← Eesti

1-12-9442/22

Obsah (6)§ 390§ 384§ 140§ 170§ 164§ 275

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-12-9442 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau Liina Tulit Kohtuistu

§ 390jätta L.H määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 19.

oktoobri 2012 määrus muutmata.

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 08.10.2012 kohtumäärusega anti L.H kohtu alla süüdistuses KarS § 391 lg 1, § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi, määrates, et kriminaalasja arutatakse lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas 17.10.2012. L.H-le edastati kohtukutse aadressile XXX . Kohtuistungi toimumise päeval, 17.10.2012, ei ilmunud L.H kohtuistungile. Istungi protokollist nähtub, et kutset ei õnnestunud edasi anda, sest süüdistatava ema keeldus kohtukutset vastu võtmast, kuna süüdistatav ei ela antud aadressil. Süüdistatava telefon oli samuti välja lülitatud. 19.10.2012 tegi Viru Maakohus määruse, millega kuulutas L.H tagaotsitavaks. Samuti märgiti, et L.H-le määratud tõkend – elukohast lahkumise keeld, tuleb muuta vahistamiseks ja L.H võtta vahi alla kinni pidamise hetkest. Määruse täitmine ja L.H tabamistest teatamine Viru Maakohtu Narva kohtumajale tehti ülesandeks Politsei- ja Piirivalve Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnale. 22.10.2012 peeti L.H Ida prefektuuri Narva kriminaaltalituse poolt kinni. 29.10.2012 on kohtuinfosüsteemi kohaselt esitatud Jõhvi ja Narva kambrile taotlus toimetada L.H 19.11.2012 toimuvale kohtuistungile. 05.11.2012 viidi L.H Viru Vangla vastuvõtu- ja arvestusosakonna juhataja teatise kohaselt täitmisplaani alusel üle Ida Prefektuuri Jõhvi kambrist Viru Vanglasse. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et kohtuistung kriminaalasjas tuleb edasi lükata, muuta süüdistatava L.H suhtes valitud tõkend vahistamiseks, kuulutada ta tagaotsitavaks ning tabamisel võtta vahi alla. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) § 273 lg 3 alusel kui kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse edasi menetlusosalise või muu isiku ilmumata jäämise tõttu, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-des 139 ja 140 sätestatud abinõusid.

§ 140

alusel võib menetleja määrusega kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu.

§ 170

lg 2 alusel on ilmumata jäämise mõjuvad põhjused: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine; 3) raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde; 3-1) osavõtt varem määratud kohtuistungist; 4) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. On tuvastatud, et L.H suhtes on eeluurimisel kohaldatud tõkend – elukohast (XXX ) lahkumise keeld. L.H kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on jäänud talle kätte andmata. Tema asukoht on teadmata. Kohus leidis, et süüdistatav ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta, kuna ühtegi

§ 170

lg-s 2 ära toodud põhjust tema puhul ei esine.

§ 164sätestatud kutse kättetoimetamise üldkorda ei ole rikutud.

Kohus asus seisukohale, et L.H rikkus tõkendit ning hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Seega tuleb kohtuistung kriminaalasjas edasi lükata, muuta L.H suhtes valitud tõkend vahistamiseks, kuulutada ta tagaotsitavaks ning tabamisel võtta ta vahi alla. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav L.H , kes taotleb tühistada tõkend vahistamine ja kohaldada elukohast lahkumise keeldu. Ta selgitab, et ei saanud kohtukutset kätte. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

  1. Ringkonnakohus, tutvunud ringkonnakohtule esitatud materjalidega ja kohtuinfosüsteemis leiduva dokumentatsiooniga, on seisukohal, et L.H kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Ringkonnakohus tuvastas, et 19.10.2012 tegi Viru Maakohus määruse, millega kuulutas L.H tagaotsitavaks. Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kriminaalbüroo Narva 2 kriminaaltalituse 22.10.2012 kirjas teavitati Viru Maakohut jälitusmenetluse alustamisest ja süüdistatav tabati samal päeval.

§ 275

lg 5 näeb ette, et kui kohus on kohtulikul arutamisel valinud tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva süüdistatava suhtes tõkendi vahi all pidamine teda küsitlemata, viiakse hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või süüdistatava Eestisse toimetamist vahistatu küsitlemiseks kohtuniku juurde. Käesoleval juhul esineb maakohtu menetluses minetus seoses isiku küsitlemisega, mis korraldati alles 19.11.2012 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungi protokollist ilmneb, et L.H ei ilmunud kohtuistungile vabatahtlikult, kuna ta töötas Inglismaal ja ei olnud kohtuistungi ajast teadlik. Samuti väitis ta, et ei olnud kursis sellega, et süüdistatav ei tohi lahkuda elukohast menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Maakohus avaldas elukohast lahkumise keelu määruse, millel on L.H allkiri ning kus on kirjas . Kohtukolleegium leiab, et vaatamata L.H vahistamise korra rikkumisele oli tema vahistamine kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise alusel põhjendatud, kuivõrd isik rikkus kohustust teavitada menetlejat eemalviibimise kohta ja Inglismaal töötamist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks

§ 170lg 2 järgi.

3. Kohtuinfosüsteemi kohaselt tegi Viru Maakohus 19.11.2012 otsuse, millega muu hulgas tühistas tõkendi vahistamine ja määras, et kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldatakse L.H suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld. Sellega seoses puudub ringkonnakohtul vajadus otsustada L.H vahistamise küsimust. Paavo Randma Mati Kartau 3 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.