alusel on U.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 15. augustist 2018.a. MENETL USE KÄIK 14.04.2018 koostas Jõhvi politseijaoskonna politseipraktikant Mark Gu žovski väärteoprotokolli AB 1554422 selle fakti kohta, et U.L 14.04.2018 kell 10.13 Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Jõhvi-Tartu-Valga mnt 13. km-l juhtis mootorsõidukit xxx reg. nr xxx , kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l ning kiirusega 147+/-5 km/h, milleg a ületas lubatud sõidukiirust (90 km/
lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h.
lg 3 sätestab:
järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.
objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. 4 Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulavälise teega. Seadme lugem näitas 147 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/ - 5 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 52 km/h.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 1 sätestab:
§ -ga 224 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väärteokoosseis blanketne.
Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et U.L juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 15 lg 1 p 1 ja kvalifitseeritud
Samuti on eeldus järeldada, et U.L juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et U.L täitis objektiivse koosseisu
S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. U.L sõiduki autojuhina sõites asulavälisel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt tahtis ta pärast remonti kontrollida mootori tööd, sellega eiras ta
Samuti leiab kohus, et U.L täitis objektiivse koosseisu
S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. U.L juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 17 mg/l. Tema ütluste kohaselt tarvitas ta eelmisel päeval alkoholi, kuid hommikul tundis ennast hästi ja ei arvanud, et tal on alkoholi jääknähud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et U.L pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. 5 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 227 lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 800 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 125 trahviühikut ehk summas 500 eurot, mis on keskmisest määrast veidi kõrgem ning lisakaristusena on ära võetud juhtimisõigus 3 kuuks, mis on minimaalne tähtaeg. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 -1-1-43- 06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele - isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendava asjaoluna kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, ning süüdlase isiksust – isikul on 2 kehtivat väärteokaristust, s.h. ka analoogse teo eest. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise mis vastab kahele väärteo koosseisule, tahtlikult, kergendavaks asjaoluks on kahetsus, puuduvad raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul U.L süü tase on keskmiset veidi suurem ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmisest määrast veidi suuremas määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. 6 Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 500 eurot ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus peab vajalikuks kohaldada U.L suhtes lisakaristust. Juhindudes sõidukit juhile keelatud seisundis, ületades oluliselt lubatud kiirust, seadis U.L ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud eelkõige seetõttu, et isikut on juba varem karistatud kiiruse ületamise eest rahalise karistusega, see on tasutud ning pole kuidagi mõjutanud tema liikluskäitumist. Ta jätkab liiklussüütegude toimepanemist. Teda ei takista isegi see asjaolu, et tal on vajalik töö tegemiseks ning lapse transportimiseks juhilubade olemasolu. Lisakaristuse kohaldamine ei pruugi üldse vajalik olla, kui karistatav isik on karistustundlik rahatrahvi suhtes ehk mõjutatav rahatrahvi näol mõistetud karistusega. Liiklussüütegude puhul on seadusandja näinud ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on kohtu hinnangul karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahviga seotud karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul kombineeritult nii süüpõhimõttet kui ka preventsioone ehk nii aresti kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga karistus, valmistab süüdlasele ebamugavusi, kuid väärteo toimepannud isikul tuleb neid ebamugavusi taluda. Seega pole varasemad rahalised karistused talle vajalikul määral mõjunud ning seega on antud juhul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine minimaalses määras, so 3 kuuks. KOHTU MEETMED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 07.05.2018 otsus väärteoasjas 2440,18,001811 muutmata. Kohtunik Larissa Prokopenko 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.