1-12-8907/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-8907 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.O kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu B.O kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot) vandeadvokaadi abi Mihkel Gaverile määruskaebemenetluses B.O-le riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista B.O-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.
7. B.O tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „B.O 1-12-8907 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Viru Maakohtu 13.08.2013 määrusega jäeti B.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. B.O mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 20.09.2012 kohtuotsusega KarS § 329 ja § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks, kohaldades KarS § 63 lg-t 1, 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 järgi suurendati mõistetud karistust 16.05.2012 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-4000 B.O-le mõistetud karistuse 1 aasta 3 kuud 24 päeva võrra, millest arvati maha 126 päeva sooritatud üldkasulikku tööd. Liitmisele kuuluvaks vangistuseks jäi 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust. Kokku karistati B.Ot 2 aasta ja 21 päeva pikkuse vangistusega. Mõistetud karistuse kandmise aja algust loeti tema kinnipidamiskohta ilmumisest, s.o 09.10.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu
11. Maakohus leidis, et B.Oingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Maakohus võttis taotluse läbivaatamisel arvesse, et vangla iseloomustusest nähtuvalt elas B.O alates
12. a veebruarist Tartumaal ühetoalises korteris. Ta on omandanud põhihariduse, autoremondilukksepa eriala ja läbinud kutselise kalapüügi kursused.
13. a märtsis peatas isik FIE tegevuse väidetavalt seoses probleemidega ettevõttes ja kala vähesusega. Toimetulekut negatiivselt mõjutavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine ja riskiv-hoolimatu elustiil. Elukaaslasest elab B.O eraldi, kuid suhted väidetavalt kaugenenud ei ole. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad veel ema ja isa. Suhtlusringkonnas on väidetavalt mitmeid joobes juhtimise eest karistatuid ning teatud seltskondades on taoline käitumine aktsepteeritav. Alates
14. a algusest hakkas enda sõnul alkoholi liigtarvitama ning
15. a suvel tarvitas alkoholi juba igapäevaselt. Isik saabus karistust kandma alkoholijoobes (0,17mg/l). B.O on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, väidetavalt vahele on ta jäänud neist vaid üksikutel kordadel. B.O on korduvalt toime pannud potentsiaalselt ühiskonnaohtlikke kuritegusid, mis oleks võinud kaasa tuua ka inimohvreid. Korduvalt on teda karistatud leebete sanktsioonidega – trahvid, käitumiskontrollile allutamine, ÜKT –, kuid ta on jätkanud samalaadset eluviisi, korrektiive tegemata. Enne vangistust on isik väidetavalt kahel korral pöördunud psühhiaatriakliiniku erakorralisse vastuvõttu kaebusega närvilisuse ja unehäirete üle – saanud tablettravi. Isiku probleemilahendusoskus teatud situatsioonis on puudulik. Isik kipub keskenduma lühiajalistele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. B.O puhul võivad uue kuriteo toimepanemise ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul kui isiku eluviis muutub või muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on suurem, kui isik tarvitab alkoholi ja suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohus asus seisukohale, et puudub veendumus, et B.O suudaks ennetähtaegse vabanemisega kaasnevad lisakohustused täita nõuetekohaselt. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja B.O vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kaitsja märgib, et vaidlustatud kohtumääruses on ekslikult märgitud, justkui ei oleks Viru Vangla toetanud isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja märgib, et B.O on vabanedes garanteeritud elukoht vanemate juures, samuti tegeles ta enne vangistust ettevõtlusega – ta oli kalur, millega jätkamiseks on olemas tegevusload ja varustus. Ka vanglas on B.O kasutanud kõiki võimalusi rakenduse leidmiseks. Lahkukolimine elukaaslasest oli tingitud majanduslikest asjaoludest – seoses tööülesannetega viibis B.O tihti Tartus ja finantsiliselt oli raske pidevalt Jõhvi ja Tartu vahel sõitmine. B.O osaleb oma tütre kasvatamises ja tasub elatist. 2 3.2 Kaitsja selgitab, et B.O on osalenud alkoholi tarvitamise vältimiseks Viru Vanglas sõltuvusega tegelevas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kus oli aktiivne osaleja, tõi näiteid ja tegi ettepanekuid. Lisaks on isik omal algatusel lugenud mitmeid eluviisiraamatuid ja eneseabiõpikuid. Ka on B.O nõustunud ennetähtaegsel vabastamisel vangla ettepanekuga kohaldada kontrollnõuet mitte tarvitada alkohoolseid jooke. Vanglas õpitud meetmetele tuginedes on B.O seisukohal, et ta on võimeline vältima edaspidi alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevaid probleeme ning kuritegude toimepanemist. Kaitsja peab oluliseks rõhutada, et vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul väike – 16%. Samuti ei ole B.O distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et isik on võimeline käituma õiguskuulekalt.
17. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 10.09.
18. Nimetatud kuupäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik B.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine tema allutamisega elektroonilisele valvele. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatult järeldusele, et isiku vabastamine, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kes ka vaatamata leebematele sanktsioonidele on jätkanud kuritegelikku eluviisi, ei saa tema riskiv-hoolimatu elustiili tõttu vangistusest vabastada, kuna puudub veendumus, et B.O suudaks ennetähtaegse vabanemisega kaasnevad lisakohustused täita nõuetekohaselt. 5.2 Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajate etteheidetega maakohtu määrusele - maakohus on analüüsinud nii riskifaktoreid (kuriteo toimepanemise asjaolud, vangla seisukoht seoses isiku probleemilahendusoskusega, sõltuvushäiretega ning suhtlusringkonnaga), kui ka positiivseid asjaolusid (ametioskuste olemasolu ning perekonna toetus). Positiivsed asjaolud on määruskaebuse esitaja poolt ka maakohus esile toodud (protokoll, tlk 25). Maakohus on sellele vaatamata leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu üle riskitegureid. KarS § 76 lg-st 3 tulenevaid kriteeriume tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu nõustub kohtukolleegium käesoleval juhul maakohtuga, et B.O vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtukolleegium leiab, et kuigi B.O on osalenud alkoholi sõltuvusega tegelevas sotsiaalprogrammis ja lugenud eneseabiõpikuid, puudub kindlustunne, et ta suudaks hoiduda alkoholi tarvitamisest vabaduses. 5.3 Kohtukolleegiumi hinnangul on asjakohatu määruskaebuse esitaja viide sellele, et maakohus on ekslikult märkinud, nagu poleks Viru Vangla B.O tingimisi ennetähtaega vabastamist toetanud. Nimetatud väite on maakohus esitanud asjaolude all ega ole sellest lähtunud otsustuse tegemisel, seega ei mõjutanud nimetatud eksimus maakohtu otsuse põhjendusi, ega saa olla maakohtu määruse tühistamise aluseks. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus 3 seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll õigus enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele, kuid ei ole subjektiivset õigust eeldada enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
20. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Paavo Randma Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau