lg 2 alusel määrata rahatrahvi summas 100 eurot tasumine ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahvi esimene osa ( osa määr on menetlusaluse isiku valikul) tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Nordea pangas, kohustuslik viitenumber 10220152690604. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 09.01.2018 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) 30-päevase tä htaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Patrullpolitseinik Keejo Jõemets koostas 03.11.2017 otsuse kiirmenetlus es väärteoasjas nr 244017007611 menetlusaluse isiku N.H suhtes selle fakti kohta, et 03.11.2017 kell 01.13 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn-Narva maantee 151 kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Seega ületas N.H lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. N.H tegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi, mille eest teda karistati rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. (tl 78). N.H esitas 07.11.2017 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada 03.11.2017 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244017007611 ja lõpetada väärteoasja menetlust. Samas on kaebuses märgitud, et ta tegelikult vaidlustab karistuse määra. Tal puudub töökoht ja sellest tulenevalt on talle määratud rahatrahv 100 eurot liiga karm karistus. Ta oli väsinud ja kiirustas koju, pani toime rikkumise. Ta palub kergendada karistust. Kaebuse sisu alusel arvestab kohus, et menetlusalune isik ei vaidlusta rikkumist ehk kiiruse ületamise fakti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja oma kaebuses ei vaidlustanud süüdistuses toodud asjaolusid, tunnistas end süüdi ja kohapeal nõustus rikkumisega. Oma kaebuses on menetlusalune isik nõus rikkumisega, kuid palub kergendada rahatrahvi. N.H on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 21). Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 08.01.2018, milles nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus on isikule määratud õiglaselt. Isik ei ole varasemalt karistatud samalaadse rikkumise eest, kuid tal on kehtivad kriminaal- ja väärteokaristuse otsused. Karistuse määra valimisel arvestati
Karistus ongi määratud tund uvalt alla sanktsiooni keskmisest määrast, maksimummäär on 100 trahviühikut ehk 400 eurot. ( tlk 26-29). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses , sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt LS § 227 lg 2 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis) järgi. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Patrullpolitseinik Keejo Jõemetsa poolt koostatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et 03.11.2017 kell 01.13 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn-Narva maantee 151 km juhtis N.H mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Menetlusalune isik on andnud kiirmenetluse otsusele ütlusi, et ta oli väsinud ja seetõttu ületas kiirust. (tl 7-8). Seega tunnistas isik tegu ka kohapeal. 07.11.2017 kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta N.H väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid. Menetlusalune isik palub kergendada rahatrahvi. Nimetatu alusel järeldab kohus, et kaebuse esitaja tunnistab teo toimepanemist ning kaebus on esitatud ainult karistuse määra osas. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ja toimepanija on menetlusalune isik. N.H-le heidetakse ette, et tema rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätteid ning seega pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõi dukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis . LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. N.H poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures suurima lubatud sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid: - menetlusaluse isiku enda ütlused, kus ta tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist (tl 8); - liiklusjärelvalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et menetlusaluse isiku pool t juhitud sõiduki kiirus 03.11.2017 kell 01.13 Tallinn-Narva mnt 151 kilomeetril oli vähemalt 111 km/h (tl 10); Eeltoodu alusel on kohtulikul uurimisel leidnud kinnitust, et N.H rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud LS § 15 lg 1 p 1 järgi. Isik juhtis 03.11.2017 kell 01.13 IdaVirumaal Kohtla vallas Tallinn-Narva maantee 151 km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Seega on N.H oma teoga täitnud väärteo LS § 227 lg 2 järgi objektiivse koosseisu.
Kohus leiab, et N.H täitis objektiivse koo sseisu Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi tahtlikult.
lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. N.H teadis, et ta juhib sõidukit lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega . Jätkates autoga liikumist kuni politsei ilmumiseni, mööniski ehk soostus N.H mootorsõiduki juhtimisega lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega. Ta andis ütlusi, et oli väsinud ja kiirustas koju. Seega tuleb järeldada, et väärteo toimepanemine oli N.H gati tahtlik ja teadlik 3 valik, mille puhul ta sai aru ka oma teo karistatavusest, kuid otsustas siiski rikkumise toime panna. Seega pani N.H käesoleva väärteo toime otsese tahtlusega. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvali fitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. N.H on toime pannud süüteo, mis vastab v äärteokoosseisule (LS § 227 lg 2 ). LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul
tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks käesolevas väärteoasjas on teo tunnistamine menetlusaluse isiku poolt. Nimetatud kergendav asjaolu oligi arvestatud kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel ( tlk 8).
N.H juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Sellise käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Ta ületas kiirust 21 4 km/h võrra. Tegemist oli käesolevat vastutust ette nägevas sättes toodud kiirusevahemiku alammäära lähedale jääva kiirusega ( 21-40 km/h). Eeltoodut arvestades hindab kohus N.H süüd teos keskmisest väiksemal määral. Lisaks isiku süüle, tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 1 kehtiv väärteokaristus, tegemist ei olnud liiklusrikkumisega. Kriminaalkorras ei ole isik karistatud ( kohtuvälise menetleja poolt mainitud kriminaalkaristus on tegelikult kustunud, kuigi on endiselt karistusregistris kehtiv). Sellest tulenevalt leiab maakohus, et tegemist on pigem juhusliku laadi liiklusrikkumisega isiku elus. Isikut iseloomustab praegu pigem seadusekuulekas eluviis. Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. N.H ei vaja kohtu arvates ranget karistust. Järelikult tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et isiku süü on keskmisest tunduvalt väiksem, ta tunnistas tegu ja väljendas kahetsust, mis on kergendav asjaolu, ning varasemalt on isik ühel korral karistatud muu rikkumise eest väärteokorras rahatrahviga 200 eurot, trahv on tasutud. Võttes arvesse eeltoodut, on kohus seisukohal, et N.H-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses ehk sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt alla poole, s.o summas 100 eurot, on õiglane ja põhjendatud . Kuigi isiku süü on keskmisest väiksem ja ta tunnistab tegu, tuleb arvestada tegude eest ettenähtud proportsioone. Nimelt LS § 2271 lg 1 näeb kiiruse ületamise eest kuni 20 km rahatrahvi kuni 30 trahviühikut ehk summas 120 eurot. Isik ületas kiirus 21 km/h võrra ja talle on määratud rahatrahv 25 trahviühikut summas 100 eurot, mis on arvestades isiku tegu ja teda iseloomustavaid asjaolusid, on põhjendatud. Rahatrahv summas 100 eurot ei ole arvestades riigis kehtestatud miinimumpalka ( alates 01.01.2018 500 eurot) kuidagi ebamõistlikult suur ja ei saa väita, et selline karistus tekitaks isikule ebaproportsionaalseid kannatusi või kitsendaks tema majanduslikku toimetulekut liiga intensiivselt. Samas peab maakohus võimalikuks ja mõistlikuks lubada isikule tasuda rahatrahv ositi viie kuu jooksul, arvestades, et isikul puudub hetkel töökoht ja seega sissetulekud.. KOHTU MEETMED N.H kaebus patrullpolitseinik Keejo Jõemetsa 03.11.2017 ot suse peale väärteoasjas nr. 244017007611, millega N.H tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot tuleb jätta sisuliselt rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Lubada tasuda rahatrahv summas 100 eurot ositi viie kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahvi esimene osa ( osa määr on menetlusaluse isiku valikul) peab olema tasutud 5 edasikaebamise tähtaja jooksul ehk 30 päeva jooksul alates kuupäevast. kohtuotsuse kättesaamise Inna Kirsipuu kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.