← Eesti

4-18-166/6

Obsah (5)§ 118§ 192§ 114§ 38§ 115

4-18-166 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018 .a Pärnu kohtumajas Väärteoasja number 4-18-166 (2570,17,001121) Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi F.M kaebus Po

§ 118lg 2 p 1 kohus määras: 1.

Jätta F .M esindaja Andrus Posti taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

  1. Jätta F.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna menetlusgrupi 21.12.2017 otsusele väärteoasjas nr 2570,17,001121 läbi vaatamata ning tagastada esitatud materjalid kohtumääruse jõustumisel.
  2. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot OÜ- le Ehte Õigusabi kontole EE
  3. Määruse koopia saata kaebuse esitajale, tema esindajale ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Määruse jõustumisel saata selle koopia koos maksekorraldusega Riigi Tugiteenuste Keskusele ja OÜ- le Ehte Õigusabi. Edasikaebamise kord

§ 192lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Pärnu 1

(4)4-18-166 Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 12.01.2018 .a saabus Pärnu Maakohtule F.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna menetlusgrupi 21.12.2017 otsusele väärteoasjas nr 2570,17,001121. Kaebuse esitaja F.M taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna kaebuse e-toimiku kaudu ärasaatmisel eksis kaebaja lepinguline esindaja tahtmatult kohtu pädevuse määramisega ja saatis kaebuse ekslikult Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale. Pädeva kohtu määramisel viis kaebaja lepingulist esindajat eksitusse eeskätt ka asjaolu, et hakates kaebust e-toimiku kaudu Pärnu Maakohtu le esitama, ei pakkunud e-toimik sellist funktsionaalsust välja, et uue avaldusena saaks Maakohtule esitada ka väärteoasju. 16.01.2018.a saatis Pärnu Maakohus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile materjali ja seisukoha nõudekirja ning palus esitada Pärnu Maakohtule väärteoasja materjalid ning omapoolne seisukoht kaebuse ja selle taotluste kohta. 23.01.2018 .a saabus Pärnu Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri seisukoht ning väärteoasja materjalid. Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja selle lisadega ning tutvunud asjas materjalidega, leidis, et F.M kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluse s tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus, tuginedes F.M-ile 23.11.

  1. a koostatud väärteoprotokollile AB1409150, tuvastas, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 22.12.
  2. a. Väärteoprotokollis on F.M allkiri selle kohta, et ta on 23.11.2017.a protokolli ärakirja kätte saanud. Kuna väärteoprotokollis märgitu kohaselt tuli kaebus esitada alates 22.12.2017.a 15 päeva jooksul, oli kaevatava otsuse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks 08.01.2018.a. Nimetatud kuupäev on m ärgitud ka kohtuvälise menetleja poolt F.M suhtes tehtud otsuses.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. 2

(4)4-18-166 Kohus tuvastas, et F.M kaebus saabus kohtusse 12.01.2018 .a. Kuivõrd F.M kaebus saabus kohtusse 12.01.2018.a, on tema kaebus esitatud 4 päeva pärast antud väärteoasja otsusele kaebuse esitamise tähtaega. Kaebuse esitaja taotles kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna kaebuse e-toimiku kaudu ärasaatmisel eksis kaebaja lepinguline esindaja kohtu pädevusega määramisega ja saatis kaebuse ekslikult Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale. Kohus tuvastas, et kaebuse esitaja on esitanud väärteoasjas nr 2570,17,001121 kaebuse Tallinna Halduskohtule 08.01.2018. a, s.o kaebuse esitamise tähtaja viimane päev.

§ 115

lg 1 p 1 kohaselt tuleb kaebuses märkida kohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse. HKMS § 38 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusesse märkida halduskohtu nimetus. Kaebuse esitaja on oma kaebuses kohtu nimetuseks märkinud Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja ja lisanud kohtu kontaktandmed. Seega võib kaebusest üheselt aru saada, et kaebus sooviti esitada halduskohtule, mitte maakohtule. Sellele viitab ka näiteks tasutud riigilõiv, mida väärteokaebuse esitamisel tasuma ei pea. Ka on kaebuse esitaja märkinud kohtuvälise menetleja asemel teiseks pooleks vastustaja, mis viitab ka sisult halduskohtule kaebuse esitamise soovile. Seega ei pea kohus usutavaks kaebuse esitaja põhjendusi selles osas, et kaebus esitati ekslikult e-toimiku kaudu valele kohtule. 11.01.

  1. a tegi Tallinna Halduskohus määruse, millega tagastas F .M kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtul, mille pädevusse esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu, puudub võimalus kaebuse edastamiseks vastavalt kohasele pädevusele, seega ei saanud kaebaja ega kaitsja käesolevas asjas ka eeldada, et kaebus loetakse tähtaegselt esitatuks sõltumata selle adressaadiks valitud kohtust. Juhul kui kaebuse esitajal oli probleeme e-toimikuga, ei välistanud see kaebuse esitamist maakohtule menetlusdokumentide e-posti teel. Seega ei pea kohus mõjuvaks põhjuseks ka asjaolu, et kaebust ei olnud võimalik esitada tähtaegselt, kuna e -toimik ei võimaldanud esitada väärteoasjas kaebust Pärnu Maakohtule. Lisaks leidis kaebuse esitaja kaitsja, et kohtu pädevuse eksimine oli tingitud ajapuuduses t kaebuse vormistamisel. Kaebus tuli esitada hiljemalt 08.01.2018 kell 23.59, kuid lepingulisel esindajal oli võimalus kaebust koostama hakata alles
  2. jaanuarist 2018.a., mis on kaitsja arvates ilmselgelt liiga lühikene aeg kaebuse korrektseks vormistamiseks. Kohus leiab, et kaebetähtaja lühidus ei ole käsitatavad KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuvate põhjustena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti ei ole tegemist mahuka väärteoasjaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi - või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu 12.02.
  3. a määrus asjas nr 3-1-1-5-07, p 6 ja 18.01.
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-152-05, p 6.). Kohtuvälise menetleja otsuses on selgitatud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav s.t. kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 08.01.2018.a. Seega ei saanud kaitsjale tekkida ka kahtlust kaebuse kohtualluvuses. Kaebaja lepinguline esindaja on seisukohal, et olgugi, et kaebus on esitatud valele kohtumajale, on kaebus esitatud siiski õigeaegselt. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 65 ei ole väärteomenetluses kohaldatav. Juhul kui 3

(4)4-18-166 kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse maakohtu asemel ekslikult halduskohtule, ei saa kaebuse esitamise ajaks lugeda selle halduskohtule esitamise aega (vt RKKKo nr 3-1-1-55-10 p 11). Kaebuse esitamise ajaks tuleb käesolevas asjas lugeda 12.01.
  1. a, mil kaebus saadeti Pärnu Maakohtule. 03.01.
  2. a volikirjast nähtuvalt on F.M volitanud Andrus Posti esindama teda väärteoasjas nr 2570,17,
  3. Asjaolu, et kohtusse on esitanud kaebuse F.M kaitsja, ei võtnud kaebuse esitamiseks kaitsja volitamine kaebuse esitajalt endalt õigust ega kohustust kontrollida, et kaebus oleks esitatud tähtaegselt ja õigesse kohtusse. Maakohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse ning volikirjast nähtuva esindusülesande konkreetsuse tõttu ei saanud ei kaebajal ega tema kaitsjal olla mingit ebaselgust selles, millises menetluses ja millisesse kohtusse tuli kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitada ja kaebuse ekslik esitamine halduskohtusse on olnud tingitud üksnes kaitsja tähelepanematusest ja kaebaja poolt kaebuse kohase esitamise kontrollimata jätmisest, mis ei ole aga kumbki isikuväliseks asjaoluks ning mida ei ole alust lugeda ka mõjuvateks isikust lähtuvateks kaebetähtaja möödalaskmist tinginud asjaoludeks. Mistahes muudele takistustele, mis oleksid sellise põhjusena käsitatavad, kaitsja viidanud ei ole ja neid ka asja materjalidest ei nähtu. Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigust seaduses sätestatud ajal ning korras, kuivõrd F.M oli teadlik tema suhtes menetletavast väärteoasjast. Kohus ei tuvastanud käesolevalt ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ja tema kaitsja oleks id pidanud tegema kõik endast oleneva, et kaebus väärteoasjas esitada tähtaegselt. Seega kohus leiab, et kaebaja on põhjendamatult laskunud üle tähtaja kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et F.M ja tema kaitsja ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks ning kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel – so isikuvälis ed asjaolud – loodusõnnetus, transpordi - või sidehäire jms või siis isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms, mistõttu esitatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Samuti tagastab kohus kaebuse esitajale kaebuse ja kohtule esitatud materjalid. Väärteoasja materjalidest nähtub, et OÜ Ehte Õigusabi on 12.01.
  4. a tasunud kontolt EE821010220007860013 riigilõivu summas 15 eurot. Kuivõrd väärteomenetluses maakohtule kaebuse esitamisel korral puudub kohustus tasuda riigilõiv, tuleb Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 alusel alusetult tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada selle tasujale. Anu Tammeniit Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.