtlusega “, samuti „puudus algdokumentidel raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri“, kohus teeb viite RPS §-le 7 lg 1, märkides, et asitõendite kaustades olevatest raamatupidamise algdokumentidest ei vasta suur osa nendele nõuetele. Apellant on välja toonud, et küsimus kulude seotusest ettevõtlusega on maksuõiguslik, s.o kas kulu on ettevõtlusega seotud või mitte ning kas sellelt on tasutud erisoodustuse tulumaksu või mitte. Oluline on siinkohal rõhutada, et täiendavas ekspertiisiaktis on ka välja toodud esinduskulude kogumaht 2007 ning 2008 a, millised olid vastavalt 368,867.96 EEK 2007.a ning 95,763.73 EEK 2008.a (I kd, tlk 188) – arvestades HPSK bilansimahtu, s.o 140,000,000.00 EEK, moodustavad 2007.a ning 2008.a esinduskulud vaid 0,3 % bilansi kogumahust, mistõttu on ilmselge, et tegemist on siiski marginaalse osaga bilansi kogumahust. Kõigist HPSK raamatupidamises kajastatud kuludest saab järeldada, et need on seotud ettevõttega, kuivõrd vastasel juhul ei oleks neid O.A poolt raamatupidajale edastatud ega raamatupidamises kajastatud, mida kinnitas O.A oma ütlustes (IV kd, tlk 50). 21.02.2013.a tunnistajana ülekuulatud IE on andnud ütlusi, et kui arvetel puudub juhatuse liikme kinnitav allkiri, siis selle alusel tehtud raamatupidamise kannet ei saa valeks lugeda ning „audiitori jaoks ei ole auditi käigus määrava tähtsusega see, kas kõik arved on allkirjastatud või mitte, selle kindluse, et juhatus on selle aktsepteerinud ja need on raamatupidamises kajastatud on võimalik saada teisel moel, kaasaarvatud juhatuse kiri, mis seda tõendab“ (III kd, tlk 175). 3.2.5.
  3. Kolmandatele isikule väljastatud arved. Kohtuotsusest tuleneb, et „samuti on kuluaruannetes aktsepteeritud ja HPSK raamatupidamises kajastatud sularahatšekke, kus kulutuse on teinud hoopis kolmas isik (nt Spordiklubi Condor)“. Tunnistajate ütlustega (nt TM, süüdistatav O.A ) on tõendamist leidnud, et kuivõrd HPSK-l ei olnud Kaupmehe hulgilao (AS Kaupmees ja KO) kliendikaarti, millisest kauplusest saab sisseoste teha vaid kliendikaardi esitamisel, kasutati HPSK erinevate ürituste tarbeks toidukaupade ostmisel aeg-ajalt teistele ettevõtetele kuuluvat Kaupmehe hulgilao kliendikaarti (nt MTÜ-le Spordiklubi Condor kuuluvat kliendikaarti), millisel juhul väljastati tšekile automaatselt kliendikaardi omaniku rekvisiidid, milline asjaolu ei muuda aga vastavat kulu teise ettevõtte kuluks, kuivõrd kaupu soetati HPSK ettevõtlusega seoses ning O.A kontrollis iga ostuarve seotust HPSK-ga enne selle edastamist raamatupidajale raamatupidamises kajastamiseks. Täiendavas ekspertiisiaktis on märgitud ka teise ettevõtte rekvisiitidega kuluarvete kogusumma, s.o. 25,176.20 EEK, moodustades 0,02 % bilansi 28
(56)kogumahust. Lähtudes eeltoodust, ei saaks isegi olukorras, millises käsitleda eelviidatud kulu HPSK ettevõtlusega mitteseotuks (milline asjaolu on siiski tunnistajate ütlustega ümberlükatud), väita, et HPSK varalisest seisundist ülevaate saamine on oluliselt raskendatud. Puutuvalt kuludesse, soovib Apellant rõhutada seda, et analüüsides 04.03.2012.a kohtuistungi protokolli, millisel on üle kuulatud O.A , nähtub sellest, et vastates prokuröri järjepidevatele küsimustele erinevate kuludokumentide osas, suutis O.A nendele küsimustele arusaadavalt vastata, nimetatud kulutusi seostada HPSK-ga (IV kd, tlk 58-60). Vähem oluline ei ole kas asjaolu, et kui O.A soovis selgitada teatud toidutšekkide seost HPSK-ga, soovides vastavaid dokumente, milliseid prokuröri küsimus puudutas, näha, vastas prokurör „Need dokumendid on tegelikult kohtule esitatud. Säästame aega ja ei hakka neid üle käima. Piirdume hetkel analoogiaga, et süüdistatav kontrollis sama moodi, kui kolmandate isikute arveid“ (IV kd, tlk 70). 3.2.5.
  1. Personaalse treeningu koolituse kulud. Kohtuotsusest tuleneb, et „kohtu hinnangul on eelpool analüüsitud tõenditega tõendatud see, et HPSK juhatus ja finantsjuht korraldasid ettevõtte raamatupidamist sedavõrd lohakalt, et puudub igasugune võimalus kindlaks teha, kas, kelle poolt ja millal võeti sularaha kassast välja, mida sellega tehti ning milliseid arveid, kui üldse tasuti. Nii puudusid HPSK raamatupidamisdokumentide hulgas kaheksa personaaltreeningu arvet, mis on pearaamatust nähtuvalt kassa väljamakse aluseks, samuti puuduvad kõik sularaha väljamakse orderid, mis näitaksid, kellele on sularaha väljamakse kassast tehtud“. Apellant on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud, et vastavat personaalse treeningu koolituse teenust on HPSK-le osutatud, selle eest on ka tasutud nii sularahas kui ka ülekandega, nimetatud personaalse treeningu teenust osutatakse ka käesoleval ajal Arigato Spordikeskuses TA ja M L poolt (www.arigato.ee), kelle mõlema tutvustuses sisaldub viide Coaching Concepts, Austria – seega on nii HPSK kui ka järgnevad ettevõtted, kes on tegutsenud Arigato Keskuses, hinnanud vastavat teenust ettevõttele kasulikuna ning tulutoovana ning ei ole põhjendatud väita, et vastav kulu oli ettevõtlusega mitteseotud. 3.2.5.
  2. Kassa jääk negatiivne. Kohtuotsuses on märgitud, et „sularaha väljamaksete teostamise järgselt jäi kassa jääk perioodil 17.08.2007 – 04.08.2008.a. 16 korral negatiivseks, milline olukord on objektiivselt võimatu“. O.A on kohtuistungil selgitanud võimalikke põhjusi järgmiselt „kuludokumendi sisestamisel tehti raamatupidaja poolt inimlik viga, sisestati vale kuupäev või oli vale kuupäev juba arvel. Teine võimalus on see, et kui raamatupidamisse toodi erinevatest kuupäevadest kuluaruandeid, siis nad kajastati raamatupidamises mitte nende väljamaksmise kuupäeval, vaid kuluaruande koostamise kuupäeval. Jällegi inimlik eksimus dokumendi sisestamisel“ (IV kd, tlk 55). Jääb arusaamatuks, millisel põhjusel ei ole kohus vastavate selgitustega arvestanud. 3.2.5.
  3. Kahekordse kirjendamise nõude rikkumine. Kohtuotsusest ei nähtu, millisel põhjusel ei ole kohus arvestanud tunnistajate, sh eksperdi IK poolt kohtumenetluses avaldatut, millise kohaselt ei ole võimalik raamatupidamisprogrammi kasutades kahekordse kirjendamise nõuet rikkuda, seejuures arvestades, et kohus on möönnud, et HPSK kasutas raamatupidamisprogrammi HansaWorld. 3.2.5.
  4. HPSK ja MTÜ Spordiklubi Condor vaheline tasaarvestus. MTÜ Spordiklubi Condor rentis HPSK-lt judotreeninguteks ruume vastavalt enda poolt kasutatud tundidele, millised olid kajastatud graafikuliselt. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et renditasu, millist HPSK küsis MTÜ-lt Spordiklubi Condor ei oleks vastanud rendituruhindadele. Kohtuotsuses on toodud järeldus „MTÜ SK Condor mingeid lepingulisis teenuseid HPSK-le ei osutanud HPSK poolt tehtud rahaülekanded olid mõeldud MTÜ SK Condor finantseerimiseks ja see oli H.L’ ainuisikuline otsus ja samuti, et 31.08.2007.a leping on tagantjärele koostatud H.L-ilt saadud juhiste järgi, ka O.A kirjalikud avaldused 07.01.2009.a ning 21.07.2008.a.“. Apellant leiab, et eelkirjeldatud seisukohta esitades väljub kohus süüdistusest, kuivõrd H.L-ile ei ole süüdistusaktis ette heidetud HPSK poolt rahaülekannete tegemist MTÜ-le Spordiklubi Condor. Nimetatud etteheide ka sisuliselt ebaõige – kui kohus oleks analüüsinud kohtule üle antud HPSK AS Swedbank pangakontoväljavõtteid (I kd, tlk 80 jj), oleks kohus näinud ka seda, et MTÜ Spordiklubi 29
(56)Condor teinud HPSK-le ülekandeid kogusummas 722,700.00 EEK, sh andnud HPSK-le korduvalt laenu. Sarnaselt on kohus eiranud Kohtuotsust tehes eelviidatud Riigikohtu seisukohtasid ka osas, millises kohus leiab, et „vormistades 2008.a juulis tagantjärele rendilepingu SK Condoriga ning vormistades selle alusel rendiarved ning tasaarvestades need SK Condor nimel tagantjärgi koostatud arvetega tööjõukulude eest, eirasid H.L ja O.A nimetatud nõukogu otsust“ – nimelt ei ole süüdistusaktis H.L-ile etteheidetud nõukogu korralduste täitmata jätmist, sealhulgas seonduvalt HPSK ja MTÜ Spordiklubi Condor vahel sõlmitud lepingute vormistamisega juulis 2008.a. 3.2.5.
  1. Tekkepõhisuse ja tehingute õigeaegse dokumenteerimise, kirjendamise printsiibi eiramine. Erinevalt kohtust apellant on seiskohal, et HPSK ei ole rikkunud raamatupidamise korraldamisel tekkepõhisuse printsiipi, kuivõrd kulud ja tulud on kirjendatud selles perioodis, millises need toimusid ning seda vaatamata asjaolule, et vastav kanne on sisestatud raamatupidamisprogrammi tagantjärgi, s.o 17.07.2008.a. Puutuvalt etteheitesse tekkepõhisuse printsiibi rikkumisel soovib Apellant osundada, et Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus ise oleks jõudnud järeldusele, et vastavat põhimõtet on rikutud, tehes tekkepõhisuse printsiibiga seonduvalt hoopis järeldusi, et HPSK on teinud MTÜ SK Condor finantseerimiseks rahaülekandeid ilma teenuseid saamata ning et eiratud on juhatuse poolt nõukogu korraldust, milliseid asjaolusid ei ole aga süüdistatavatele ette heidetud süüdistusaktist (Kohtuotsuse lk 36-37). 3.2.5.
  2. 2007.a majandusaasta aruande koostamata ja esitamata jätmine.“Kohtu hinnangul majandusaasta aruanne tulnud esitada üldkoosolekule koos audiitori keeldumisega ning juhatus oleks pidanud kaaluma ettevõtte likvideerimist äriseadustiku § 364 lg 1 ja 368 koosmõjus või esitama pankrotiavalduse. Võimalust ettevõtte majandusaasta aruanne lihtsalt esitamata jätta raamatupidamise seadus § 14 ette ei näe“. Apellant leiab, et HPSK juhatus kohustus esitama 2007.a majandusaasta aruande äriregistrile 30.06.2008.a. 28.05.2008.a esitas võlausaldaja AS Floorin Pärnu Maakohtule HPSK pankrotiavalduse ning 30.05.2008.a tegi Pärnu Maakohus määruse tsiviilasjas nr 2-08-21280 pankrotiavalduse tagamise kohta, keelates kõigi tehingute ja toimingute tegemise HPSK varaga. 04.07.2008.a algatas Pärnu Maakohus HPSK pankrotimenetluse, määrates HPSK-le ajutise halduri. Seega on eeltoodut ning kohtu süüdimõistvat otsust muuhulgas ka 2007.a HPSK majandusaasta aruande esitamata jätmise eest arvestades võimalik teha järeldus, et H.L-ile heidetakse ette asjaolu, et ta ei täitnud vastavat juhatuse liikme kohustust 4 päeva jooksul, s.o alates 30.06.2008.a, mil vastav kohustus tekkis, kuni 04.07.2008.a, mil algatati HPSK pankrotimenetlus ja nimetati ajutine haldur. Lisaks tuleb H.L’ puhul arvestada, nagu põhjendatud apellatsiooni p 2.1, et H.L ei olnud alates 03.03.2008.a enam HPSK juhatuse liige, kellel on seadusest tulenev kohustus majandusaasta aruande esitamiseks. Lisaks on käesoleval juhul tõendatud, et HPSK juhatus koostas 2007.a majandusaasta aruande ning esitas selle audiitorile (IE’le). Muuhulgas on vastav 2007.a majandusaasta aruanne antud üle ka raamatupidamise ekspertiiside teostamiseks, nagu nähtub 22.12.2010.a ekspertiisiaktist (I kd, tlk 167). 3.2.6.

§ 381

¹ subjektiivne külg.

§ 381

¹ eeldab subjektiivsest küljest vähemalt otsest tahtlust ( teadvalt - § 16 lg 3) kõigi koosseisutegude suhtes. Koosseisus nimetatud tagajärje – raskendatud ülevaate saamine. Maakohus käsitleb H.L’ ja O.A kaastäideviijatena

§ 21tähenduses.

Riigikohtu otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-18-08 tuleneb, et tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Otsustamaks, kas tegemist on kaastäideviimisega, tuleb kohtul tuvastada iga toimepanija panus teosse, analüüsides seda kõigi ülejäänud isikute teopanuste suhtes tervikuna. Seega peab kohtuotsuses olema obligatoorselt kirjeldatud kõigi grupi liikmete tegusid. Vaid sel teel on võimalik kindlaks teha, kes toimepanijatest täitis keskset rolli, s.t osales täideviijana. Eeltoodu peaks tulenema ka süüdistusaktist, kuivõrd vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud saavad olla isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, 30

(56)määrates ära piirid, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa (Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-11-99-09). 3.3. Süüdistus

§ 380järgi.

3.3.1. Antud süüdistuse osas soovib Apellant välja tuua, et

§ 380

järgi ei ole H.L-ile mitte kunagi kahtlustust esitatud, vaid vastava süüteo inkrimineerimisest sai H.L’ teada tema suhtes koostatud ja Harju Maakohtule edastatud 15.06.2012.a süüdistusaktist. Apellant on seisukohal, et kahtlustuse esitamata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine, milline välistab H.L’ süüdi mõistmise

§ 380järgi.

Nimelt on süüdistatav kahtlustatav, kelle suhtes on kriminaalmenetlus jõudnud süüdistuse esitamise ja seega sisuliselt kohtumenetluse faasi. KrMS § 35 lg 1 nimetab kolm alternatiivset tunnust, milliste ilmnemisel omistatakse kahtlustatavale süüdistatava menetlusstaatus. Selleks on süüdistusakti koostamine § 226 kohaselt või kiirmenetluses § 256² lg 4 kohaselt, samuti § 245 nõuetele vastav kokkulepe kokkuleppemenetluses

  1. 3.3.
  2. Maakohus loeb tõendatuks, et HPSK juhatuse liikmed ning ka nõukogu liikmed, samuti aktsionärid olid teadlikud ettevõtte negatiivsest omakapitalist. Seega on tõendamist leidnud, et HPSK aktsionärid – OÜ Sentimento ja AS Eesti Talleks – olid teadlikud ettevõtte negatiivsest omakapitalist, ning seega ei saanud mitte kuidagi riivatud

§-ga 380 kaitstav õigushüve. Samas ei viita kohus, millistele tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et ettevõtte omakapital püsis negatiivsena alates 01.08.2007.a kuni pankroti väljakuulutamiseni 27.08.2008.a, kohtu järeldus on samane muudetud süüdistusaktis väljendatuga, millisest samuti ei nähtu, milliste tõenditega on tõendatud omakapitali negatiivsena püsimise ajavahemik. HPSK nõukogu liige ning AS Eesti Talleks aktsionär PV ja juhatuse liige kinnitanud, et 2007.a suvel, mil HPSK omakapital oli muutunud negatiivseks suurendas AS Eesti Talleks osakapitali, mistõttu on kohtu eelviidatud seisukoht, et omakapital oli negatiivne alates 01.08.2007.a, vastuolus tunnistaja PV’ ütlustega, kelle ütluste usaldusväärsust ei ole kohus kahtluse alla seadnud. 3.3.3.

§-st 380 tuleneb vastutus osanike, aktsionäride või tulundusühistu liikmete üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära. Õigushüve on osaühingu osanike, aktsionäride või tulundusühingu liikmete huvid7 . ÄS § 292 lg 3 (2008.a kehtinud redaktsioon) kohaselt ei kutsuta kokku erakorralist üldkoosolekut, kui vara vähenemisest teada saamisest või nõude esitamisest jääb korralise üldkoosoleku toimumiseni vähem kui kaks kuud. Samas ei tulene õigusaktidest, sh äriseadustikust, millise aja jooksul kohustub ettevõtte juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma pärast negatiivsest omakapitalist teada saamisest. Seega, olukorras, millises isegi seadusandja ei ole vastavat tähtaega sätestanud, jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik HPSK juhatuse liikmetele ette heita, et nad ei kutsunud aktsionäride üldkoosolekut kokku. Kuivõrd HPSK juhatuse poolt oli 2007.a majandusaasta aruanne koostatud juba 2008.a alguses ning esitatud audiitor IE’le, oli selgelt põhjendatud eeldada, et lähiajal leiab aset HPSK korraline üldkoosolek, millisel arutatakse 2007. majandusaasta aruande kinnitamist. Nimetatud olukorrast omas väga selget ülevaadet ka nõukogu, kellele O.A oli andnud ülevaate põhjustest, millistel audiitor ei anna vandeaudiitori aruannet ettevõtte jätkusuutlikkuse osas ning juhatus jäi ootama nõukogu seisukohta esitatud ettepanekutele negatiivse omakapitali osas: 17.03.2008.a pöördus O.A elektronkirja teel PV’ poole, millises teavitab, et seoses HPSK auditiga on vajalik aktsionäri poolne kinnitus, et vajaduse korral ollakse nõus ja valmis osa antud laenudest konverteerima aktsiakapitaliks (II kd, tlk 99). 03.04.2008.a pöördus O.A uuesti elektronkirja teel PV’ poole, esitades neli alternatiivset tegevusvarianti, millistele samuti vastuseid ei tulnud (V kd, tlk 39). Kuivõrd nõukogu ega ka aktsionär mingisugust tagasisidet vastavate ettepanekute osas ei andnud, samuti oli AS Eesti Talleks veel 01.02.2008.a teinud HPSKle ülekande summas 250,000.00 EEK selgitusega „LAEN“ ning 15.02.2008.a ülekande summas 250,000.00 EEK selgitusega „laen“ (I kd, tlk 90 pöördel ja tlk 91 pöördel), lähtusid juhatuse liikmed 31

(56)sellest, et seisukoht on jätkata ettevõtte majandamist ning arvestades, et majandusaasta aruande esitamise tähtaeg saabus ka alles 30. juuni, ei olnud juhatusel põhjust selles küsimuses täiendavalt nõukogu ega aktsionäride poole pöörduda. Lisaks tuleb rõhutada, et kohtutoimikus ei sisaldu ühtegi tõendit, millistest nähtuks, et HPSK nõukogu oleks avaldanud juhatusele, et omakapitali negatiivsusega lahendamisega ei tegelda, sh ei tulene see mitte ühestki kohtutoimikus sisalduvast HPSK nõukogu protokollist. ÄS § 292 lg 1 p 3 kohaselt on ka nõukogul õigus nõuda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ning lg 2 sätestas, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride või nõukogu, audiitori nõude saamisest, on aktsionäridel või nõukogul või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. Seega oli ka nõukogul täpselt samasugune võimalus nõuda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, mida aga HPSK nõukogu ei teinud ning millist asjaolu ei ole ka nõukogule etteheidetud. Samuti puudus vastavalt PV’ ütlustele nimetatud kohustus ka HPSK juhatuse liikmetel ning seda vähemalt kuni 2008.aastani, mil selgus, et 31.12.2007.a seisuga oli omakapital negatiivne ning millise järgselt tegi juhatus nõukogule ka ettepaneku omakapitali vastavusse viimiseks seadusega (II kd, tlk 99). Lisaks jääb antud süüteokoosseisu arvestades ebaselgeks, et olukorras, millises HPSK põhikirjaga on ette nähtud kahe juhatuse liikme ühine esindusõigus ning juhatuses on kokku kolm juhatuse liiget, esitatakse

§ 380järgi süüdistus valikuliselt juhatuse liikmetele H.L’ning O.A.

3.3.4. Lisaks on Apellant seisukohal, et täiesti põhjendamatu on ka kohtu üherealine seisukoht, millise kohaselt on H.L’ pannud otsese tahtlusega toime

§-s 380 ettenähtud kuriteo, ning selles osas tuleb lugeda, et Kohtuotsuses puuduvad põhjendused (KrMS § 339 lg 1 p 7). 3.4. Süüdistus

§ 385¹ järgi.

3.4.1. Kohtuotsusest (lk 48) tuleneb, et „Hinnates kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendeid on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et HPSK AS oli püsivalt maksejõuetu hiljemalt seisuga 01.03.2008.a, seda olukorras, kus 31.12.2007.a seisuga oli aktsiaseltsi aktsiakapital negatiivne: - 12 410 816 krooni, kus olid saabunud suurimale võlausaldajale AS-le Eesti Talleks võlgade tasumise tähtajad (01.02.2008 ja 29.02.2008) ning oli selge, et HPSK AS ei suuda võlgasid tagasi maksta ning puudus võimalus uusi vahendeid ettevõttesse tuua, oleksid juhatuse liikmed O.A , H.L ning TM pidanud seaduse nõuete kohaselt esitama pankrotiavalduse kohtule hiljemalt 20.03.2008“. Esmalt juhib Apellant tähelepanu, et ka antud süüteokoosseisu erisubjektsust arvestades on oluline osundada, et H.L ei olnud alates 03.03.2008.a HPSK juhatuse liige, mistõttu ei ole võimalik temale inkrimineerida

§-s 385¹ sätestatud süütegu. Olukorras, millises kohus peaks asuma vastupidisele seisukohale, esitab Apellant oma sisulised vastuväited Kohtuotsuses toodule antud süüdistuse osas. 3.4.2. Eelviidatud kohtu seisukohta analüüsides saab asuda seisukohale, et kohus on lähtunud püsiva maksejõetuse tuvastamisel HPSK-le AS-ga Eesti Talleks sõlmitud laenulepingutest tulenevatest laenude tagasimaksmise tähtpäevadest, s.o 01.02.2008.a ja 29.02.2008.a. Seejuures väärib märkimist, et kohtutoimikus vastavad laenulepingud ei sisaldu. 08.05.2012.a koostatud finantsekspertiisiaktist tuleneb „Majandusaruannete analüüsi tulemusel on selgunud, et pikaajalist kinnisvaraarendusprojekti on olulises osas finantseeritud lühiajaliste laenudega, mis on vastuolus finantseerimise põhireeglitega – pikaajalisi investeeringuid finantseeritakse pikaajalise oma- ja/või võõrkapitaliga. Tulenevalt eeltoodust on algusest peale äriprojekti finantseerimisskeem ebamõistlik, finantseerimisskeemi valiku on teinud HPSK omanikud“ (II kd, tlk 135 jj ja konkreetselt tlk 147). Vaidlust ei saa olla selles, et finantseerimise eest vastutas HPSK suuraktsionärina AS Eesti Talleks, kelle esindajad kuulusid ka HPSK nõukogusse. Oluline on osundada, et nii eksperdid, audiitorid kui ka tunnistajad on välja toonud peamise maksejõuetuse tekkimise põhjusena hoone ehitusmaksumuse olulise suurenemise võrreldes esialgse äriplaaniga, vaidlust ei ole ka selles, et Arigato Keskuse ehitaja, s.o Celander Ehitus OÜ, kes sõlmis ehituslepingu nn lahtise eelarvega, valis suuraktsionär AS Eesti Talleks ning AS Eesti Talleks hindas sobimatuks väikeaktsionäri OÜ Sentimento poolt pakutud ehitajat AS-i Eesti Ehitus, milline oli nõus sõlmima ehituslepingu fikseeritud lepinguhinnaga (vt näiteks tunnistaja TM’ ütlused III kd, tlk 196). 32

(56)3.4.
  1. Apellant leiab, et kohtu seisukoht HPSK püsiva maksejõuetuse kujunemise aja kohta on äärmiselt arusaamatu ja põhjendamatu, arvestades, et kohus ise on viidanud HPSK nõukogu erinevatele protokollidele/otsustele, milliseid analüüsides on ilmne, et 01.03.2008.a ei olnud HPSK püsivalt maksejõuetu ning sellisena ei käsitlenud äriühingut ka selle omanikud, juhtorganid. Apellant leiab, et näiteks HPSK nõukogu liikmete PV’ ja KK’ poolt 2013.a kohtuistungitel, s.o viis aastat süüdistuses nimetatud perioodist hiljem, antud hinnangud! ei saa olla aluseks püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamisele 2008.a, eelkõige arvestades, et kriminaalasja materjalide hulgas sisalduvad vastava perioodi HPSK asjaomased nõukogu otsused, millistest tuleneb üheselt, et HPSK nõukogu kui juhatuse üle järelevalvet teostav organ ei käsitlenud ettevõtet püsivalt maksejõuetuna enne 16.06.2008.a (II kd, tlk 107) – Apellant juhib tähelepanu, et nimetatud otsusest ei nähtu, et see oleks teatavaks tehtud HPSK juhatusele. Apellant on seisukohal, et ka veel 04.06.2008.a ei käsitlenud ettevõtte juhtorganid HPSK-d püsivalt maksejõuetuna, vaid üksnes makseraskustes olevana, kohustades juhatust otsima täiendavaid abinõusid maksevõime parandamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et kohtus on nii TM, O.A kui ka H.L kinnitanud, et HPSK-s (kooskõlastatud nõukoguga ja nõukogu soovil) töötati välja nö säästuprogramm (saneerimisplaan), et hoida kokku nii tööjõu- kui kommunaalkulusid, muuta treeningute aegasid ning seda plaani hakati ellu viima 2008.a kevadel (vt näiteks III kd, tlk 193). HPSK koondas töötajaid, vähendati treenerite treeningtunde, suleti suveperioodiks soojad vannid, vähendati ekspluatatsioonikulusid, sidekulusid, liisingettevõttele tagastati kaks autot, muudeti saali lahtiolekuaegu ning eraldi töötati välja plaan suveprogrammiks
  2. O.A on andnud ütlusi, et 2008.a aprillis oli teemaks ettevõtte poolt uute võetavate kohustuste ja väljamaksete tegemise kooskõlastamine HPSK nõukoguga, mais ja juunis 2008.a oli teemaks pigem modifitseeritud eelarve ehk siis säästueelarve koostamine ja sellega seonduvad küsimused, 2008.a alguses võttis AS Eesti Talleks üle HPSK laenud Nordea panga ees ja lisaks liisingulepingud ning alates 2008.a alguses ei pidanud HPSK tasuma liisingu- ja laenumakseid mitte enam pangale, vaid AS-le Eesti Talleks. HPSK juhatuse jaoks oli see selge märk juhatuse valmisolekust HPSK-d jätkuvalt ja täiendavalt finantseerida. 2008.a aprillist alates tegeleti aktiivselt HPSK uue investori leidmisega, läbirääkimised käisid mitme erineva investoriga, samaaegselt pidas H.L läbirääkimisi suuremate võlausaldajatega nii võlgnevuste ajatamise kui ka osalise loobumise küsimuses. Lisaks on O.A andnud ütlusi, et kokkuhoiu eesmärgil hakati koristusteenust sisse ostma, lisaks oli tulude poole pealt kavandatud hakata korraldama lastelaagreid suvekuudel (IV kd, tlk 47). Apellant täpsustab puutuvalt läbirääkimistesse erinevate investoritega, et Arigato keskusesse investeerimisest, s.o läbi HPSK aktsiate omandamise olid huvitatud erinevad isikud, näiteks RS koos erinevate Itaalia partneritega, kes olid huvitatud maja ostust, kus Arigato klubi rendiks pikaajaliselt ruume; Euroopa Judoliidu President SS; TP Kodu Grupp AS-st; Lynn Grupp (Sparta Spordiklubi) US’ isikus; RM & partnerid jne – kõik läbirääkimised peetusid seetõttu, et suuraktsionär AS Eesti Talleks oli alustatud HPSK pankrotimenetlusega, milline andis võimalikele investoritele alust kahelda, et HPSK omanik ise ei usu ettevõtte jätkusuutlikkusse ning soovib ettevõtte tegevuse lõpetada. Arvestades HPSK pankrotimenetluse kulgu, saab asuda ühesele seisukohale, et nimetatud menetlus oli selgelt suuraktsionäri AS Eesti Talleks huvides ning tema kontrolli all – alates 2008.a algusest kogu HPSK laenude Nordea pangalt ülevõtmine ning seeläbi ise suurimaks võlausaldajaks ning I järgu nõude omanikuks (hüpoteegipidajana) muutudes; aprillis 2008.a tulevase HPSK pankrotihalduri TE eestvedamisel ettevõtte asukoha muutmine, millise tõttu suunati pankrotimenetlus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja, millise tõttu sai ilmselt võimalikuks TE määramine pankrotihalduriks; suurima võlausaldajana sai AS Eesti Talleks võtta vastu pankrotimenetluses otsuseid, sh hoonestusõiguse võõrandamine pankrotimenetluses; lõppkokkuvõttes omandas AS Eesti Talleks läbi HPSK pankrotimenetluse hoonestusõiguse, võttis üle Arigato Keskuse opereerimise ning tegelikkuses pankrotipesast mingisuguseid väljamakseid AS-le Eesti Talleks ei tehtud, vaid hoonestusõiguse ostuhind tasaarvestati AS-i Eesti Talleks nõudega. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et AS Eesti Talleks hüpoteegipidajana ei saanud ise esitada pankrotiavaldust ning seetõttu tuli 33
(56)kasutada võlausaldajat AS-i Floorin, kelle nõue oli suhteliselt tagasihoidlik (28,444.00 EUR, vt III kd, tlk 81) ning kes nähtuvalt alljärgnevast (vt apellatsiooni p 2.6.) oli samuti otseselt seotud HPSK tulevase pankrotihalduri TE’ga. Analüüsides AS-i Eesti Talleks tegevust, saab teha järelduse, et pankrotimenetlusega ühinemise läbi vabanes suuraktsionär AS Eesti Talleks HPSK väikeaktsionärist OÜ-st Sentimento, samuti teistest HPSK võlausaldajatest, kelle nõuete rahuldamiseks ei jätkunud pankrotivara ning sai hoonestusõiguse ainuomanikuks, milline võimaldas jätkata kasumlikku tegevust Arigato Keskuse ruumides, jäädes juba välja töötatud kontseptsiooni juurde. Eeltoodu tõendab üheselt, et HPSK äriplaan on algusest peale olnud jätkusuutlik, kuid suuraktsionär lihtsalt ei andnud võimalust HPSK-le selle realiseerimiseks, nõustudes pankrotimenetlusega veel enne seda, kui Arigato Keskus oli täisfunktsionaalsuses avatud alates 2008.a sügishooajast. Seega on selge, et HPSK nõukogu poolt otsuses väljendatud korraldus juhatusele sulgeda Arigato Keskus, ei olnud põhjendatud ka nõukogu enda arvates, kuivõrd tegelikkuses ei ole kõnealuse keskus olnud suletud mitte ühelgi päeval ning selle tegutsemist on peetud majanduslikult põhjendatuks. 11.07.2008.a toimunud HPSK nõukogu koosolekul otsustati teha juhatusele ülesandeks sulgeda Spordiklubi Arigato ning lõpetada äriühingu tegevus alates 18.07.2008.a ajutiselt, vähemalt kuni ajutise pankrotihalduri poolt äriühingu majanduslikule olukorrale hinnangu andmiseni ning kohtu poolt äriühingu maksejõuetuse olemasolu või puudumise osas otsuse tegemiseni vältimaks täiendavate äriühingule ülejõukäivate kohustuste tekkimist (märkusena: tegelikkuses ei ole Arigato Keskus olnud mitte ühtegi päeva suletud, vaid ka pankrotimenetluses otsustati tegevust jätkata). Vastavat otsust ei ole sellele kantud allkirjadest johtuvalt H.L-ile tutvustatud. Alles 11.08.2008.a (III kd, tlk 70) on HPSK nõukogu võtnud vastu otsuse, et ettevõtet ei ole enam võimalik saneerida, tervendada, ainuvõimalik on äriühingu likvideerimine ja hoonestusõiguse võõrandamine. Seega käsitles HPSK nõukogu kuni 11.08.2008.a järelikult HPSK-d kui ettevõtet, millist on võimalik tervendada. Põhjendatud on viidata ka pankrotihaldur TE poolt koostatud halduri lõpparuandele, millises ta on märkinud, et „Seega ei ole võimalik väita, et maksejõuetuse põhjuseks oleks juhatuse liikmete tahtlik rikkumine“ (III kd, tlk 85). 3.4.
  1. Lisaks soovib Apellant juhtida tähelepanu ka järgmistele isikulistele tõendiallikatele puutuvalt HPSK püsiva maksejõuetusega. Tunnistajad PV ja KK, kes olid HPSK nõukogu liikmed on kinnitanud maakohtus, et veel 2008.a kevad-suvel tegeleti aktiivselt investorite otsimisega, mis tõendab, et HPSK-d ei olnudki võimalik selles olukorras käsitleda püsivalt maksejõuetuna. 3.4.
  2. Tunnistaja IE on andnud kohtuistungil ütlusi, et ta on vandeaudiitorina erinevate auditite käigus kokku puutunud negatiivse omakapitaliga ning kindlasti ei ole kõigi nende juhtumite puhul tegemist püsiva maksejõuetusega (III kd, tlk 177). Tunnistaja TM kui HPSK endine juhatuse liige on avaldanud, et juhatus ei esitanud pankrotiavaldust, kuivõrd selleks ei olnud tema hinnangul põhjust (III kd, tlk 191). Samuti on TM kinnitanud, et aktsionärid olid kogu aja teadlikud HPSK majanduslikust olukorrast, kuivõrd igakuiselt esitati majandusaruandeid (III kd, tlk 192). TM on selgitanud, et tema sai aru, et HPSK ei ole jätkusuutlik, hetkel, mil suuraktsionär AS Eesti Talleks ühines AS-i Floorin pankrotiavaldusega juunis 2008.a, kuni selle ajani ei tulnud suuraktsionärilt mingisugust teavet, et vastav projekt oleks nö maha kantud. Lisaks on TM avaldanud, et Arigato Keskus spordiklubina ei ole olnud suletud mitte ühtegi päeva, milline tõendab, et tegemist oli tegutseva ettevõttega (III kd, tlk 193). TM andis ütlusi, et asjaolu, et ka aktsionärid ei käsitle HPSKd maksejõuetuna tõendas see, et AS Eesti Talleks tasus HPSK laenu- ja liisingumakseid, isiklikult andis laenu ka H.L , jooksvaid kulutusi tasus HPSK kogu aeg ning maja ei suletud klientidele kordagi (III kd, tlk 197). Põhjendatud on viidata ka finantsekspertiisile, millisest tuleneb, et „Seisuga 28.08.2008.a majandusaasta oli HPSK tegevustulu 6 mln krooni, eeldades analoogse täituvuse jätkumist oleks 2008.a prognoositud tegevustuluks 9 ml krooni, mis moodustaks ca 97 % algses äriplaanis planeeritust“ (II kd, tlk 144). 3.4.6.

§ 385¹ sätestab vastutuse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest. Pankr

S § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 34

(56)Apellant on seisukohal, et seadus sätestab juhatuse liikme kohustuse esitada pankrotiavaldus üksnes siis, kui on selge, et äriühingu maksevõimet ei õnnestu taastadaJuriidilise isiku maksejõuetus on ilmne, kui tema varaline seisukord ja majandusnäitajad on sellised, et iga asjatundlik objektiivne kõrvalseisja hindaks ex ante juriidilise isiku maksejõuetuks
  1. 3.4.
  2. Üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja – sh netovara seisundi või kahjumi suuruse – alusel. See, kui äriühingu netovara – s.o bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) – on negatiivne, s.t äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Samuti on netovara negatiivsus üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Samas ei saa sellest, et äriühingu netovara on negatiivne, automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus /…/ Lisaks juhib Apellant tähelepanu, et koosseisus

§ 385

¹ ei ole kohus mingil määral analüüsinud koosseisu subjektiivset külge, millisest johtuvalt tuleb lugeda, et Kohtuotsuses puuduvad põhjendused (KrMS § 339 lg 1 p 7). 3.5.Süüdistus

§ 373järgi.

3.5.1.

§ 373

sätestab vastutuse seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 329 sätestatud süüteokoosseis. H.L tunnistati süüdi

§ 373

sätestatud kuriteos, s.o selles, et tema rikkus teadvalt talle seaduse alusel kohaldatud ärikeeldu. Kohus tugines H.L’ süüditunnistamisel lisaks hoiatusmäärustele ühingute sundlõpetamiseks veel alljärgnevatele tõenditele – Harju Maakohtu ja registriosakonna vastused, millistest nähtub, et H.L’ ei ole esitanud avaldust loa saamiseks osaleda äriühingute juhtimises ega konkreetsetes registriasjades pöördunud registriosakonna poole; H.L’ pankrotihalduri UT’ vastus järelpärimisele, millisest selgub, et pankrotihaldur on korduvalt H.L’ teavitanud, et võlgnikul on õigus juhatuse liikmena tegutseda üksnes kohtu loal ja kohtule peab vastava taotluse esitama võlgnik – vastava dokumendi osas juhib Apellant tähelepanu asjaolule, et mitte ühestki tõendist ei tulene, kas ja millal, millisel viisil on UT enda 27.05.2010.a kuupäeva kandva kirja H.L-ile ja MP’le edastanud ja kas ja millal viimatinimetatud nimetatud kirja kätte said (II kd, tlk 247). Sentimento OÜ osas on H.L’pidanud kirjavahetust kohtusekretäriga ja seoses sellega on tuvastatav tema staatus juhatuse liikmena. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti teatistele on ülalnimetatud ühingutel esitamata deklaratsioonid ja registrist saadud teabe kohaselt on esitamata ka majandusaasta aruanded. Maksu- ja Tolliamet ning registriosakond on teavitanud, et H.L poolt ei ole peale pankrotimenetluse alustamist neile ühtegi dokumenti esitanud. Nendest asjaoludest tulenevalt tegi kohus järelduse, et vaatamata pankroti väljakuulutamisele jätkas H.L tegutsemist ülalnimetatud ühingute juhtorgani liikmena ega taotlenud kohtult selleks luba. Apellant märgib seejuures, et vastupidiselt kohtu seisukohale tõendavad asjaolud, et H.L-iga seotud ettevõtted, millised on toodud süüdistuses, ei esitanud Maksu- ja Tolliametile deklaratsioone ning äriregistrile majandusaasta aruandeid, et nimetatud ettevõtetel puudus reaalne majandustegevus, mistõttu ei saa H.L’ süüdi mõista ärikeelu rikkumises, kuivõrd on selge, et ta ei ole vastavate äriühingute juhtimisega tegelenud. Kohus jätab tähelepanuta kaitsja poolt esitatud tõendi, s.o 05.01.2011.a dokumendi, (V kd, tlk 50), millise kohaselt H.L taotles luba ettevõtlusega tegelemiseks. Kohtunik Maie Seppo seletuse ja kohtumääruse kohaselt taotles H.L kohtult luba ja sai loa tegutsemiseks ja töötamiseks konkreetselt Vene Föderatsiooni äriühingus, muudes äriühingute tegutsemiseks ei ole H.L luba taotlenud. Tunnistajad TM’ ja K M’ kui ülalnimetatud ühingutega seotud isikute ütluste kohaselt ei ole H.L pöördunud ka nende poole enda tagasikutsumiseks. Apellant on seisukohal, et käesoleval juhul on kohus H.L’ põhjendamatult süüdi tunnistanud temale esitatud süüdistuses

§-s 373 ettenähtud kuriteos. H.L’ 8 35

(56)pankrotimenetlus toimus ajavahemikus 05.10.2009.a kuni 28.10.2011.a, millal Harju Maakohus lõpetas H.L’ pankrotimenetluse ja vabastas pankrotihalduri kohustustest. Apellant peab vajalikuks märkida, et 05.10.2010.a kohtuotsuse motiveerivas osas ega resolutsioonis ei ole tehtud mitte ühtegi viidet ärikeelule või PankrS §-le 91 lg
  1. H.L-ile esitatud süüdistuses käsitleti ühtekokku 5 ühingut, mistõttu pidi kohus oma otsuses analüüsima iga ühingut iseseisvalt, sh analüüsima, millisel ajal oli H.L-iga konkreetse ühingu juhatuse liige ning millal vastavalt seaduses või põhikirjas sätestatule tema volitused lõppesid. Kohtuotsuses sellist analüüsi ei ole. Samuti ei selgu Kohtuotsusest, millal süüdistuses kirjeldatud kuritegu toime pandi, millise eest H.L süüdi tunnistati ja teda karistati 1 (ühe) kuulise vangistusega. Kuivõrd süüdistuses puuduvad viited kuriteo toimepanemise ajale, siis on tegemist puuduliku süüdistusega, millise alusel isiku süüditunnistamine ei ole lubatav. Apellant analüüsib alljärgnevalt iga süüdistuses nimetatud ühingu kohta avalikus registris ja kohtutoimikus olevat teavet. 3.5.
  2. OÜ Sentimento. H.L sai OÜ Sentimento juhatuse liikmeks vastavalt äriregistri avalikule teabele 07.05.2004.a ning sellest tuleneval

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.