lg 2 järgi käskmenetluses Prokuröri abi Vahur Verte Süüdistatav P.F isikukood: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, põhiharidus, ametlikult ei tööta, elukoht: xxx, tõkendit ei ole kohaldatud; kriminaalkorras karistatud kuuel korral, viimati: Varasem karistatus -16.11.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS §424, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud ja juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 253 p 1 ja § 254 kohus otsustas: 1. Tunnistada P.F KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 191 (ükssada üheksakümmend üks) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 (kolm eurot ja 20 senti) s.o 611 (kuussada üksteist) eurot ja 20 osenti.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse. Kuriteoga ei ole tekitatud kahju. 2 KARISTUSE MOTIIVID 19.09.2012.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte poolt 18.09.2012.a. koostatud süüdistusakt P.F-i süüdistuses KarS §
Prokurör taotles kriminaalasja menetlemist käskmenetluse sätteid järgides. Käesolevat kriminaalasja menetledes asub kohus seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud s.t vastab KrMS § 251 nõuetele ja sellest tulenevalt kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS § 56 lg-le 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 392 lg 1 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks süüdistatava karistamist kergema karistusliigiga s.t rahalise karistusega. Samuti nõustub kohus prokuröri järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis kvalifikatsiooni, süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on kohtupraktika kohaselt väikese koguse kanepiga, millest piisaks kohtutes juurdunud praktika pinnalt üksnes ca üheks doosiks. P.F tunnistas eeluurimisel enda süüd ning andis üksikasjalikke ütluseid. Kuritegu jäi katsestaadiumisse, mis on KarS § 60 lg 1 ja § 25 lg 6 kohaselt karistust kergendav asjaolu. Kuigi P.F on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, on varasemad karistused olnud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning kahel korral joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Narkootikumidega seotud süütegude eest ei ole P.F varem karistatud. Samuti tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et P.F on kõik temale väärteomenetluses mõistetud rahatrahvid nõuetekohaselt täitnud. Oma kuritegeliku käitumisega P.F kellelegi varalist kahju ei tekitanud, käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. P.F on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, seda loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seega leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistusmäär – rahaline karistus 191 päevamäära – on vastavuses P.F-i süüga. 3
lg 2 kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista P.F-ile karistuseks rahaline karistus 191 päevamäära ulatuses s.o summas 611 eurot ja 20 senti. 3 MENETLUSKULUD Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalmenetluses on tekkinud järgmised menetluskulud: narkootilise aine ekspertiisiakti nr 11E-AN1084 kulu summas 168 eurot ja riigi poolt määratud kaitsja Imbi Seimari tasu summas 115,20 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud tuleb süüdistatavalt välja mõista, ühtlasi tuleb süüdistatavalt välja mõista ka KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha teise astme kuriteo eest summas 435 eurot. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 ja arvestades, et süüdistava 2010. aastal sissetulek oli 646,53 eurot, leiab kohus, et menetluskulude kohene tasumine käib süüdistatavale üle jõu ja seetõttu kuuluvad need tasumisele ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades. Velmar Brett Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.