1-12-10731/38

(6)Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus mõistis 12.08.
2. a otsusega A. E KarS § 363 lg 1 ja K. Z KarS § 363 lg 2 järgi süüdi. A. E karistas kohus 200 päevamäära (12 400 euro) suuruse rahalise karistusega, mille jättis aga KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. K.Z karistas kohus 100 000 euro suuruse rahalise karistusega, jättes aga ka selle karistuse KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu tsiviilhagi jättis kohus rahuldamata. A. E ja K.Z mõisteti süüdi selles, et aktsiaselts, mille juhatuse liige oli A. E, teostas ajavahemikul 01.01.2006- 31.12.2008 kaevandustöid väljaspool talle väljastatud maavara kaevandamise loaga määratud mäeeraldist. Süüdistuse kohaselt oli ebaseadusliku kaevandamise maht 44 288 m³. Maakohus leidis aga, et ebaseadusliku kaevandamise maht ei ole tõendatud. Nimelt leidis kohus, et Keskkonnainspektsiooni sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole osas, milles antakse Keskkonnainspektsiooni hinnang loaga hõlmatud alast väljaspool kaevandamisele, lubatav tõend ning sellega ei saa tõendada seda, kui ulatuslikult on mäeeraldise piiridest väljutud või millises koguses seda on tehtud. Samuti luges kohus lubamatuks tõendiks 2010.a OÜ Inseneribüroo Steiger Anelema dolokarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist maavara mahu seletuskirja. Kohus leidis, et see, kui ulatuslikult on väljaspool väljaantud maavara kaevandamisloaga antud mäeeraldisi kaevandatud, on asjaolu, mis eeldab mitteõiguslike eriteadmiste rakendamist ja mida saab seega kriminaalmenetluses tõendada ekspertiisiaktiga. OÜ Inseneribüroo Steiger seletuskiri aga selle nõuetele ei vasta. Kohus märkis, et KarS § 363 lg-s 1 koosseisule vastav tegu on võimalik tuvastada ka juhul, kui ebaseaduslike kaevandamistööde mahtu ei õnnestu tuvastada – oluline on, et tuvastatud on see, et väljaspool loas märgitud mäeeraldist on kaevandustöid tehtud. Kuna see, kui suur oli ebaseadusliku kaevandamise maht, ei leidnud tõendamist, leidis kohus, et ka tekitatud kahju ei ole tõendatud ja tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti tsiviilhagi rahuldamata ja teha ses osas uus otsus või saata kriminaalasi tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks. Apellandi hinnangul on kohus rikkunud kriminaalasja lahendamisel tsiviilhagi läbivaatamise korda. Maakohus oleks Riigikohtu poolt kriminaalasjades nr 3-1-1-126-03 ja 3-1-1-11-07 tehtud otsustes väljendatud seisukohast tulenevalt pidanud tsiviilhagi läbivaatamisel lähtuma tsiviilkohtumenetluse seadustikust, arvestades kriminaalmenetluse üldpõhimõtteid. Kohus on aga tsiviilhagi lahendamisel võtnud aluseks kriminaalmenetluses kehtiva tõendiregulatsiooni, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse. 2

(6)Apellatsiooni kohaselt on kohus tsiviilhagi lahendamisel jätnud põhjendamatult arvestamata OÜ Inseneribüroo Steiger poolt koostatud Anelema dolokivikarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist kaevandatud maavara mahu seletuskirja ja plaani, mida kohus pidas selle üle otsustamisel, kas A. E ja K.Z on pannud toime kuriteo, lubamatuks tõendiks. Apellant leiab, et kohus on ebaõigesti lähtunud ka tsiviilhagi lahendamisel tõendile süüküsimuse lahendamisel antud hinnangust, tuginedes seega üksnes kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonile. Tsiviilhagi lahendamine on iseseisev õigusvaidlus, seega, kui kriminaalmenetluses on esitatud tsiviilhagi, toimub ühes kohtuasjas kaks menetlusliiki ning, kohtul tuleb selle otsustamisel, kas isik on pannud toime kuriteo, lähtuda kriminaalmenetluse seadustikus sätestatust, ning tsiviilhagi lahendades tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonist. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta tsiviilhagi läbivaatamisele piiranguid või erinõudeid, tulnuks kohtul tsiviilhagi aluseks olevate tõenditele hinnang anda lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonist. TsMS § 229 tähenduses on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. See, kui tõend on kriminaalmenetluses lubamatu, ei tähenda, et ta on seda ka tsiviilhagi lahendamisel. Apellant leiab, et OÜ Inseneribüroo Steiger seletuskirjaga on tõendatud hagi esemeks olnud asjaolud s.o üle mäeeraldise piiri so loata kaevandatud dolokivi kogused ja aeg, mis omakorda on keskkonnale tekitatud kahju suuruse arvutamise aluseks. Seda, et kohus oleks pidanud kõnealuse tõendi hindamisel lähtuma tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist, kinnitab apellandi hinnangul seegi, et KarS § 363 sätestatud kuriteokoosseis on koosseisutüübilt formaalne delikt. Seega piisab, kui on tõendatud asjaolu, et luba puudus või loanõuet ei täidetud. Esitatud tsiviilhagi keskkonnale kahju tekitamises hõlmab lisaks loata kaevandamisele ka saabunud tagajärge ehk kahju tuvastamist. Seega kohus, tuvastades asjaolu, mis on oluline vaid tsiviilhagi seisukohalt, oleks pidanud lähtuma tsiviilõiguslikust tõendamiskoormisest. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07 p

2. Apellatsioonile esitas kirjaliku vastuse K.Z kaitsja, kes leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. OÜ Inseneribüroo Steiger maavara mahu arvutus ning Maa-ameti aerokontrolli projekt olid prokuröri poolt esitatud loata kaevandamist tõendava tõendina ja selliselt näidatud juba süüdistusaktis. Täiendavalt pidi OÜ Inseneribüroo Steiger maavara mahu arvutus süüdistusakti kohaselt tõendama ka loata kaevandatud dolokivi kogust. Süüdistusaktis toodud kuritegude asjaolude kirjelduses esitatud väljapool mäeeraldist kaevandatud kogused pärinesid samuti OÜ Inseneribüroo Steiger vastavast tööst. KrMS § 62 kohaselt kuuluvad tõendamisesemesse muuhulgas kuriteo toimepanemise koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud ja kuriteokoosseis. Arvestades, et eelnimetatud tõenditega sooviti tõendada muuhulgas kriminaalmenetluse tõendamisesemesse kuuluvaid kuriteo tehiolusid ning kuriteokoosseisu, on maakohus õigesti andnud tõenditele hinnangu, lähtudes kriminaalmenetluse seadustikust ja selle rakenduspraktikast. Kaitsja avaldab ka seisukohta, et maakohus leidis õigesti, et kuivõrd eelviidatud dokumendid sisaldasid mitteõiguslikke eriteadmisi rakendades esitatud järeldusi, kuid ei kujutanud endast eksperdi arvamusi, ei saanud nendega kuriteo tehiolusid usaldusväärselt tõendada ja vastavalt ei ole kohus saanud nendele tõendite rajada oma otsust nii väljaspool mäeeraldise piire kaevandamise fakti kui sellise, aga ka väljaspool mäeeraldise piire kaevandatud koguste osas. Kriminaalmenetluses kohaldatakse tsiviilhagi läbi vaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega ning tsiviilkohtumenetluse põhimõtete kohaldamine saab tulla kriminaalmenetluses kõne alla üksnes kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes. Kriminaalmenetlusõigus reguleerib piisavalt olukordi, kus tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. kui kriminaalmenetluses ei ole lubatud teatud mitteõiguslike eriteadmistega seotud asjaolude tõendamiseks kasutada spetsialistide 3

(6)kirjalikke arvamusi, satuks kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega vastuollu olukord, kus samas menetluses siiski kasutatakse pärast kuriteokoosseisu tuvastamist neid kirjalikke arvamusi tsiviilhagi tõendamiseseme tõendamiseks. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et kuigi tsiviilkohtumenetluses ei ole otsest nõuet mingit asjaolu tõendada ainult eksperdiarvamusega, on konkreetsel juhul võimalik, et kohus ei pea muid esitatud tõendeid eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks piisavalt usaldusväärseks ning ei loe nende tõendite pinnalt asjaolu tõendatuks. Seega, isegi kui küsimust ei lahendata tõendi lubatavuse küsimuse kaudu, võib sama tulemuse anda ka tõendite sisuline hindamine. Veel leiab kaitsja, et OÜ Inseneribüroo Steiger maavara mahu arvutus ei tõenda piisavalt ja usaldusväärselt ilma nõutava loata kaevandamist konkreetsetel aastatel ka sisuliselt ehk arvestamata seda, et tegemist ei ole eksperdiarvamusega. Seega ei saa selle tõendi alusel lugeda vastavaid tsiviilhagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid tõendatuks. Kõige olulisemaks peab kaitsja aga seda, et OÜ Inseneribüroo Steiger töös ei ole üldse kasutatud konkreetselt maavara kaevandamise luba ja selle plaane, mille suhtes mäeeraldise piiride ületamine tuleks tuvastada ja vastavad kogused leida ning arvutada. Kaitsja märgib, et tugines maakohtus tsiviilhagi aegumisele. Maakohus hagi aegumisega ei nõustunud, kuid kohtupraktikast tulenevalt see ei välista aegumisele tuginemist järgnevates kohtuastmetes. Seoses maakohtu põhjendusega, et tegemist on jätkuva ehk ühe teoga, märgib kaitsja, et see põhjendus ei ole asjakohane, sest nõude aegumine ei ole võrdsustatav kuriteo aegumisega. Tsiviilhagi võib olla aegunud sõltumata sellest, et süütegu ei ole aegunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaitsja seisukohaga nõude aegumise kohta. Maakohtu otsusega on leidnud tõendamist, et loata kaevandati kuni
2. aastani, kusjuures maakohus ei ole tuvastanud seda, kui palju igal konkreetsel aastal lubatud mahu ületati. A. E ja K.Z süüdimõistmise osas maakohtu otsust ja seega ka asjaolu, et kaevandamine toimus
3. aastani, ei vaidlustatud. On ilmne, et vähemalt aastatel 2008-2009 toimunud kaevandamise ja sellega tekkinud kahju kohta ei saanud kannatanul olla infot
4. aastal.
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Nimelt ei nõustu kohtukolleegium järeldustega, mis kannatanu on teinud apellatsioonis viidatud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadest. 5.1 Nagu apellatsioonis märgitud, on Riigikohus selgitanud, et kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikust, arvestades kriminaalmenetluse üldpõhimõtteid. Lisaks sellele, et ka kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendades tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse regulatsiooniga, järeldub sellest Riigikohtu seisukohast seegi, e kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamine ei toimu täielikult ja eranditult tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni alusel, vaid arvestada tuleb ka kriminaalmenetluse seadustikus sätestatut. Et kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamise seos kriminaalasjaga seisneb eelkõige tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude osalises või täielikus kattuvuses süüdistuse alusfaktidega, on just tõendite hindamine valdkond, kus tekib vajadus arvestada kriminaalmenetluse regulatsiooniga. Eelnevaga haakub apellatsioonis esitatud tsitaat Riigikohtu 28.01.
6. a otsusest kriminaalasjas nr 3-11-60-07 (p 52): „ 4

(6)Toodud tsitaadist lähtuvalt tuleb nende asjaolude tuvastamisel, mis kuuluvad süüdistuse esemesse, lähtuda nii isiku süüküsimuse lahendamisel kui kannatanu tsiviilnõude üle otsustamisel ainult kriminaalmenetluslikust tõendamiskoormisest. Ringkonnakohus ei näe ühtki põhjust, miks ei peaks Riigikohtu seisukoht, et nende asjaolude tuvastamisel, mis kuuluvad süüdistuse esemesse, tuleb lähtuda nii isiku süüküsimuse lahendamisel kui kannatanu tsiviilnõude üle otsustamisel ainult kriminaalmenetluse regulatsioonist, olema laiendatav kõigile tõendite hindamise küsimustele. Seega näiteks juhul, kui tekitatud kahju on kuriteo koosseisuline tunnus ning kohus loeb süüküsimust lahendades kahju tõendatuks väiksemas ulatuses kui süüdistuses väidetud, ei saa nõuda, et kohus, kannatanu tsiviilhagi lahendades võtaks seisukoha, kas tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist lähtudes saaks anda tõenditele teistsuguse hinnangu ja lugeda siiski kahju tõendatuks suuremas ulatuses. Tõendid, millele apellant tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni alusel hinnangu andmist taotleb, leiduvad süüdistusaktis nimetatud tõendite hulgas, tõendades süüdistusakti kohaselt mitte ainult loata kaevandatud dolokivi kogust, vaid ka loata kaevandamise fakti (tl 3). Süüdistuse kohaselt seisnes A. E ja K.Z vastavalt KarS § 363 lg-le 1 ja lg-le 2 vastav tegu kaevandustöödes väljaspool maavara kaevandamise loaga määratud mäeeraldise piire. Seega on viidatud tõendite puhul ilmselgelt tegemist tõenditega, millega sooviti tõendada kuriteokoosseisu asjaolu (lisaks võiks loata kaevandatud dolokivi kogus omada tähtsust isiku süü suuruse hindamisel, mis on oluline karistuse mõistmise seisukohalt). Kuna kohus peab kriminaalasja arutades hindama kõiki tõendeid kogumis, pidi kohus vältimatult andma viidatud tõenditele hinnangu A. E ja K.Z süüküsimust lahendades. Asjaolu, et kohus asus seisukohale, et tegemist on lubamatute tõenditega, ei muuda olematuks seda, et tegemist oli tõenditega, mis esitati kohtule tõendamaks, et A. E ja K.Z on pannud toime kuriteo. Seega lähtus maakohus viidatud tõendite suhtes seisukohta võttes põhjendatult kriminaalmenetluse regulatsioonist ja tal ei olnud tsiviilhagi lahendamisel kohustust eraldi hinnata, kas tsiviilkohtumenetluses oleks tegemist lubatavate tõenditega. 5.2 Väiteid selle kohta, et maakohus oleks apellatsioonis nimetatud tõendeid kõrvale jättes kohaldanud kriminaalmenetlusõigust valesti, apellatsioonis esitatud ei ole. Ka ei ole apellatsioonis viidatud muudele, maakohtu poolt lubatavaks loetud tõenditele, mille alusel võiks olla võimalik tuvastada loata kaevandatud dolokivi kogus. Seega ei anna apellatsiooni väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas ning maakohtu otsus tuleb jätta KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata. 6. K. Z kaitsja on esitanud taotluse hüvitada süüdistatavale tema poolt kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega tasu. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et KrMS § 185 lg 2 mõtte kohaselt jäävad põhjendamatu apellatsiooni esitanud isiku menetluskulud tema kanda, kuid seaduse mõte ei ole see, et kui alusetu apellatsiooni tõttu kannavad kulutusi muud kohtumenetluse pooled, peavad nad ka oma kulud ise kandma. Ringkonnakohus leiab, et see olukord on menetlusseadustikus reguleerimata ning põhjendatud on sellisel juhul selle kohtumenetluse poole, kes apellatsiooni ei esitanud, menetluskulude jätmine riigi kanda. Taotluse kohaselt on advokaadibüroole makstud arve nr 132235 järgi 0,6 h eest 122,40 eurot (koos KM); arve nr 132294 järgi 1713,60 eurot (koos KM); kokku 1836 eurot (koos KM). Ringkonnakohus nendib, et arve nr 132294 (1713,6 eur) puhul on detailselt ja ajaliselt selgelt määratletult välja toodud tehtud toimingud ja tegemist on ilmselgelt apellatsioonimenetlusega seotud ja vajalike toimingutega. Kohus ei pea aga põhjendatuks taotlust 122,4 euro hüvitamiseks 5

(6)(arve nr 132235), kuna sellega seotud 0,6 tundi kestnud toiming on apellatsiooniga tutvumine, kuid ka arve nr 132294 hõlmab apellatsiooni analüüsi. Sellest tulenevalt tuleb riigieelarvest hüvitada K.Z apellatsioonimenetluses kantud kulud 1713,6 eur ulatuses. Sten Lind Meelika Aava Malle Preimer 6