Obsah (4)

§ 201§ 224§ 90§ 69

Väärteoasi nr 4-18-932 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2018. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-932 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

) 90 lg 1 p 1,3 ja § 69 lg 3 sätteid ja pani toime

§ 201lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

21.02.

1. a edastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärteoasja materjalid kohtule aresti kohaldamiseks KarS § 48 alusel. Tartu Maakohtu 21.02.
2. a määrusega võeti väärteoasi menetlusse ja määrati väärteoasja arutamine Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas 28.02.
3. a kell 14.00 toimuval avalikul kohtuistungil. Kohtukutse edastati H.L-ile e-posti teel ja tähitud postina. H.L kutse kätte saamist ei kinnitanud. H.L-ile ei olnud võimalik kohtukutset kätte anda posti teel. Kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid, kuna esimesel korral keelduti vastu võtmast ja teisel korral ei viibinud saaja kohal. 26.02.
4. a saabus kohtule H .L-i e -kiri, milles taotles H.L kohtuistungi edasilükkamist, kuna talle tungiti kallale, peksti läbi, varastati telefon koos rahakoti ja dokumentidega. H.L ei ole võimalik tulla kohtusse, kuna tal ei ole üldse raha ja nägu paistes. Pole võimalik helistada, kuna telefoni ei ole enam. 28.02.
5. a kohtuistungile H.L ei ilmunud. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 13.03.
6. a kell 10.
7. Kohtukutse koos teatega kohtuistungi edasilükkamise kohta edastati H.L-ile e-posti teel. 13.03.
8. a kohtuistungile H.L ei ilmunud, samuti ei teatanud ilmumata jäämise põhjustest. Tartu Maakohtu 13.03.
9. a määrusega kohaldati H.L-i suhtes sundtoomist 15.03.
10. a kell 13.00 kohtuistungile. Kohus arutas väärteoasja 15.03.
11. a, kus uuriti kirjalikke tõendeid ja kuulati üle menetlusalune isik H .L. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab et, H.L on toime pannud

§ 224lg- s 2 ja § 201 lg- s 2 sätestatud väärteod.

2.

§ 224

lg 2 näeb ette sanktsiooni kohaldamise kui mootorsõidukit on juhtinud isik, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg.

§ 201

lg 2 näeb ette sanktsiooni kohaldamise, kui mootorsõidukit on juhtimisõiguseta juhtinud isik, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 2 H.L-i ütlustest järeldub, et alkoholi (õlut) tarvitas ta eelmisel õhtul, s.o 01.02.

1. a. H.L sõitis enda onule kuuluva autoga 02.02.
2. a Jõgeva linnas (väärteotrahvil politseis järgi) ja soovis sõita Tammistusse. Sõidukis oli ta üksinda. Ta sõitis läbi Kaareperest ja peale viadukti pidas teda politsei kinni. Talle selgitati, miks teda kinni peeti (numbrimärgid olid punased, kuna sõiduki omanikul puudus juhiluba). H.L tuvastati joove, näit oli vist 0,
3. 02.02.
4. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati H .L Volvo 850, registreerimismärgiga xxxxxxx juhtimiselt 02.02.
5. a kell 11.08 Tartu-Jõgeva-Aravete 31 km-l kuni juhtimisõiguse omandamiseni (tl 6). Sõiduk teisaldati Semako Romulad OÜ territooriumile (sõiduki hoiukohta teisaldamise akt – tl 9). Sõiduki omanik on väärteoprotokolli kohaselt Mxxxxxxxxx (tl 5). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt tuvastati H .L-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli lugemiks (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus) 0,31 mg/l +/- 0,05 mg/l. Seega lõplikuks mõõtetulemuseks alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,26 mg/l kohta (tl 7). Detailandmete päringu väljatrüki kohaselt puudub H .L juhtimisõigus (tl 10). Seda, et H.L puudub juhtimisõigus on ta ise samuti kinnitanud ütlusi andes. H.L on selgitanud, et tal varem ei ole olnud võimalust juhtimisõigust teha – maksis trahvi ära, aga aasta aega ei ole mööda läinud, nüüd tuli uus rikkumine. Seega kunagi ei ole H.L juhtimisõigust olnud. Samuti ei ole H.L kunagi käinud autokoolis. Asjaolu, et H.L-i on ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kinnitab koopia sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest 02.04.
6. a. Nimetatud otsuse kohaselt kõrvaldati H .L 02.04.
7. a kell 01.16 Opel Vectra, registreerimismärgiga xxxxxxxxjuhtimiselt kuni vastava kategooria juhtimisõiguse omandamiseni. Seega 02.02.
8. a sõidukit juhtides on H.L isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates kogutud tõenditega tuvastatud, et 02.02.
9. a kell 11.08 Tartu- Jõgeva-Aravete mnt
10. km-l sõiduki juhtimisega on H .L rikkunud

§ 90

lg 1 p 1,3, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91. Lisaks rikkus H.L

§ 69

lg 3, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,1 mg või rohkem. Kohus leiab, et H.L on väärteod toime pannud tahtlikult. Esiteks oli H.L 02.02.2018. a sõitu alustades täielikult teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus ja seega õigus üldse sõidukit juhtida. Kuna H.L sõidukit juhtima asus, oli ta täielikult teadlik sellest, et ta paneb toime rikkumise. Teiseks on H .L küll selgitanud, et ta pidas ennast kaineks sõidukit juhtima asudes. Samas ei teinud H.L ühtegi sammu selleks, et enda kainuses veenduda. Lisaks ei mäletanud H.L, kui palju alkoholi ta eelmisel päeval tarvitanud oli. Sellest tulenevalt on ilmselge, et sõiduki juhtimist alustades pidi H.L pida ma võimalikuks, et tal tuleb seda teha alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt on H.L toime pannud

§ 224lg -s 2 ja § 201 l g-s 2 sätestatud väärteod.

3.

§ 224

lg 2 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 201lg 2 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb H.L-ile mõista üks karistus vastavalt KarS § 63 lgle 1. Seda põhjusel, et kuigi H.L-i tegevus vastab mitmele erinevale süüteokoosseisule on ta objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast lähtuvalt toime pannud ühe teo. 3 KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et H.L on toime pannud mitu väärtegu. Ta on juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta ja olles sealjuures alkoholijoobes. Kohus arvestab, et H.L ei ole kunagi olnud juhtimisõigust, tal puudub igasugune praktika ja vajalik väljaõpe, et liikluses ohutult sõiduki juhina osaleda. Seega, olukorras, kus H.L siiski osaleb liikluses, kujutab ta teiste liiklejate elu le, tervisele ja nende varale äärmiselt suurt ohtu. Seda ohtu suurendab kahtlematult asjaolu, et H.L oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Kohus arvestab ka H.L tuvastatud alkoholisisalduse suurust (mis on

224 lg 2 alammääras). Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus peab oluliseks arvestada karistuse mõistmisel ka H.L-i varasemat elukäiku. H.L-i on varasemalt samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest karistatud. Nimelt on H.L-i karistatud Politsei - ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.04.2016. a otsusega karistatud

§ 224lg 2 ja § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 840 eurot.

Rahatrahvi on H.L tasunud 26.09.

1. a (tl 11-12). Tartu Maakohtu 04.10.
2. a määruse kohaselt lõpetati eelviidatud otsuse alusel läbiviidud asenduskaristuse menetlus kohtus. Seda põhjusel, et H.L tasus rahatrahvi (tl 13). Sellest järeldub, et H .L ise vabatahtlikult ei teinud mingisuguseid pingutusi selleks, et määratud rahatrahvi tasuda. Rahatrahvi tasus ta alles pärast seda kui kohtule oli esitatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt asenduskaristuse kohaldamise taotlus. Seda on kinnitanud H.L ka ise. Lisaks peab kohus oluliseks, et vaatamata varasemale karistusele, ei teinud H.L oma käitumisest vajalikke järeldusi (st varasem karistus ei ole täitnud eesmärki) . Nimelt on H.L vähem kui 5 kuud pärast rahatrahvi tasumist toime pannud uued samalaadsed rikkumised. See omakorda ilmestab H.L-i negatiivset ja hoolimatut suhtumist kogu õiguskorda. Samuti nähtub karistusregistri väljatrükist, et H.L-i on varasemalt karistatud ka kriminaalkorras – peamiselt vägivallakuritegude toimepanemise eest. H.L-i enda ütluste kohaselt vabanes ta vangistusest aastal
3. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on H .L toime pannud rasked liiklusalased süüteod. Mootorsõiduki juhi kohustuseks on rakendada liikluses osalemisel kõrgendatud tähelepanelikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga olukorras, kus puudub igasugune väljaõpe, vajalikud kogemused ja oskused ning seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on kohtu arvates selline sõiduki juht liikluses äärmiselt ohtlik. Seeläbi on seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada H.L-i toimepandud süütegusid äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Lisaks leiab kohus, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete süütegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. Kohtu hinnangul ei ole H.L temale varasemalt määratud rahatrahvist vastavaid järeldusi teinud ja seega ei ole eelnev karistus tema käitumisele vajalikku mõju avaldanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata H .L-ile karistuseks aresti. Võttes arvesse süütegude toimepanemise asjaolusid, peab kohus võimalikuks määrata aresti alla selle keskmist määra, s.o 10 päeva. 4 Kohtuistungil taotles H.L aresti asendamist üldkasuliku tööga. Põhjenduseks tõi H.L töökoha saamise ja selle, et ta ei taha enam nendes kambrites vedeleda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik H.L-ile mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada, võttes arvesse juba eelkirjeldatud karistust mõjutavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei täida sel juhul karistus H .L-i suhtes oma eesmärki. Lisaks peab kohus siinkohal oluliseks H.L-i käitumist käesolevas väärteomenetluses. Nimelt ei ilmunud H .L kohtu kutsel istungile ja kohtul tuli tema kohaloleku tagamiseks kohaldada sundtoomist. Kohtuistungil selgitas H.L, et tal ei olnud raha ja teatamist ei pidanud vajalikuks, sest järgi oleks talle nagunii tuldud. Selline H .L-i tegevus ei anna kohtule mingisugust veendumust, et H.L oleks suuteline järgima nõudeid ja täitma kokkuleppeid, mis kaasnevad sellega, kui kohus asendab aresti üldkasuliku tööga. Sellest tulenevalt tuleb H .L määratav arest reaalselt ära kanda. Kohtu veendumust ei muuda H.L-i seisukoht, et ta lihtsalt ei taha enam kinnipidamisasutuses viibida. Lisaks on H.L tuginenud asjaolule, et tal on töökoht. Kuigi H.L on istungil selgitanud, et ta sai töökoha Tartusse, selgus kohtu täpsustavate küsimuste tulemusena, et tegelikkuses H .L ei teadnud firmat, kuhu ta tööle läheb, ta ei olnud kohtunud sealt kellegagi ja tal puudusid igasugused kindlad kokkulepped. Seega puudub kohtul igasugune veendumus, et H.L tegelikkuses ka töökoha on saanud või tulevikus saab. Asjaolu, et H.L-i onu tunneb inimest, kes võib tööd pakkuda, ei anna alust arvata, et H.L on reaalne töökoht olemas. Kindlat ja alalist töökohta ei ole H.L viimasel ajal ka omanud ning seda kinnitavad tema enda ütlused. H.L on selgitanud, et ta tegi juhutöid. Viimasest töökohast tuli ta ära selleks, et ta pidi neli korda päevas maja kütma. Seepärast ei saanud ta töötada. Sellest tulenevalt ei sea reaalne aresti ärakandmine H.L-i raskesse olukorda seoses väidetava töökohaga. Raina Pärn Kohtunik 5