KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2019, Tartu Väärteoasja number 4-19-2250 (2590,19,001191) Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas,

§ 201lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 20.

juuni 2019 otsus Apellatsiooni esitaja N.E kaitsja jurist Harland Paas Kohtuistungil osalesid: Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja N.E isikukood XXX; elukoht XXX; töökoht Proflame OÜ; Harland Paas PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Aulis Vahula RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. juuni 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
2. septembril
3. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
4. septembrist
5. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
6. PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T.V. koostas menetlusalusele isikule N.E-le 23.03.2019 väärteoprotokolli nr AB 1559977, mille kohaselt N.E juhtis 23.03.2019 kell 09.25 mootorsõidukit Volvo V70 reg nr XXX Triigi külas Konnatiigi kinnistul, liikudes Köögivilja kinnistu suunas. N.E juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega ta rikkus

§ 90

lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid ning pani toime

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Rakvere politseijaoskonna juhtivuurija Martin Rist saatis 15.04.2019 väärteomaterjalid Viru Maakohtule, et kohaldada N.E suhtes aresti. Maakohtu otsus
2. Viru Maakohtu 20.06.2019 otsusega tunnistati N.E süüdi

§ 201

lg 2 järgi ja karistati 10 päevase arestiga, mille kandmise algus on tema arestimajja saabumisest alates.

1. Maakohus märkis, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Kohtuväline menetleja on lugenud N.E väärteo toimepanemise 23.03.2019 kell 09:25 tõendatuks tunnistajate J.G. i ja T.L. e ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollide ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
2. Maakohus luges N.E süü tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: tunnistajate T.V. u, T.L. e ja J.G. i ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
3. Tunnistaja T.L. e ütluste kohaselt teostati 23.03.2019 liiklusjärelevalvet koos patrullpolitseinik T.V. uga Triigi külas. Tänava nime ta täpselt ei mäleta, kuid ta nägi seda sõiduautot liikumas. Tunnistaja sõnul kui Volvo juht nägi patrullsõidukit, siis ta kohe parkis auto Triigi külas Konnatiigi maja ette. Patrullauto möödus mootorsõidukist ning T.V. tundis ära sõidukiroolis olnud isiku, kelleks oli N.E . Tunnistaja oli patrullsõiduki roolis, ta ei saanud nii kiiresti patrullsõidukit majade vahel ringi keerata, pidi edasi sõitma, tegi tagasipöörde ja läksid autost väljunud meesterahva juurde. T.V. küsis isiku käest isikut tõendavat dokumenti või juhiluba. T.V. küsis juhi käest, miks sõidukit juhtisid, N.E vastas, et tema ei ole sõidukit juhtinud, juhtis tema naine. Patrullsõidukis helistas N.E oma naisele ja ütles, et tule palun siia ja ütle politseile, et sina juhtisid seda sõidukit. N.E pidi korduvalt selgitama telefonis, kuhu auto on pargitud, et Konnatiigi maja ette, kutsus sinna. Tunnistaja sõnul ei tundunud loogiline, et kui naisterahvas sõiduautot juhtis, siis kuidas ta ei teadnud, kuhu ta sõiduauto parkis. Telefonis oli kaja kuulda, kui N.E oma naisega rääkis, naine vastas, et oota ma ei saa veel tulla, ma pean riidesse panema. Lõpuks tuli naisterahvas sinna, naisterahvaks oli J.G. , kes kinnitas, et tema sõiduautot ei juhtinud. Tunnistaja nägi seda sõiduautot Volvo V70 ristmikul liikumas ja parkimas Konnatiigi maja ette, ta ei saa kinnitada, et sõiduauto roolis oli N.E, kuna tema oli patrullmasina roolis ja ei saa kinnitada, et juhikohalt väljus N.E, kuid ta nägi teda liikumas pagasniku poole kui nad sõiduauto juurde sõitsid. Sõiduauto oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas.
4. Tunnistaja J.G. i ütluste kohaselt oli N.E-ga juttu, et ta läheb venna juurde. Hiljem N.E helistas talle ja palus tulla auto juurde. Helistas sellepärast, et politsei oli ta kinni võtnud. Tema läks mehe juurde Konnatiigi kinnistule, aga ta ei tea sellest asjast midagi, ei tea, kas selle sõiduautoga oli 2 sõidetud või mitte.
5. Menetlusaluse isiku N.E ütluste kohaselt tema sõidukit ei juhtinud, vaid tema tegi korteris remonti ja oli sõiduki juures seetõttu, et võtta autost tööriistad. Juhi poolt võttis suitsupaki ja välgumihkli, tagant istme pealt võttis mõõdulindi ja pagasnikust võttis tikksae. Politsei tuli sõiduauto juurde ja palus puhuda, ta puhus ja näit oli null. Politsei küsis dokumente ja väitis, et tema sõitis selle autoga. Ta sattus paanikasse ja ütles, et naine sõitis. Naine kästi sinna kutsuda. Tema oli politseiautos, politsei ütles naisele, et valeütluste andmine on karistatav, siis naine ütles, et tema ei sõitnud. Teda viidi VäikeMaarja politseiosakonda ja tehti protokoll.
6. Kohus luges N.E süü tõendatuks ka 23.03.2019 kell 09.25 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille alusel on N.E kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus kuni aluse ära langemiseni.
7. Väärteo tehiolusid tajunud politseiametnik T.V. andis ütlusi, et menetlusalune isik juhtis 23.03.2019 kell 09:25 sõidukit Volvo V
8. Väärteoasjas koostati väärteoprotokoll ja kuulati üle tunnistajad.
9. Karistuse mõistmisel maakohus arvestas, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul väärteo toimepanemise ajal viis kehtivat väärteokaristust, nendest kaks viimast

§ 201lg 2 järgi, rahatrahvid tasumata.

12. Tõendamist leidis, et

§ 201

lg-s 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. Kuigi ta oma süüd ei tunnistanud, on tunnistaja T.L. e ütlustega tõendatud, et 23.03.2019 kell 09:25 sõiduauto Volvo V70 liikus Triigi küla vahel ja peatus Triigi külas Konnatiigi kinnistul. Sõiduauto oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas. Menetlusalune isik väitis, et sõiduautoga sõitis tema naine J.G. , viimane aga kinnitas, et tema ei tea sõiduauto juhtimisest midagi. Järelikult tema sõiduautot Volvo V70 sel päeval ei juhtinud. Kohus peab N.E ütlusi, et tema sel päeval sõiduautot ei juhtinud, vaid käis autost võtmas suitsu ja tööriistu, ennastõigustavaks ning leiab, et ainus isik, kes sel päeval sõiduautot juhtida sai oli N.E. 13.

§ 90

lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik p 1 korral, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 korral, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91. 14.

§ 201

kehtestab mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

§ 201

lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 15. Maakohus leidis, et N.E on oma tegevusega realiseerinud

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eelnevast lähtuvalt on N.E käitumises tuvastatud

§ 201lg 2 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnused. 16. Kohus leidis, et N.E pani toime süüteo otsese tahtlusega. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik eitas oma süüd, kuid kohus tuvastas, et isik oli teadlik, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Seega oli N.E teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, vaatamata sellele, ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega N.E teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud N.E süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivse koosseisu tunnused.

1. Kohus leidis, et ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu.
2. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 3 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga alla sanktsiooni keskmist määra.
3. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
4. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada N.E hoiduma süütegude toimepanemisest põhikaristuseks mõistetud arestiga 10 päeva. N.E on viimati karistatud

§ 201lg 2 järgi 06.11.2014.

Rahatrahv on tasumata. Juhtimisõigust menetlusalusel isikul ei ole. Varem ei ole N.E-le karistusena aresti kohaldatud, seetõttu on nimetatud karistus kohane antud süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse määramisel. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid, mis peaks üldperventiivselt andma signaali, et riik karistab juhtimisõiguseta isikuid arestiga. Apellatsioon

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.E kaitsja jurist H. Paas, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna N.E teos puuduvad väärteo tunnused.
2. Kaitsja märgib, et maakohus luges N.E süü tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: tunnistajate T.L. e ja J.G. i ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
3. Sellele vaatamata N.E eitab oma süüd talle inkrimineeritava väärteo toimepanemises, sest ei juhtinud kõnealusel ajal ja kohas mootorsõidukit. Politseipatrull lähenes talle ajal, mil ta võttis Volvo V70 pagasiruumist remonditööks vajalikke vahendeid. Patrullpolitseinik katsus seejuures sõiduki kapotti ja arvestades asjaolu, et sõidukiga ei olnud sõidetud, pidi see jahe olema.
4. Politseipatrullis osalenud T.L. andis tunnistajana ütlusi „meie“ vormis, kui kirjeldas väidetava õigusrikkumise asjaolusid. Kaitsja küsimusele, kas tema ise nägi N.E sõidukit juhtimas või sellest väljumas, vastas tunnistaja eitavalt.
5. Tunnistaja J.G. i ütluste kohta märkis kohus: … (otsuse p 5).
6. Veel luges kohus N.E süü tõendatuks (otsuse p 7).
7. Otsuse p 8 märkis kohus:
8. Kokkuvõttes puudub kohtuotsuse igasugune analüüs, milline tõend millist N.E-le inkrimineeritava 4 teo asjaolu tõendab. Tunnistajate T.L. e ja J.G. i ütluste alusel ei ole võimalik lugeda tõendatuks sõiduki juhtimist N.E poolt, kuivõrd kumbki neist seda ise ei näinud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus menetlusdokumendina ei sedasta, et selles märgitud asjaolud oleksid millegagi tõendatud.
9. Sisuliselt on kohtuotsus rajatud ainult tunnistajana üle kuulatud politseiametniku T.V. u ütlustele, mida on kohtuotsuses ilma igasuguse analüüsita ühelauseliselt refereeritud.
10. Riigikohtu 28.03.2013 otsuses väärteoasjas 3-1-1-37-13 on asutud seisukohale, et
11. Viru Maakohus märkis otsuses ainsa N.E süü tõendatuse põhjendusena: (p 10). Samas ei ole kohus kõrvaldanud tunnistaja ütlustes sisalduvat vastuolu selles, et ühelt poolt oli sõiduk väidetavalt kogu aeg tunnistaja vaateväljas, kuid teisalt ei näinud tunnistaja N.E sõidukist väljumas. Seega ei saanud sõiduk kuidagi katkematult tunnistaja vaateväljas olla.
12. Kõike eeltoodut arvestades kaitsja leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tulemusena vastavalt VTMS §-le 150, kuna kohtuotsuses puudub üheselt arusaadav ja loogiliselt jälgitav põhjendus, mille alusel saab N.E süü tõendatuks lugeda. Seega kuulub väärteoasi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohtu istungil apellant jäi oma taotluse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles sellele vastu ja leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ning palus selle muutmata jätta.
14. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuistungi protokollide, kohtuotsuse, apellatsiooni ning väärteoasja kõigi materjalidega, ära kuulanud menetlusosaliste kohtuvaidlustes esitatud seisukohad, leiab, et kohtuotsus on vajalikul määral põhistatud ning puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioon jääb rahuldamata.
15. Vastusena apellatsioonile ringkonnakohus märgib järgmist.
16. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tulemusena vastavalt VTMS §-le 150, kuna kohtuotsuses puudub üheselt arusaadav ja loogiliselt jälgitav põhjendus, mille alusel saab N.E süü tõendatuks lugeda.
17. VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsust ei ole põhistatud. VTMS § 152 näeb sellisel juhul ette väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
18. Ringkonnakohus ei tuvastanud käesolevas asjas väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist.
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning seejuures põhjendanud, miks N.E ütlused, et tema autot ei juhtinud, on ümber lükatud tunnistajate T.L. e ja J.G. i ütlustega. Need põhjendused on toodud käesoleva otsuse punktis
20. Kuigi põhjendusi 5 on alati võimalik üksikasjalikumalt välja tuua, ei saa öelda, et maakohtu põhjendused üldse puuduvad, nagu seda sätestab VTMS § 150 lg 1 p
22. Ringkonnakohus VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab väärteoasja esitatud kaebuse piirides. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale ja leitakse, et antud juhul süüd kinnitavad tõendid puuduvad. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja alljärgnevalt käsitleb kõiki maakohtus uuritud tõendeid.
23. Tunnistaja T.L. kinnitab, et ta oli patrullsõiduki roolis ja T.V. oli tema paariline. Triigi külas nad nägid sõitmas ühte Volvot. Kui selle juht märkas patrullautot, siis ta kohe parkis ära Konnatiigi maja ette. Nad möödusid Volvost ning T.V. tundis ära selle juhi N.E, kellel pole juhilube. Ta ei saanud patrullautot kohe ringi pöörata ja selle ajaga N.E tuli Volvost välja. Teisi isikuid Volvos polnud. N.E vastas neile, et tema Volvot ei juhtinud, seda tegi hoopis tema naine. Patrullautos N.E helistas oma naisele ja palus tal kohale tulla ning kinnitada, et tema juhtis Volvot. Naine ei saanud aru, kuhu ta peab tulema ja ütles, et oota, sest ta peab ennast riidesse panema. Mingi aja pärast naine tuli kohale. Selleks oli J.G. . Politseinikud küsisid tema käest, kas ta juhtis eelnevalt Volvot. Algul ta vastas jaatavalt, siis aga tunnistas, et ta ei juhtinud Volvot ning seda tegi N.E. Kuna T.L. oli patrullsõiduki roolis, siis ta 100% kindlalt ei saa öelda, et N.E juhtis Volvot, kuid rohkem isikuid Volvost ei väljunud. Volvo nende vaateväljast kordagi ära ei kadunud (lk 29-29 pöördel).
24. Tunnistaja T.V. kinnitab T.L. e ütlusi. Ta täpsustas, et Triigi külas Konnatiigi maja juures liikus neile vastu üks Volvo, mis kohe parkis. Ta nägi, et Volvost väljus üks mees ja läks auto taha ning avas tagaluugi. Selle mehega kohakuti jõudes ta tundis ära, et see on N.E, kellel pole juhilube. Nad pöörasid patrullauto ringi ja läksid N.E juurde. Viimane ütles, et tema Volvot ei juhtinud, vaid seda tegi tema elukaaslane Jaanika. Nad ütlesid, et sa väljusid ju üksinda Volvost, kuid N.E jäi oma väite juurde. Ta helistas elukaaslasele. Telefonist oli kuulda, kuidas N.E pidi selgitama, kus ta on ja kuhu elukaaslane peab tulema. Mingi aja pärast J.G. tuli nende juurde ja ütles, et tema juhtis Volvot. Nad ütlesid talle, et sa ei saanud juhtida, sest tulid kodust ja ei saanud aru, kuhu Volvo on pargitud. Siis J.G. ütles, et ta ei taha N.E-le pahandusi ning seetõttu nõustus Volvo juhtimist tunnistama, kuigi tegelikult ta seda ei teinud. T.V. kinnitas, et rohkem isikuid peale N.E Volvos ei olnud ning keegi teine ei saanud seda juhtida (lk 40-40 pöördel).
25. Ringkonnakohus märgib, et kuigi T.V. koostas antud asjas väärteoprotokolli, ei välista see tema tunnistajana ülekuulamist. Seda lubab VTMS § 313 lg 1 ja kinnitab vastav kohtupraktika (vt nt RKKKo nr 3-1-1-83-15 p 13).
26. Tunnistaja J.G. andis maakohtus ütlusi, et N.E kutsus teda telefoni teel Volvo juurde, sest politsei oli ta kinni pidanud. Mis seal enne oli juhtunud, seda tema ei tea, sest oli kodus (lk 39-40).
27. Menetlusalune isik N.E jäi selle juurde, et tema Volvot ei juhtinud. Auto oli seal seisnud juba eelmisest õhtust alates. Ta läks auto juurde selleks, et sealt asju võtta. Kui politsei tuli, siis tema võttis auto salongist suitsupaki, välgumihkli ja mõõdulindi ning pagasnikust tikksae (lk 28-29).
28. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate T.L. e ja T.V. u ütlused kinnitavad, et N.E juhtis Volvot. N.E väide, et Volvo seisis maja juures juba eelmisest õhtust, on ümber lükatud politseinike ütlustega, kes mõlemad nägid Volvot sõitmas. N.E väide, et Volvot juhtis tema elukaaslane, kinnitust ei leidnud, sest tunnistaja J.G. seda ei kinnita. Ka T.L. ja T.V. ei näinud Volvos ega hiljem selle juures ühtegi isikut peale N.E. Seejuures T.V. tunneb N.E nägupidi.
29. Ringkonnakohus märgib, et kuna N.E süüd kinnitavad T.L. ja T.V. , siis pole õige kaitsja väide, et süüd kinnitab ainult T.L. ja sedagi kaudselt.
30. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 20.06.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 6 Mati Kartau Aarne Sarjas 7 Tiit Lõhmus