Toimik nr 1-13-4200 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.detsember 2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-4200 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk In ga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.12.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu M.G, isikukood: 37610022221xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta M.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Tallinna Vangla esitas 12.11.2013 Harju Maakohtule kinnipeetava M.G kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 19.11.2013 määruse alusel ülalmainitud materjalid on edastatud Viru Maakohtule. M.G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.06.2013 otsusega KarS § 122 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 23.11.2012 ja lõpp 22.05.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.08.2013 Kinnipidamisasutusest M.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Peale vabanemist asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx. Isik on xxx. Vanglas on xxx. Enne kinnipidamist töötas isik ehitajana xxxs. 1
(3)Varasemalt on töötanud transporttöölisena ja tellisevalmistajana ning mitteametlikult metsatöödel. Kuriteod on tingitud alkoholi tarbimisest. Käitub alkoholijoobes olles agressiivselt. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud nii füüsilist vägivalda kui ka vägivallaga ähvardamist nii impulsiivselt, enesevalitsust kaotades, kui ka planeeritult, probleemilahendusstrateegiana. Ise kirjeldab ennast kui rahulikku inimest, keda on väga raske vihastada. Antud hetkel on isik rahulik, kuid arvestades tema sooritatud kuritegusid, on ta agressiivse loomuga ja uue kuriteo risk on olemas. Empaatiavõime on vähene. Vangla toetab kinnipeetav M.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx. Kinnipeetava mõlemad vanemad on pensionil ning on nõus M.G vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetav on kolm korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks viimast on esimese astme kuriteod. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. M.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Isik on varem ühel korral enne tähtaega vabastatud ja jatkas pärast katseaja lõppu isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri arvamust, leiab, et M.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetut on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud väljapressimise, raske tervisekahjustuse tekitamise, varguse eest ja surma põhjustamise eest ettevaatamatusest pikaajalise vangistusega. Käeoleval ajal kannab karistust isikuvastase kuriteo piinamise eest. Harju Maakohtu 27.06.2013 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 30-35) on näha, et tegemist on nelja vägivallaepisoodiga, mis olid toime pandud elukaaslase vastu. M.G ca 1 aasta pikkuse perioodi vältel järjepidevalt tekitanud kannatanule erinevaid kehavigastusi. Peksis kannatanut mitmel korral näo, keha ning jalgade piirkonda põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samuti peksmise tulemusel on tekitanud kannatanule lõualuu murru. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused M.G puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isikul on elamisloa kaart kehtivusega kuni 28.11.2016. 2
(3)Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kinnipeetava vanemad on nõus M.G vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades M.G poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane kuritegu lähedase järjepidev ja suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine), korduvaid karistusi (korduvad rasked isikuvastased kuriteod, eelviimane raske tervisekahjustuse tekitamine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba enne tähtaega vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele (katseaja lõpp oli 09.12.2011), kuid peale katseaja möödumist pani toime uue isikuvastase kuriteo, mis näitab, et varasemast karistusest ei teinud kinnipeetav enda jaoks mingeid järeldusi. See kõik näitab, et tegemist on vägivaldse isikuga. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht, isegi töökoht Nodecom OÜ (Harju Maakohtu 27.06.2013 otsus), mida käesoleval ajal ei ole ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (rasked kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu M.G temale Harju Maakohtu 27.06.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)