4-19-722/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohus

1. september 2019 (kirjalik menetlus) 4-19-722 (2317,17,003821) Maarika Kuusk Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne L.H aresti täitmisele pööramiseks Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus L.H RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur karistas L.H
7. aprilli
8. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2317,17,003821 LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus
9. mail
11. Tartu Maakohus asendas
12. aprilli
13. a määrusega L.H-le PPA Põhja prefektuuri
14. aprilli
15. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot 5päevase arestiga, mille omakorda asendas 5 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus ühe kuu määruse jõustumisest. Määrus jõustus
16. mail
18. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
19. juulil 2019 taotluse L.H-le määratud aresti täitmisele pööramiseks, sest üldkasulik töö on sooritamata.
20. Tartu Maakohtu
21. augusti
22. a määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus. Üldkasuliku töö kohaldamine tühistati ja L.H-le Tartu Maakohtu
23. aprilli
24. a määrusega asenduskaristusena määratud 5 päeva aresti pöörati täitmisele.
25. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et L.H ei ole sooritanud üldkasulikku tööd määratud tähtajaks, s.o hiljemalt
26. juuniks
28. juunil 2019 kohtumisel lepiti kokku ajakava, mille kohaselt pidi L.H tegema üldkasuliku töö tunde
29. juunil 2019 ajavahemikul 09.00–14.
30. Hooldusalune ei ilmunud tööle ega teavitanud puudumisest. Kriminaalhooldusametnik helistas L.H-le, kes ütles, et murdis varbaluu ja tal ei ole võimalik üldkasuliku töö tunde teha. Ta ei osanud öelda, miks ta sellest ametnikku ega juhendajat ei teavitanud. Ametnik selgitas, et hooldusalune peab esitama selle kohta arstitõendi.
31. L.H pidi 5 tundi üldkasulikku tööd tegema ära ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest, s.o hiljemalt
32. juuniks
33. Seega on praeguseks üldkasuliku töö sooritamise aeg möödas, mistõttu ei ole võimalik tähtaega pikendada. L.H väitis, et tal oli varbaluu murd. Samas ei läinud ta arsti juurde ega esitanud kriminaalhooldajale arstitõendit selle kohta, et ta ei saanud tervislikel põhjustel üldkasulikku tööd tegema minna. Seega on L.H sellekohased väited tõendamata. Ta oli teadlik, et üldkasulik töö tuleb ära teha ühe kuu jooksul, ent jättis sellele vaatamata üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt tegemata.
34. Määruskaebuses palub L.H tühistada maakohtu määrus ja mitte pöörata erakorralist ettekannet täitmisele. Ta selgitas kohtus korduvalt, et sooritas 10 tundi üldkasulikku tööd eeskujulikult. Üldkasuliku töö tegemisest ei hoidnud ta kõrvale ning oli telefoni teel kättesaadav ametnikule tol korral, kui tal ei olnud võimalik töötunde täita. Viieks päevaks aresti kandma minnes kaotab L.H töökoha ning ohtu satub igakuine üüri ja arvete maksmine. L.H tunnistab oma viga arstitõendi esitamata jätmises. Ta on nõus vea parandamiseks sooritama rohkem kui 5 töötundi ning kahetseb, et ei teavitanud perearsti oma olukorrast. Alternatiivina pakub L.H välja, et tasub koheselt rahatrahvi. Üldkasuliku töö tunnid aga lubab ta sooritada esimesel võimalusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
36. augusti
37. a määrus tuleb jätta muutmata ning L.H määruskaebus rahuldamata.
38. L.H taotluse: tasuda koheselt rahatrahv, rahuldamine ei ole võimalik. Tartu Maakohus asendas
39. aprilli
40. a määrusega L.H-le PPA Põhja prefektuuri
41. aprilli
42. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi 50 trahviühikut 5-päevase arestiga, mille omakorda asendas 5 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus ühe kuu määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus
43. mail 2019.Väärteomenetluse seadustik ei näe kohtulahendi täitmise staadiumis ette võimalust isikule juba kohaldatud asenduskaristuse (arest) asemel lahendi täitmise tagasipööramist selliselt, et isikul oleks taas võimlik tasuda rahatrahv.
44. Samuti ei ole võimalik täita L.H palvet määrata talle 5-päevasest üldkasulikust tööst rohkem tunde: süüdlasele määratud rahatrahv asendatakse arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab 1 päev aresti (KarS § 72 lg 2). Selliselt on Tartu Maakohtu
45. aprilli
46. a määrusega L.H-le PPA Põhja prefektuuri poolt väärteoasjas nr 2317,17,003821 määratud rahatrahv ka asendatud.
47. Apellatsioonikohtu hinnangul on maakohus õigesti märkinud, et L.H üldkasuliku töö tegemise tähtaega ei ole võimalik pikendada. L.H ei ole kriminaalhooldajale esitanud tõendit, mis kinnitaks tema väiteid varbaluumurru kohta. Määruskaebuse väited tervikuna ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. L.H üldkasuliku töö tegemata jätmise mõjuvad põhjused on jäänud nõuetekohaselt tõendamata. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et kriminaalhooldaja selgitas L.H-le arstitõendi esitamise vajalikkust, ent ühtegi tõendit ta ei esitanud ja pärast seda ei ole suhtlust olnud (
48. augusti
49. a kohtuistungi protokoll, lk 1). Arvestades, et L.H ei ole oma kohustuste täitmisesse suhtunud vajaliku hoolega ning üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine on nõuetekohaselt põhistamata, oli erakorralise ettekande rahuldamine ja L.H karistuse täitmisele pööramine maakohtu poolt oli igati õigustatud. (allkirjastatud digitaalselt) 2