p.1 järgi, Roman Korenkovi süüdistuses
U süüdistuses
lg.1 järgi Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatavad S.L Elukoht xxx, isikukood: XXX , kodakondsuseta, haridus 7 klassi, emakeel vene keel, ei töötanud, 7 korda kohtulikult karistatud, viimane kord 16.10.2009.a. Viru Maakohtu poolt
Tõkend – vahi all pidamine alates 07.05.2010 a. Roman Korenkov Elukoha aadress xxx, isikukood: 37904153716, Venemaa kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, ei töötanud, varem kohtulikult karistatud: 10.01.2007.a. Viru Maakohtu poolt
Tõkend – elukohast lahkumise keeld. M.U Elukoha aadress xxx, isikukood: xxx, kodakondsuseta, haridus 9 klassi, emakeel vene keel, ei töötanud, varem kohtulikult karistatud, viimane kord: 03.07.2006 aastal Viru Maakohtu poolt
Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad Kriminaalasja läbivaatamise aeg ja koht Galina Tšelnokova, Jekaterina Jevšina ja Igor Belugin 19-20 ja 29 septembril 2011 aastal avalikul kohtuistungil Narva kohtumajas RESOLUTSIOON Tunnistada S.L süüdi
§ aastat vangistust. 114 p.1järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) Karistuse kandmise tähtaega arvestada S.L-ile alates 07.05.2010.a. S.L-i suhtes valitud tõkend – vahi all pidamine– jätta muutmata. Tunnistada Roman Korenkov süüdi
§ aastat vangistust. 114 p.1järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa Karistuse kandmise tähtaega arvestada Roman Korenkovile alates 18.10.2011.a. Roman Korenkovi suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada, valid tõkendiks vahistamine ja võtta Korenkov vahi alla kohtusaalis. Tunnistada M. U süüdi
lg.1 järgi ja mõista karistuseks 5 ( viis) kuud vangistust.
U 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
järg käitumiskontrolli ajaks ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3 M. U suhted valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada kaitsja Galina Tšelnokova taotlus ja mõista tema kasuks riigieelarvest kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest summas 920 (üheksasada kakskümmend) eurot 45 senti, millest käibemaks moodustab 153,41 eurot. Rahuldada kaitsja Jekaterina Jevšina taotlus ja mõista tema kasuks riigieelarvest kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest summas 843 (kaheksasada nelikümmend kolm) eurot 62 senti, millest käibemaks moodustab 140,60 eurot. Rahuldada kaitsja Igor Belugini taotlus ja mõista tema kasuks riigieelarvest kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest summas 843 (kaheksasada nelikümmend kolm) eurot 74 senti, millest käibemaks moodustab 140,62 eurot. Mõista S.L-ilt riigituludesse menetluskulud: 406 (nelisada kuus) eurot 48 senti kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 135 (sada kolmkümmend viis) eurot 50 senti kriminaalasja koopiate tegemise eest, ekspertiisitasu 1434 (üks tuhat nelisada kolmkümmend neli) eurot 15 senti, 1495 (üks tuhat nelisada üheksakümmend viis) eurot 66 senti kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest, samuti sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti. Mõista Roman Korenkovilt riigituludesse menetluskulud: 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 43 senti kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 135 (sada kolmkümmend viis) eurot 50 senti kriminaalasja koopiate tegemise eest, ekspertiisitasu 1434 (üks tuhat nelisada kolmkümmend neli) eurot 15 senti, 1342 (üks tuhat kolmsada nelikümmend kaks) eurot 13 senti kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtus osutatud õigusabi eest, samuti sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti. Mõista M. U-lt riigituludesse menetluskulud: 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 135 (sada kolmkümmend viis) eurot 50 senti kriminaalasja koopiate tegemise eest, 1342 (üks tuhat kolmsada nelikümmend kaks) eurot 25 senti kaitsja Igor Belugini poolt kohtus osutatud õigusabi eest, samuti sundraha summas 417 (nelisada seitseteist) eurot 02 senti. Asitõendid: kett tagastada S.L-ile, klaasid, nuga ja proovid hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606, viitenumber 2800049900 Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, märkides maksekorraldusele, et tegemist on kohtukulude ja sundraha tasumisega, samuti märkida kriminaalasja number ning isiku nimi kes kohtukulud või sundraha tasub või selle isiku nimi kelle eest need tasutakse. Kui rahalisi nõudeid ei ole vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täies ulatuses tasunud, suunatakse nõuded 30 päeva möödumisel alates kohtuotsuse jõustumisest kohtutäiturile täitmiseks vastavalt Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korrale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 4 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades Narva kohtumajale kaebuse esitamise soovis kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus tuvastas: S.L süüdistatakse selles, et tema, 06.05.2010.a. ajavahemikus kella 11.00 kuni 16.00, viibides alkoholijobe seisundis xxx asuvas korteris, tegutsedes grupis koos Roman Korenkoviga, pur jus peaga tekkinud konflikti käigus S T ja tema tapmise eesmärgil, tungisid kannatanule kallale ja peksid teda mitte vähem kui 20 minuti jooksul, tekitades S T tugevat füüsilist valu. Lõid kannatanu jalust maha ja pärast seda peksid teda korduvalt rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse. Seejärel, eesmärgiga tekitada kannatanule erilisi kannatusi, hüppasid jalgadega S T rinnal ja pea peal, mille tulemusena tekitasid talle rinna vigastused hulgaliste roiete murdudega, pea, näo ja kaela traumadega , kõhu tömbi trauma põrna ja kõhunäärme pea rebendiga, millega kaasnes äge verekaotus. S T suri saadud kehavigastustesse sündmuskohal. Oma tegudega pani S.L toime tahtliku tapmise eriti piinaval ja julmal viisil, s.t.
Roman Korenkovi süüdistatakse selles, et tema, 06.05.2010.a. ajavahemikus kella 11.00 kuni 16.00 viibides alkoholijoobe seisundis xxx asuvas korteris, tegutsedes grupis koos S.L-iga, purjus peaga tekkinud konflikti käigus S T ja tema tapmise eesmärgil, tungisid kannatanule kallale ja peksid teda mitte vähem kui 20 minuti jooksul, tekitades S T tugevat füüsilist valu. Lõid kannatanu jalust maha ja pärast seda peksid teda korduvalt rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse. Seejärel, eesmärgiga tekitada kannatanule erilisi kannatusi, hüppasid jalgadega S T rinnal ja pea peal, mille tulemusena tekitasid talle rinna vigastused hulgaliste roiete murdudega, pea, näo ja kaela traumadega, kõhu tömbi trauma põrna ja kõhunäärme pea rebendiga, millega kaasnes äge verekaotus. S T suri saadud kehavigastustesse sündmuskohal. Oma tegudega pani Roman Korenkov toime tahtliku tapmise eriti piinaval ja julmal viisil, s.t.
Süüdistuse sisu: M.Usüüdistatakse selles, et tema, teades, et 06.05.2010.a. ajavahemikus kella 11.00 kuni 16.00 xxx asuvas korteris, purjus peaga tekkinud tüli käigus S.L koos Roman Korenkoviga panid toime S T tapmise, nimelt peksid kannatanut mitte vähem kui 20 minuti jooksul elutähtsatesse organitesse, hüppasid jalgadega S T rinnal ja pea peal, mille tagajärjel kannatanu saadud kehavigastustesse sündmuskohal suri, ei teatanud tapmisest – esimese raskusastme kuriteost õiguskaitseorganitele. Oma tegudega pani M.U toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, s.o .
Kohtuistungil tunnistas S.L oma süüd
T tappa, teda jalgadega ei peksnud ja kannatanu pea ja keha peal ta ei hüpanud. Andis kohtule ütlusi selle kohta, kuidas 06 mail 2010 aastal jõi ta hommikust alates päeva jooksul ära palju viina. Mäletab, kuidas T kutsus ta kööki ja lõi talle põhjuseta noaga kaela. Haava tagajärjel tekkinud valu ei tundnud ja verd ei näinud. Hakkasid koos Roman Korenkoviga T peksma, peksid teda kakluse algusest kuni kakluse lõpuni koos – see oli reaktsioon kannatanu tegevusele. Teadvustas, et peksab T elutähtsatesse organitesse, kuid ei arvanud, et T võib selle tagajärjel surra. Kohtuistungil tunnistas Roman Korenkov oma süüd
p.1 järgi esitatud süüdistuses osaliselt, andis ütlusi, et lõi kannatanut T ainult kaks korda rusikaga vastunägu. Korenkov kinnitas oma ütlusi, et tõepoolest, tema lõi T rusikaga näkku esimesena. Lõi kaks korda ja pärast nägi, kuidas süüdistatav S.L lõi kannatanu jalust maha ja peksis teda jalgadega vastu pead ja teisi 5 kehaosasid, lõi palju kordi. Kannatanu korises. Korenkov väitis kohtus, et püüdis S.L peatada ja tahtis koos M. U-ga kannatanule kiirabi välja kutsuda. Kohtuistungil tunnistas M. U oma süüd
lg.1 järgi esitatud süüdistuses täielikult ja andis ütlusi, et nägi, kuidas Roman Korenkov ja S.L peksid S T . T lamas põrandal, aga nemad kahekesi peksid teda rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha umbes 15-20 minuti jooksul. Kannatanu palus teda mitte peksta. Pärast peksmist küsis Korenkov S.L-ilt: „Mida temaga (M. U-ga) teha, ta nägi kõike pealt“. Lubas, et ei räägi kellelegi midagi. Hakkas oma elu pärast kartma, sellepärast ei teatanud tapmisest politseile. Kohtuistungil olid samuti üle kuulatud: - Kannatanu V T andis ütlusi, et isa elas üksi. Ta jõi, aga mitte tihti – korra nädalas, võib-olla ka kaks korda nädalas. Isa oli rahulik inimene. 5 mail käisid koos temaga vanaema juures haiglas. 6 mail pidi ta koos lapselapsega haiglasse minema, aga ei tulnudki neile järele. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. - tunnistaja J V andis ütlusi, et nägi 06 mail 2010 aastal hilja õhtulxxx asuvas majas teise korrusel trepil (2 või 3 astet allapoole) lamavat inimest. Tema kõrval istus umbes 25 aastane noormees. Aga hommikul, kui politsei kohale sõitis, lamas inimene juba teises kohas. - tunnistaja J Z andis ütlusi et ta sai kannatanu tapmisest teada S.L-i ja Korenkovi sõnadest, kes mõlemad olid purjus. Mõlemad kasutasid vestluses selliseid sõnu nagu „peksid läbi“, „tapsid“. S.L-i ettepanekul tuli hilja õhtul xxxasuvasse korterisse. Tema ise läks vannituppa, aga vastavalt sellele, kuidas tema aru sai, viisid S.L koos Korenkoviga kannatanu korterist välja. Kui ta hirmunult korterist välja jooksis, nägi trepil pimeduses midagi tumedat ja kogukat. Pärast seda sõitsid koos S.L-iga ema juurde ööbima. S.L on ka varasemalt alkoholijoobe seisundis agressiivne olnud (oli tema suhtes armukadeuduse tõttu agressiivne aasta jooksul umbes 10 korda). Järgmisel päeval pärast tapmist ütles S.L talle, et hakkas kannatanut peksma, kuna tahtis „enda eest seista“. - tunnistaja O R andis ütlusi, et sai mehe Roman Korenkovi sõnadest teada, et ta lõi kannatanut kaks korda, kui viimane tuli Vladimirile noaga kallale. Kohtuistungil olid uuritud järgmised dokumentaalsed tõendid: - Kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akt nr. 151, et T surma põhjustas rinna ja kõhu kinnine tömp trauma, hulgaliste roiete murdudega, põrna ja kõhunäärme pea rebendiga, raskendatud ägeda verejooksuga. Peale selle oli tapetu kehalt avastatud marrastused ja verevalumid selja vasakult poolt, marrastus kukla piirkorras, parempoolse keelealuse luu suursarve murd, ninaluu murd verevalumid ja põrutushaavad mõlemal pool näol, vasakpoolse põseluu murd, väljalöödud hambad, lõualuu murd jne. - sündmuskoha vaatlusprotokoll –T laip oli avastatud trepikoja esimese ja teise korruse trepimademelt. Korterist avastati tapetule kuuluvad esemed. Suures toas, kus T peksti, on hulgalised vereplekid vaibal, arvuti protsessoril, seinal. Vaibalt avastati hammas. - DNA ekspertiisi akt, millest nähtub, et korterist avastatud hammas kuulub kannatanule T; - meditsiinitõend, millest nähtub, et S.L oli lõikehaav kaelal. Haav ei olnud ohtlik ja ei kujutanud ohtu elule. Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja toimiku materjale jõuab kohus arvamusele, et S.L-i, Roman Korenkovi ja M. U süü neile esitatud süüdistuses on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõenditega nende kogumis. Süüdistatavate S.L-i ja Korenkovi ütlustega oli tuvastatud, et 06 mail 2010 aastal hakkasid nad hommikust peale kõvasti alkoholi jooma: jõid sovhoosis, pärast linnas kaubanduskeskuse juures asuva kioski juures ja S.L-i elukaaslase korteris. Maksima kaupluse juures, kaubanduskeskuse rajoonis, tutvusid nad M.U ja S T . See oli ühise alkohoolsete jookide tarvitami se käigus tekkinud juhuslik tutvus. Lõpuks viibisid kõik neljakesixxx asuvas korteris, mida rentis S.L-i elukaaslane J Z . Neid süüdistatavate ütlusi kinnitas ka Jekaterina 6 M. U, kes selgitas, et teda kutsus külla S.L, aga S T haakis ennast ise neile sappa. Kõik, mis korteris aset leidis, s.t. S T tapmise asjaolud, olid kohtu poolt tuvastatud ainult süüdistatavate S.L-i, Roman Korenkovi ja M. U sõnade põhjal. Süüdistatavate ütlused on tervikuna tõesed ja kooskõlas teiste kriminaalasjas olevate tõenditega. Konflikti tekkimise momendiks oli kogu süüdistatavate ja kannatanu seltskond purjus, kuid nagu selgitasid süüdistatavad, nad olid adekvaatsed ja said toimuvast aru. Mingil hetkel kutsus S T S.L-i kööki ja nagu süüdistatav kohtule selgitas, lõi T talle ilma mingisuguse põhjuseta kaks korda noaga kaela. Peale S.L-i enda kinnitas seda asjaolu kohtus ka Korenkov. Järgmisel päeval pärast süüdistatava S.L-i kinnipidamist politseitöötajate poolt toimetati ta Narva haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kohtuliku uurimise käigus oli esitatud meditsiinitõend, millest nähtub, et S.L oli kaelal lõikehaav. Haav ei olnud ohtlik ja ei kujutanud ohtu elule. Just see asjaolu saigi S T tapmise põhjuseks. Süüdistatav S ergei Rõnnov, tunnistades ennast esitatud süüdistuses osaliselt süüdi, väitis, et ta ei tahtnud S. T tappa. Ta andis kohtule võimalikult tõeseid ütlusi selle kohta, kuidas nad koos Roman Korenkoviga kannatanut T peksid ja et see oli tema, S.L-i reaktsioon kannatanu tegevuse peale. S.L selgitas, et uurimise ajal tahtis ta Korenkovi kaitsta, kohtuistungil andis tõeseid ütlusi. Kohtul puudub alus S.L-i kohtus antud ütlusi mitte usaldada, kuna need on täielikult koskõlas M. U ütlustega. Roman Korenkov tunnistas ennast süüdi selles, et ta lõi kannatanut T ainult kaks korda rusikaga vastu nägu. Ülekuulamise ajal kohtus kinnitas ta oma ütlusi, et nägi, kuidas süüdistatav S.L lõi kannatanu jalust maha ja peksis teda jalgadega vastu pead ja teisi kehaosi, lõi palju kordi. Kannatanu korises. Kohtus väitis, et püüdis S.L peatada, koos M.U-ga tahtsid kannatanule kiirabi välja kutsuda. Korenkov kinnitas oma ütlusi, et lõi tõepoolest esimesena T rusikaga näkku. Korenkovi ütlused on tõesed osaliselt, selles osas, kus ta annab ütlusi S.L-i vastu. Korenkovi väited, et tema ise lõi T ainult kaks korda rusikaga näkku ei lange kokku mitte ainult süüdistatav S.L-i ütlustega, vaid ka M. U ütlustega, kes osutus selle sündmuse juhuslikuks pealtnägijaks. S.L väitis kohtus, et ta ei palunud Korenkovilt Tšepiku peksmiseks mingit abi. Hakkasid Romaniga kahekesi k annatanut peksma, peksid algusest lõpuni koos. Rõnnov ise peksis kannatanut näkku, aga kuhu peksis Roman Korenkov, seda S.L ei mäleta. S.L andis ütlusi, et peale tema ja Korenkovi keegi kannatanut ei peksnud. S.L-i ütlusi täiendavad M. U ütlused. Ta kinnitas kohtus, et nägi, kuidas Roman Korenkov ja S.L peksid S T . T lamas põrandal, aga nemad mõlemad peksid teda rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha. Küsimusele, kas süüdistatavad hüppasid kannatanu rinnal ja pea peal, M.U vastata ei osanud. M. U selgitas, et pärast seda, kui kannatanu enam elumärke ei andnud, katsus ta S.L-i korraldusel kannatanut ja ütles neile, et too on surnud. Just Roman Korenkov ähvardas teda, öeldes, et tema on ainus tunnistaja ja kui ta sellest teatab, läheb tal halvasti. M. U selgitas, et ta kartis oma elu pärast, s.t. et ka tema tapetakse. Hinnates S.L-i ja M. U ütlusi on alust teha järeldus, et kannatanu peksmises osalesid ainult kaks inimest – süüdistatav S.L ja süüdistatav Korenkov, kes peksid kannatanut korduvalt tugevate jalalöökidega nii vastu pead kui ka teisi kehaosi mitte vähem kui 20 minuti jooksul seni, kuni kanntanu suri. 7 Puuduvad igasugused alused mitte usaldada ütlusi, mida andis süüdistatav M.U , kelle ütlused nii kohtueelse uurimise käigus kui ka kohtus olid järjepidevad. Ta nägi, kuidas süüdistatavad peksid jalgadega lamavat kannatanut. M. U ütlused on kooskõlas kohtu meditsiinilise ekspertiisi akti tulemustega. Kohus uuris kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akti nr. 151 ja tunnistas selle kriminaalasjas tõendiks. Vastavalt eksperdi arvamusele, T surma põhjustas rinna ja kõhu tömp trauma hulgaliste roiete murdudega, põrna ja kõhunäärme pea rebendiga, raskendatud ägeda verejooksuga. Peale selle oli tapetu kehalt avastatud marrastused ja verevalumid selja vasakult poolt, marrastus kukla piirkorras parempoolse keelealuse luu suursarve murd, ninaluu murd, verevalumid ja põrutushaavad mõlemal pool näol, vasakpoolse põseluu murd, väljalöödud hambad, lõualuu murd jne. Ekspertiis kinnitab M. U ütlusi sellest, et süüdistatavad peksid T mitte ainult rusikatega ja mitte ainult vastu nägu, vaid ka jalgadega erinevatesse kehaosadesse. Vastavalt eksperdi arvamusele olid kehavigastused tekitatud lühikese aja jooksul enne surma saabumist tömbi, kõva, piiratud pinnaga esemega, rusikate ja jalgadega. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile oli T laip avastatud trepikoja esimese ja teise korruse vaheliselt tr epimademelt. Süüdistatavate Korenkovi ja S.L-i aga samuti ka tunnistaja J Z antud ütlustega oli kohtus tuvastatud, et 06 mail 2010 aastal tulid S.L ja Korenkov hilja õhtul tagasi korterisse, milles oli toime pandud tapmine, ja kuriteo varjamise eesmärgil viisid nad kannatanu keha välja trepimademele. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab süüdistatavate sõnu T tapmise toimepanemise koha osas. Korterist avastati kannatanule kuuluvad asjad; suures toas, kus T peksti, oli hulgaliselt vereplekke vaibal, arvuti kompressoril ja seinal. Vaibalt avastati hammas. Vastavalt DNA ekspertiisis toodud arvamusele kuulub korterist leitud hammas kannatanule T . Seega, esitatud tõendid lubavad teha järelduse, et kannat anu surma põhjusta sid süüdistatava te S.L-i ja Korenkovi teod. Tapmise kvalifitseerimiseks omab tähtsust see, et toimepandud tegu ja selle tulemusena saabunud tagajärg – inimese surm, oleksid põhjuslikus seoses. Pekstes kannatanut umbes 20 minuti jooksul jalgade ja rusikatega valimatult erinevatesse elutähtsatesse kehaosadesse – vastu pead, rinda, kõhtu seni, kuni kannatanu T suri – annavad aluse teha järeldus, et süüdistatavad S.L ja Korenkov tegutsesid vähemalt kaudse tapmistahtlusega. Nad pidasid võimalikuks, et nende tegevus põhjustab kannatanu surma ja nad lasid sellel juhtuda. S.L-i ja M. U ütluste analüüs osutab sellele, et S.L ja Korenkov tegutsesid kooskõlastatult ja sihipäraselt ühtse kuritegeliku eesmärgi – kannatanu surma saavutamiseks. Seejuures ei oma mingit tähtsust, kes nendest kui mitu korda kannatanut lõi. Kohus arvab, et kriminaalasja kohtuliku läbivaatamise käigus leidis kinnitust süüdistaja järeldus, et S.L ja Korenkov panid T tapmise toime eriti piinaval viisil. Süüdistatavad peksid S T , pekstes teda korduvate tugevate nii rusika- kui jalalöökidega erinevatesse kehaosadesse küllaltki pika aja jooksul, tekitades talle hulgaliselt elupuhuseid kehavigastusi. Hulgaliste kehavigastuste olemasolu osutab sellele, et kannatanu tundis tugevat valu kogu peksmise aja jooksul, paludes S.L ja Korenkovi teda mitte peksta, mida kuulis M.U. S.L-i kaitsja palus tema teod ümber kvalifitseerida
provotseeritud tapmisele, 8 motiveerides seda S.L ootamatult tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundiga. Kuid kohtuliku uurimise käigus ei olnud kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oli kuriteo toimepanemise momendil füsioloogilise afekti seisundis, mis on iseloomulik kõrge tasemega emotsionaalsele plahvatusele. Prokuröri küsimusele milline oli S.L-i reaktsioon kaela saadud noahaavale vastas süüdistatav, et alguses ta mõtles, miks ta (T ) seda tegi , pärast läks tuppa. Kaelahaavast tekkinud valu ta ei tundnud ja verd ei näinud. Nendest S.L-i ütlustest nähtub, et kuigi ta sai noahaava kaela, oli ta siiski rahulikus psüühilises seisundis, mis võimaldas tal teostada teatud teadlikku intellektuaalset tegevust, ja nimelt mõtiskleda selle üle, milleks ja miks kannatanu selli selt käitus, ja seejärel teise tuppa minna. Peale selle, nagu nähtub
dispositsioonist, tugev hingeline erutus peab tekkima äkki, vahetu reaktsioonina seda esilekutsuvatele sündmustele. See tähendab, et tugev hingeline erutus tekib koheselt, vahetult ja järgneb vastureaktsioonina kannatanu õigusvastasele käitumisele, s.t. tapmise ja kannatanu provotseeriva käitumise vahel ei saa olla ajalist vahet. Kuid S.L läheb pärast kaela noahoobi saamist tuppa, näidates oma käitumisega, et ta ei kavatsenud kannatanut peksta, ja kui algab kaklus Korenkovi ja T vahel, lülitub ta kaklusse ja peksab kannatanut metoodiliselt 20 minuti vältel. Seega vaatleb kohus ajalist vahet tapmise ja kannatanu ebaseadusliku käitumise vahel ja järelikult selline provotseeritud tapmise tingimus nagu seda on ootamatus, koh tuliku uurimise käigus kinnitust ei leidnud. Seega, süüdistatavate S.L-i, Korenkovi ja M. U ütluste analüüs, aga samuti ka kuriteo asjaolud ja süüdistatavate käitumine pärast tapmise toimepanemist, annavad alust rääkida sellest, et vaatamata sellele, et Tšepik pani S.L-i suhtes toime vägivallateo, ei tundnud süüdistatav S.L tapmise toimepanemise momendil tugevat emotsionaalset erutust, mis oleksid piiranud tema võimet oma tegudest aru saada ja neid juhtida. See oli metoodiline tapmine isikute grupis, toime pandud kätemaksuna mitteohtliku ja elu mitteohustava haava eest, millest S.L ei tundnud valu ja nagu ta ise väitis, ei näinud verd. Vastavalt kohtu poolt tuvastatule oli S.L lihtsalt tavalises alkoholijoobes, peksis kannatanut kättemaksuks kehavigastuse tekitamise eest, lülitus peksmisse alles pärast seda, kui Korenkov lõi Tšepikul e rusika ga vastu nägu. Järgmisel päeval pärast tapmist selgitas S.L o ma elukaaslasele Z Tšepiku läbipeksmist mitte millegi muuga, kui et „tahtis enda eest seista“, s.t.tegi seda kättemaksust. Kohtuistungi käigus olid kogutud tõendid, mis tunnistavad süüdistatavate teadlikest, tahtlikest ja sihipärastest tegudest kannatanule surmavate kehavigastuste tekitamisel (mõlemad süüdistatavad said aru, et tekitavad vigastusi elutähtsatesse organitesse), aga samuti otsene põhjuste -tagajärgede seos kannatanule tekitatud raskete kehavigastuste ja saabunud surma vahel, kuna vastavalt ekspertiisis toodud arvamusele rinna ja kõhu trauma koos põrna ja kõhunäärme rebendiga, millega kaasnes rohke seesmine verejooks oligi traumaks, m is tõi endaga kaasa kannatanu T surma. Mõlema süüdistatava teod on
Pekstes käte ja jalgadega lamavat kannatanut, kes ei olnud võimeline vastupanu osutama ja tekitades talle hulgaliselt elupuhuseid vigastusi, teadvustasid süüdistatavad, et tekitasid talle erilisi kannatusi. See räägib nende poolt toimepandud tapmise erilisest julmusest. Hulgalised kehavigastused, nende lokalisatsioon, jõud, millega need tekitati (hulgalise roiete murdudega, peatraumaga, siseorganite rebenditega), jalgadega peksmine – kõik need asjaolud põhjustavad piinavat tapmisviisi, kuna on seotud kannatanule ajaliselt kestva (alates peksmise algusest kuni surmani) tugeva füüsilise valu tekitamisega. Kuriteo jälgede varjamise eesmärgil viisid süüdistatavad S.L ja Korenkov kannatanu laiba trepimademele ja see tunnistab nende osalemisest tapmise toimepanemises ja soovist vältida vastutust kuriteo eest. 9 Seega on süüdistatavate poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud materjalidega nende kogumis. Kohtul puudub alus mitte usaldada süüdistatavate S.L-i ja M. U, kannatanu T ja tunnistajate V ja Z ütlusi, kuna need on järjepidevad ja loogilised ning on kooskõlas niiomavahel kui ka toimiku materjalidega. Tunnistaja O R ütlused jätab kohus tõendite nimekirjast välja, kuna kohtuistungi käigus oli tuvastatud, et nendes onvastuolud. Tema ütlused, et ta teab mehe sõnadest, justkui Korenkov nägi, kuidas Tšepik läks S.L-ile nuga käes kallale, on vastuolus nii süüdistatavate S.L-i ja M. U kui ka Korenkovi enda ütlustega. Korenkovi ütlused , et tema lõi T kõigest kaks korda rusikaga vastu pead, on paljasõnalised ja on ümber lükatud kõikide kriminaalasjas kogutud materjalidega. Korenkovi püüded veenda kohut oma passiivses käitumises tapmise momendil on ümber lükatud järgmiste asjaoludega:
ja
Allkirjastatud digitaalselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.