KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

) § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna D.M on kaebuse esitanud kaebetähtaega rikkudes ega ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

§ 114

lg-st 4 tulenevalt tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuväline menetleja on D.M-i väärteoasja lahendanud üldmenetluses ning selgitanud D.M-ile tema õigusi

§ 19järgi.

Seda on D .M on kinnitanud väärteoprotokollis oma allkirjaga. Samuti on D.M saanud kätte väärteoprotokolli ärakirja. Väärteoprotokollis on märge selle kohta, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates

1. jaanuarist
2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega tuleb hakata arvestama väärteoprotokollis märgitud otsuse kättesaadavaks saamise päevale järgnevast päevast. Seega oli kaebuse esitamise viimane päev
3. jaanuar
4. D.M esitas kaebuse Viru Maakohtule
5. juunil 2018 ehk enam kui aasta pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebetähtaja ennistamise taotlust pole D.M esitanud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D .M , kes palub lugeda Politsei- ja Piirivalveametile esitatud vastamise tähtaja õiguspäraseks. Kaebuse esitaja märgib, et
7. jaanuari
8. a üldmenetluse otsusega määras menetleja rahatrahvi 280 eurot ja määras vastamistähtajaks
9. jaanuari
10. D .M-i väitel esitas ta kohtuvälisele menetlejale
11. jaanuaril 2017 kirjaliku taotluse maksetähtaja pikendamiseks. Samal kuupäeval saatis kohtuväline menetleja vastuse, millega pikendas maksetähtaega 12 kuu võrra. Seega vaidlustas kaebaja kohtuvälise menetleja otsuse
12. jaanuaril
13. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja pöördus kohtutäituri poole ning miks võttis kohtutäitur
14. mail 2018 kaebaja pangakontolt 162 eurot 97 senti. Kohtutäituri büroo ei võtnud
15. mail 2018 arutlusele kaebaja avaldust personaalseks maksegraafikuks, mida Politsei- ja Piirivalveamet oli eelnevalt aktsepteerinud. Kaebuse esitaja palub lugeda kohtuvälise menetleja otsusele vastamise tähtaja nõuetekohaseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kohtuvälise menetleja
17. jaanuari
18. a otsus oli D.M-ile kättesaadav väärteoprotokollis märgitud ajal ehk
19. jaanuaril 2017.

§ 114

lg 5 kohaselt tuleb kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega leidis maakohus õigesti, et D.M tulnuks esitada kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale hiljemalt 31. jaanuaril 2017. Menetlusaluse isiku taotlus lükata rahatrahvi täitmine edasi (

§ 209lg 2), mille D.M enda kinnitusel 19.

jaanuaril 2017 kohtuvälisele menetlejale esitas, ei ole käsitatav

§ 114

lg-s 1 nimetatud kaebusena kohtuvälise menetleja otsuse peale ja sellise taotluse esitamine ei takista kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist ega pikenda seda tähtaega, mille vältel saab menetlusalune isik vaidlustada enda karistamise seaduslikkust. Seega ei muuda asjaolu, et D.M esitas

1. jaanuaril 2017 kohtuvälisele menetlejale taotluse rahatrahvi maksetähtaja pikendamiseks, seda, et kaebuse enda karistamise seaduslikkuse vaidlustamiseks oleks ta pidanud maakohtule esitama hiljemalt
2. jaanuaril
4. juunil 2018 esitatud kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja D.M pole taotlenud kaebetähtaja ennistamist ega kirjeldanud selliseid mõjuvaid põhjusi, mis annaksid seaduse kohaselt aluse kaebetähtaja ennistada. Seega ei jäänudki maakohtul üle muud, kui jätta D.M-i kaebus

§ 118lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 194, § 147 lg 1 p-st 1 ja § 196 lg-st 2, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

1. juuni
2. a määruse muutmata ja D.M-i määruskaebuse rahuldamata.
3. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, selgitab ringkonnakohus järgmiselt.

§ 198

sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib

1. septembrist
3. jaanuaril 2011 vastu võetud ja
4. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse 2

§ 196

lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik vaidlustada (nagu

§ 198

sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu

§ 196lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab).

Seega on

§ 198ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus.

Tulenevalt põhimõttest on

§ 196

lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet

§ 198kui varasema seaduse ees.

Järelikult ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav.

§ 192lg 11 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule.

Tulenevalt

§-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist kaitsja. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 3