KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-3476 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja

) § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel suurendati seda karistust Kert Helmele Viru Maakohtu 14.02.2013.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5591 mõistetud karistuse, s.o 1 aasta 3 kuu ja 29 päeva vangistusega ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale karistuseks 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 teise lause alusel arvati sellest karistusest maha Kert Helme poolt Viru Maakohtu 14.02.

1. a otsuse alusel ära kantud karistus 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning 1 kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Kert Helmele 11 kuud vangistust alates 21.12.
2. a. Kohtuotsus jõustus 06.01.
3. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 21.12.
4. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 21.11.
5. a. 03.06.
6. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid süüdimõistetu Kert Helme tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab Kert Helme vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei nõustu vangla seisukohaga. Kert Helmet on kuritegude toimepanemise eest karistatud kokku kaheksal korral, kehtivaid karistusi on tal kuus, ka reaalset vanglakaristust on ta kandnud korduvalt. Eelmisest vangistusest vabanes Kert Helme tingimisi enne tähtaega, kuid tema karistus pöörati uuesti täitmisele, kuna isik rikkus korduvalt temale

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi.

Seejuures ei asunud Kert Helme vabatahtlikult karistust kandma. Ta asus väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi XXXX ning tuli kuulutada tagaotsitavaks. Seega ei ole Kert Helme varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused temale vajalikku mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Kert Helme puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38 %. Lisaks puudub Kert Helmel prokuröri hinnangul vabanedes alaline elukoht

§ 75

lg 1 p 1 mõttes, sest korteris kuhu isik plaanib vabanedes elama asuda, saab elada vaid ajutiselt. Kindla elukoha puudumine ei võimalda teostada järelevalvet süüdlase käitumise üle. On positiivne, et Kert Helmel on vabanedes olemas töökoht ja toetavad lähedased, kuid teistel perekonnaliikmetel ei ole siiani olnud mingit positiivset mõjuvõimu, et Kert Helme kuritegelikku käitumist muuta seaduskuulekamaks. Samuti isik töötas ka varem, kuid see ei takistanud teda majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid toime panemast. Tuginevalt isiku poolt toime pandud kuritegudele, eelnevale elukäigule, korduvale kriminaalkorras karistatusele, suhtumisele õiguskorda, käitumiskontrolli nõuete rikkumisele ja kõrgele uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele leiab prokurör, et karistuse eesmärgid ei ole Kert Helme puhul täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane kinnipeetav toime uut kuritegu. Sellest tulenevalt palub prokurör jätta Kert Helme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Süüdimõistetu Kert Helme avaldas kohtule, et on nõus vangla poolt ennetähtaegseks vabanemiseks taotletud kohustuste täitmisega. Elukoht oleks algul küll ajutine, kuid ta muretseks endale ka püsivama elukoha. Kohtuniku seisukoht Kert Helme kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna Kert Helme on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Kert Helmet on vara- kui ka isikuvastaste kuritegude eest korduvalt karistatud, sh korduvalt ka vangistustega. Kert Helmet on varem vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Ta vabastati ennetähtaegselt 22.07.

1. a, kuid juba 12.09.
2. a tuvastati tema poolt toime pandud käitumiskontrolli nõuete rikkumine, kuivõrd ta ei pidanud kinni alkoholi tarvitamise keelust. Ehkki Kert Helme kahetses rikkumist ja kinnitas, et ta enam nii ei tee, pani ta 13.11.
3. a toime samasuguse rikkumise, mistõttu tuli kandmata jäänud karistuse osa kohtumäärusega täitmisele pöörata. Lisaks on Kert Helme korduvalt hoidunud kõrvale nii kohtumenetlusest kui ka kohtuotsuse täitmisest. Eelnev viitab sellele, et karistused ei oma Kert Helme käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju – ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut. Teda ei ole motiveerinud õiguskuulekusele ka riigi poolt üles näidatud usaldus tema vastu ning võimalus kanda oma karistus lõpuni vabaduses. Seega võib väita, et Kert Helmel on välja kujunenud mõningad antisotsiaalsed hoiakud ning eitav suhtumine õiguskorda, mistõttu on suur risk, et Kert Helme jätkab oma varasemat kuritegelikku eluviisi ka pärast kinnipidamisasutusest lahkumist. Seda riski suurendab Kert Helme sõltuvus alkoholist, millega ta seniajani tõsisemalt tegelenud ei ole. Nimelt ei mõtle ta alkoholi mõju all olles oma tegude tagajärgedele, samuti käitub ta alkoholi tarvitanuna agressiivselt. Ka tema mineviku põhjal võib väita, et alkoholi jätkuv liigtarbimine on tema puhul aga kuriteo riski tõstvaks teguriks, kuna kuriteod on ta toime pannud valdavalt alkoholijoobes olles. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et Kert Helme katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtunikul puudub veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab alluda käitumiskontrollile. Positiivsed asjaolud, st elu- ja töökoha ning toetavate isikute olemasolu ei vähenda kohtuniku hinnangul kuritegude toimepanemise ning käitumiskontrolli nõuete rikkumise riske piisaval määral. Need tugifaktorid olid Kert Helmel olemas ka varem, kuid sellele vaatamata pani ta toime kuritegusid ning rikkus käitumiskontrolli tingimusi. Peet Teidearu Kohtunik / 3