Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus V.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse 25.mail 2010.a kella 13:00 paiku Tartu maakonnas Konguta vallas XXX külas XXX talu elumajas K.Õ. sellega, et esitles end V.E. ning palus K.Õ. väljavõtete ja koopiate tegemise ettekäändel laenuks kaheksat köidet 1930.aastatel ilmunud „Eesti Entsüklopeediat“, lubas raamatud hiljem K.Õ. tagastada kavatsuseta seda tegelikkuses teha. K.Õ. andis V.L-ile üle kaheksa köidet 1930.aastatel ilmunud „Eesti Entsüklopeediat“ koguväärtusega 306 eurot 78 senti, milliseid raamatuid V.L hiljem K.Õ. ei tagastanud. Kelmusega tekitas V.L kannatanu K.Õ. 306 eurot 78 senti varalist kahju. Sellega pani V.L toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust lugedes üksikkaristustest kergema karistuse, s.o käesolevas kriminaalasjas mõistetud 1 aasta ja 3-kuulise vangistuse, kaetuks raskeima karistusega, s.o 09.jaanuari 2012.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-11-6490 mõistetud karistuse 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistusega. Mõistetud liitkaristusest arvata maha 09.jaanuari 2012.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsuse järgi ajavahemikul 03.mai 2011.a - 21.november 2012.a ärakantud karistus, s.o 1 aasta 6 kuud 19 päeva vangistust ja lõplikuks alates 22.novembrist 2012.a ärakandmisele kuluvaks karistuseks mõista 3 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.L tuleb süüdi tunnistada
Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Kuriteoga tekitatud kahju osas on tsiviilhagi esitanud kannatanu K.Õ. summas 306,78 eurot ning V.L on avaldanud kokkuleppes nõusolekut kannatanu tsiviilhagi täielikuks väljamõistmiseks. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Menetluskuludena kuulub V.L-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kriminaalasja materjalist kaitsjale koopia tegemise kulu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud V.L-i suhtes kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Tegemist on kinnipeetavaga, kes on juba enam kui poolteist aastat vangistust kandnud ning kelle vangistus jätkub ka käesoleva kohtuotsuse alusel enam kui kolm aastat. Ta kinnitas kohtuistungil, et kinnipidamiskohas ta mingit sissetulekut ei oma ning tema arvele vabadusest saadetavast rahast peetakse juba 70% kinni rahaliste nõuete katteks. Samuti on V.L eelmise kohtuotsusega süüdi tunnistatud alles käesoleva aasta algul ja käesolev karistus mõistetakse talle kuriteo eest, mis oli toime pandud enne nimetatud kohtuotsust. Seega oleks isiku õiguspärane ootus olnud, et neid kriminaalasju menetletakse ühes menetluses, millega kaasnevad talle vaid ühed menetluskulud. Käesoleval juhul on temast mitteolenematustel põhjustel asja lahendatud kahes eraldi menetluses, mis tooks süüdistatavale kaasa oluliselt suuremad menetluskulud. Seega on alust väita, et käesoleva otsuse järgi täielik menetluskulude tasumiskohustus oleks süüdimõistetu suhtes ebaõiglane ja käiks ka ilmselt üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.L
lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks V.L-ile Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 09.jaanuari 2012.a kohtuotsusega nr. 1-11-6490 mõistetud karistusega, s.o nelja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.