Kriminaalasi nr. 1-11-14129 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 11.novembril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul arutades av

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust G.

G-le Pärnu Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati

§ 69alusel 1026 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat.

Kohtuotsus jõustus 06.jaanuaril 2012.a. Tartu Maakohtu 27.märtsi 2013.a määrusega pöörati G. G-le mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud karistus ärakandmata, s.o 9 kuu 21 päeva pikkuse vangistuse osas täitmisele. Kohtumäärus jõustus 08.aprillil 2013.a ning vangistuse kandmisele asus G .G 24.aprillil 2013.a. G.G karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 14.veebruaril 2014.a. G.G on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Pärnu Maakohtu 31.augusti 2006.a otsusega

§ 424

järgi 6-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga ning lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks; 2. Viru Maakohtu 21.septembri 2006.a otsusega

§ 121järgi 70 päevamäära suuruse rahalise karistusega; 3.

Viru Maakohtu 14.novembri 2006.a otsusega

§ 121järgi 80 päevamäära suuruse rahalise karistusega; 4.

Pärnu Maakohtu 26.mai 2010.a otsusega

199 lg 2 p 7, 8 järgi 1-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluv 11 kuud 28 päeva vangistust jäeti tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata. G.G on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on G.G uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on G.G vabaduses olemas kindel elukoht juba varasema X juures ja püsiv töökoht. Samas on süüdimõistetu ja tema X suhted olnud pingelised, esinenud on füüsilist vägivalda ja ka liigset alkoholi tarvitamist. Seadusekuulekust toetavad sõbrad süüdimõistetul kriminaalhooldajale teadaolevate andmete põhjal puuduvad. G.G avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Enda sõnul on ta esmaselt kantud vangistusest vajalikud järeldused teinud ning ei soovi enam endist eluviisi jätkata. Süüdimõistetu sõnul on ta valmis katseaja jooksul täitma kriminaalhooldusnõudeid ja on kindel ka lisakohustuste nõuetekohases täitmises. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses G. G vabastamist ei toeta. tingimisi ennetähtaegset

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on G. G ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on G .G käitumises näha positiivseid muutusi ja enesekriitika tekkimist. Tal ei ole vangistusest ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta on seadnud endale ka reaalsed tulevikuplaanid. Tal on vabaduses olemas toetavad lähisuhted eelkõige X ja X näol. Samuti olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht X asuvas ehitusettevõttes. Süüdimõistetut on kriminaalkorras varem karistatud viiel korral. Reaalset vangistust kannab ta esmakordselt ja seega on alust arvata, et selle mõju isikule on oluliselt suurem kui korduvalt vangistust kandvate isikute puhul. G.G on varasemalt süüdi mõistetud eriliigiliste kuritegude eest, kuid viimased karistused on mõistetud varguste toimepanemise eest. Tema kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Seega tuleb süüdimõistetu peamiseks kuriteoriskiks pidada alkoholi kuritarvitamist. Varasemalt on esinenud alkoholi liigtarvitamist ka tema X poolt, kellega kooselu jätkatakse, kuid G .G sõnul käib tema X nüüdseks tööl ja alkoholi ei pruugi. Süüdimõistetu sõnul on talle käesolev karistuse kandmine mõjunud ja ta ei soovi endist eluviisi jätkata võimalusega taas kinnipidamiskohta sattuda. Seega on kohtunikul tekkinud esitatud materjalide ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal piisav veendumus, et süüdimõistetu omab vajalikku motivatsiooni vabaduses oma probleemkäitumisega tegelemiseks ja edaspidiselt seadusekuulekalt elamiseks. Samuti on ta vangistuses pidanud igati kinni sealsetest korrareeglitest, mis annab kindlust tema poolt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste täitmisele. Tal on vabanemisel olemas kindel elukoht, igakülgselt toetavad lähisuhted ja garanteeritud töökoht, mis aitavad omakorda kaasa tema taasühiskonnastumisele ja riskikäitumist soodustavatest teguritest hoidumisele. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et G. G katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse karistuse kandmine täitnud oma eesmärgi, ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu puhul on suureks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Kuigi süüdimõistetu sõnul on tal vabaduses olemas töökoht, peab kohus siiski vajalikuks talle tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustuse panemist, et tagada tema majanduslik stabiilsus ning tööle asumisel ka mõtestatud tegevusega hõivatus. Samuti peab kohtunik vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata, et välistada seega teiste isikute poolne võimalik negatiivne mõjutatavus. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada G.G (IK XXX) temale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 22.detsembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg 4 alusel määrata G.G-le katseaeg kestusega üks

§ 78p 2 alusel hakata G.G katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest.

Määrata G.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. X kriminaalhooldusosakonna Kohustada G.G katseajal järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – X;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata G.G-le katseajaks järgmised lisakohustused: 1. asuda tööle või võtta end töötuna arvele vabanemisest alates kahe