kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi prokurör Veronika Laur Süüdistatav M.S § 424 järgi, Elukoht xxx, isikukood XXX , EV kodanik, keskharidus, emakeel – eesti keel, töökoht puudub. Varasem karistatus: - 23.09.2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
järgi,
lg 1, § 73 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud 28 päeva katseajaga 3 aastat,
Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 03.11.2015. Kaitsja Puudub, süüdistatav keeldus kaitsja osalemisest. RESOLUTSIOON Tunnistada M.S süüdi
S § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 02.11.2015 kuni 03.11.2015, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista M.S-ile lõplikult ärakandmisele 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust. Suurendada
lg 2 alusel mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.09.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 kuud 28 päeva vangistust) ning mõista M.S-ile liitkaristuseks 11 (üksteist ) kuud ja 26 1 1-15-10818 ( kakskümmend kuus) p äeva vangistust.
lg 1 alusel asendada M.S-ile mõistetud karistus, 11 (üksteist ) kuud ja 26 ( kakskümmend kuus) päeva vangistust, üldkasuliku tööga356 (kolmesaja viie kümne kuue) tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks ) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada M.S üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning
lg 2 p 2 ,8 ettenähtud kohustus i – mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. M.S-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 alusel võtta M.S-ilt ära 9 (üheksaks) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on M.S kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. M õista M.S-ilt riigituludesse v älja menetluskulud: sundraha 645 ( kuussada nelik ümmend viis) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend ) eurot. Määrata, et M.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
tunnustel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 30.10.2015 kella 17.55 paiku, olles alkoholijoobes (tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustas 1,14mg/l+/-0,10 mg/l, kuid mitte vähem kui 1,04 mg/l), juhtis mootorsõidukit Renault Magnum registreerimismärgiga xxx, sõites sellega mööda Tööstuse tänavat Sillamäel. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel M.S pani toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Kooskõlas M.S-i , tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abi prokurör Veronika Lauri vahel 21.12.2015 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus M.S-ile karistuseks
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 (kaheksa ) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja M.S-i poolt eelvangistuses ajavahemikul 02.11-03.11.2015 viibitud aeg, so 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 7 kuud ja 28 päeva. Suurendada § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.09.2014 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (3 kuud 28 päeva) ning mõista M.S-ile liitkaristuseks 11 kuu ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada M.S -ile mõistetud karistus 11 kuu ja 26 päeva, 356 üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt
lg 4 üldkasuliku töö tegemisel peab M.S
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
lg 2 p 2, 8 alusel mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena M.S-ilt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad M.S-ilt kuuluvad väljamõistmisele sundraha ja kriminaalmenetluse kulud kohtu määratud ulatuses. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 määrata kohtukulude tasumine ositi tähtajaga 1 (üks) aasta. 3 1-15-10818 Kohtuistungil M.S avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juh indudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.