Obsah (6)

§ 201§ 263§ 121§ 200§ 215§ 199

Kriminaalasi nr. 1-08-17194 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2009.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Pro

§ 201lg 2 p.

1 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud. Süüdi mõista V.

§ 263p. 1 järgi ja karistada vangistusega 5 kuud.

Süüdi mõista V.

§ 121järgi ja karistada vangistusega 4 kuud.

Süüdi mõista V.

§ 200lg 2 p.

4 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat. Süüdi mõista V.

§ 215lg 2 p.

1 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. Süüdi mõista V.

§ 199lg 2 p. 4,5 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. Kar

S § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista V.I-le liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 10.01.2009 – 12.01.2009.a. ja 15.01.2009, kokku 4 päeva. Kandmisele kuulub 2 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Tsiviilhagid. Välja mõista V.I-lt: 1)T T kasuks 3999.- krooni, 2)I E kasuks 300.- krooni (a/arve nr. xxxxxxxxxxxxx SEB). 3)K K kasuks 2020.- krooni 4)S G kasuks 2603.38 krooni Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista V.I-lt riigituludesse: 1) sundraha – 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni. 2) kaitsjatasu 3761.25 krooni 3) ekspertiisi maksumus 2875.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-08-17194 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid 1) CD- plaat – jätta toimiku juurde, 2) Mobiiltelefon Nokia 3120 (asub kriminaalasja juures) - KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel kui väärtusetu asi (telefon ei lülitu sisse) – hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS V.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 2007.a. novembris sai TT võõra vallasasjana enda valdusse TT kuulunud mobiiltelefoni Samsung 520E väärtusega 3999 krooni, mille ta pööras ebaseaduslikult enda kasuks, jättes selle TT tagastamata ning pantides selle pandimajas. Sellise tegevusega pani V.I isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise, s.o. KarS § 201 lg 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.I süüdistatakse ka selle, et tema 24.12.2007.a. kella 22.00 paiku, olles alkoholijoobes Hiiumaal Kärdla linnas Vabaduse 10 asuvas kaupluses Ararat, s.o. avalikus kohas, kõrvaliste asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul rikkus raskelt avalikku korda, eirates tavade ja heade kommetega kinnistatud isikutevahelisi ühiskonnas ja igaühe avalikku kindlustunnet sellega, et esmalt solvas ta IE ning seejärel lõi teda rusikaga näkku nina piirkonda, mille tulemusena IE hakkas ninast verd jooksma ning ta tundis füüsilist valu. 2 Sellise tahtliku tegevusega pani V.I toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o. KarS § 263 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.I süüdistatakse ka selles, et tema 12.01.2008.a. Tallinnas XXX korteri köögis lõi VS rusikaga näkku, kes selle tulemusena kukkus, mille järel lõi VS lisaks jalaga, põhjustades oma teoga VS füüsilist valu. V.I süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 28.10.2008 Tallinna linnas Mahla tn 83 asuva maja lähedal raudtee ääres tühermaal koos süüdimatuks tunnistatud A Rulliga tungis kallale KK, keda nad peksid nii rusikate kui jalgadega näkku kui ka kehasse, tekitades talle peaajuvapustuse, minimaalse kõvakelmealusel verevalumi paremal oimu piirkonnas, koljupõhimiku murru eesmises ja keskses koljuaugus, parema silmakoopa alaseina murru, ninaluude murru, parema ülalõualuu murru, alalõuakaela murru vasakul ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas, VII-IX roide murru vasakul, vasaku pusanapa murru ning vasaku häbemeluu ülemise haru murru, mille järel nad võtsid temalt võõraste vallasasjadena ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni Nokia väärtusega 200 krooni, sularaha 1500 krooni, prillid väärtusega 200 krooni, hõbedast klotseri väärtusega 120 krooni. Seega oma tahtliku tegevusega V.I isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil vägivalda kasutades, s.o KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.I süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 22.11.2008 õhtul saanuna enda valdusesse võõra vallasajana SG kuulunud ning tema poja DK kasutuses olnud mobiiltelefoni SIM kaardi numbriga XXX, pani antud SIM kaardi ebaseaduslikult enda mobiiltelefoni, asudes seda seejärel võõra vallasasjana omavoliliselt kasutama, helistades 23.11.2008 ajavahemikul kell 01:17:16 kuni 01:39:23 internetiportaali www.rate.ee kasutajatele mõeldud tasulisele teenusnumbrile 900 1222 tariifiga 100 krooni üks kõne kokku 26 korral, millele lisandud paketipõhine teenustasu, põhjustades antud teoga SG´ile varalise kahju 2603,38 krooni. Seega oma tahtliku tegevusega V.I isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pannes toime võõra vallasja omavolilise ajutise kasutamise, pani toime KarS § 215 lg 2 p1 tunnustele vastava kuriteo. Peale selle on käesolevas kriminaalasjas V.I-le esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 10.01.2009 kella 19.00 ja 21.00 vahelisel ajal Tallinna linnas Luha ja Väike-Ameerika tänavate ristumiskohas võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult kuid vägivalda kasutamata ära GS kuulunud tööriistakotti koos selles olnud haamri, pistikutangide, 3 paari teise tangide, 4 kruvikeeraja, pingeindikaatori, ehitusnoaga, prillitoosi koos prillidega, isoleerpaelarulliga, kaabliotsanoaga, ampertangide, karbi kruvidega ning kaablirulli koos kaablitükiga, taskupeegliga, 2 l Bock õluga. Seega oma tahtliku tegevusega V.I isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani avalikult kuid vägivalda kasutamata toime võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU SEISUKOHT V.I tunnistas end täielikult süüdi temale esitatud süüdistustes, kohtuistungil enda ülekuulamist ei soovinud. Süüdistatava süü on tõendatud ka alljärgnevate tõenditega: TT mobiiltelefoni enda kasuks pööramine on tõendatud kannatanu TT ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt andis ta oma katkise mobiiltelefoni V.I kätte, kes lubas selle korda 3 teha. Kannatanu ülekuulamine toimus 13.02.2008.a. ning kuni sinnamaani ei olnud V.I mobiiltelefoni tagastanud, vaatamata kannatanu korduvatele palvetele telefon tagastada. V.I on kahtlustatavana ülekuulamisel 16.06.2008.a. öelnud, et viis TT telefoni pandimajja, kuid ei ole seda välja ostnud. Ülekuulamisel lubas asja korda ajada ja lähiajal kahju hüvitada, kuid ka kohtuistungil, s.o. ülekuulamisest aasta möödumisel ei rääkinud süüdistatav sõnagi, et on telefoni tagastanud või vähemalt kahju heastanud. Järelikult on nii kannatanule kui uurija juures välja öeldud lubadus täitmata. Kuriteo kvalifikatsioon KarS § 201 lg 2 p. 1 järgi on õige. Avaliku korra raske rikkumise toimepanemine on tõendatud kannatanu IE ütlustega, mille kohaselt kohtas ta 24.12.2007.a. õhtul peale kella 22 Ararati kaupluses endist klassivenda V.I . Viimane oli väga purjus ja peale tervitamist hakkas tüli norima, sõimates, mõnitades ja alandades teda ning provotseeris kaklust. Kui kannatanu soovitas tal oma elu elada ja teda mitte segada, lõi Siimu talle ootamatult vastu nina, nii et ninast hakkas verd tulema ja kannatanu tundis valu. Kauplusest väljas minnes õnnestus tal Siimu pikali panna ja maha rahustada. Kakluse käigus venitas V.I välja IE polosärgi varruka, mille eest ta soovib hüvitust 300 krooni. Kaupluse müüja, tunnistajana ülekuulatud LP ütlustega on tõendatud, et V.I ja IE hakkasid kaupluses vestlema. Ta ei kuulunud, millest jutt käis, kuid ühel hetkel V.I ärritus ja nende vahel tekkis konflikt. Et nad teisi inimesi ei segaks palus müüja neil kauplusest lahkuda. Väljas kakeldi edasi. Kui IE kauplusse tagasi sisse tuli, et vett osta, jooksis tal ninast verd. V.I on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud IE löömist ja sõimamist Ararati kaupluses Kärdlas. Kuna oli väga purjus, siis üksikasju ei mäleta. Kohus leiab, et kuriteo kvalifikatsioon KarS § 263 p. 1 järgi on õige. V.I sõimas avalikus kohas IE. Kaupluses oli müüja ja kõrvalisi isikuid, kes sõimamist pealt kuulama pidid ja seega sai nende rahu häiritud. Sõimamisega kaasnes ka füüsiline vägivald IE suhtes. Eeltoodu alusel vastab V.I tegevus avaliku korra raske rikkumise koosseisulistele tunnustele.. VS löömine on tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt V.I lõi teda tema korteris algul rusikaga näkku ja peale löögi tagajärjel kukkumist ka jalaga. Löömist tõendavad ka kannatanu elukaaslase TT tunnistajana antud ütlused. Tunnistaja nähes lõi V.I VS rusikaga näkku, võttis rinnust kinni, raputas ja paiskas põrandale maha, peale mida hakkas peksma jalgadega keha piirkonda. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. KK röövimine Kannatanu KK ütluste kohaselt jõi ta 28.10.2008.a. kella 14 või 15 paiku Männiku tee 92 läheduses õlut. Mingil hetkel tabas teda selja tagant tugev löök kaela piirkonda, millele järgnes teadvuse kadu. Teadvusele tuli järgmisel päeval haiglas. Lööjat ta ei näinud. Kadunud oli mobiiltelefon Nokia, sularaha 1500 krooni, mille ta enne õlu ostmist pangaautomaadist välja oli võtnud, prillid ja hõbeklotser. Ka jope oli õmblusest lahti tiritud, kuid selle parandas ta ise ära. Talle tekitati kahju 2020 krooni. KK kehavigastuste iseloomu, tekitamise viisi ja raskusastme kindlaksmääramiseks tehti ekspertiis. Eksperdiarvamuse kohaselt olid kannatanul järgmised vigastused: peaajuvapustus, minimaalne kõvakelmealune verevalum paremal oimu piirkonnas, koljupõhimiku murd eesmises ja keskses koljuaugus, parema silmakoopa alaseina murd, ninaluude murd, parema ülalõualuu murd, alalõuakaela murd vasakul ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas, VII-IX roide murd vasakul, vasaku puusanapa murd ning vasaku häbemeluu ülemise haru murd. 4 Eksperdiarvamuse kohaselt saadud vigastused eluohtlikud ei ole, kuid puusanapamurru paranemise kestus on üle nelja kuu, mistõttu on tegemist raske kehalise haigusega. Pea piirkonna vigastused võisid olla tekitatud hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega, ülejäänud vigastused löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu kõva tömpi pinda. V.I kahtlustatavana antud ütlustest tulenevalt tarbis ta koos korterikaaslase A Rulli ja kannatanuga 28.10.2008.a. õhtul oma korteris alkoholi. Sealsamas korteris sõlmiti arvutis KK nimele SMS laenuleping, mis oli vaja Järve Selveris kinnitada. Trepist alla minnes väänas K välja oma jala. Sellele vaatamata liiguti edasi. Äkitselt lõi Andrus Rull kannatanut jalaga selja piirkonda, millest viimane kukkus. Seejärel vedas ta koos A Rulliga kannatanu mööda Mahla tänavat raudtee juurde. Seal peksis A Rull kannatanut umbes 20-30 korda jalgadega näo ja keha piirkonda. Tema lõi jalaga K umbes kolm korda. Edasi otsiti läbi taskud, leiti erinevaid asju nagu prillitoos, mobiiltelefon, sõrmest võeti ära sõrmus. Kõike seda tegi A Rull, tema ise midagi ära ei võtnud, katsus üksnes kannatanu taskuid pealtpoolt. A andis mobiiltelefoni tema kätte. Edasi jäeti KK raudtee äärde lamama, ise mindi Säästumarketisse. Kaupluses sai ta aru, et A Rull oli kannatanult ära võtnud ka raha. Osteti õlut ja mindi seda korterisse jooma. Kuna V.I mobiiltelefon oli pandimajas, hakkas ta KK äravõetud telefoni kasutama, pannes sinna oma simkaardi. Nädala pärast andis telefoni edasi tuttavale R K . Viimatiöeldut kinnitavad R K ütlused. Kuna tal 2008.a. lõpus ei olnud mobiiltelefoni, andis V.I talle ühe Nokia kasutamiseks. Kust V.I selle telefoni sai, seda tunnistaja ei teadnud. Telefon oli kulunud välimusega ja puudus sisselülitamise nupp. Sisselülitamiseks kasutas ta pliiatsit. Ükskord kukkudes sai telefon, mis oli pükste taskus, kannatada ja selles ajast alates ta enam sisse ei lülitunud, kadus ka telefoni korpuse tagumine kaas. KK telefoni kasutamist süüdistatava poolt tõendab jälitusprotokoll, mille kohaselt on kuni 28.10.2008.a. kasutanud telefoni KK. Alates 28.10.2008.a. kella 16.51-st kuni 05.11.2008.a. on seda telefoni kasutanud V.I. Kohtueelses menetluses on kahtlustatavana kuriteos üle kuulatud ka A Rull, kuid kuna ta on tunnistatud süüdimatuks, tema suhtes on materjalid eraldatud ja kohtumäärusega kohaldatud psühhiaatrilist sundravi, siis kohus tema ütlusi tõenditena ei arvesta. Tõendeid kogumis hinnates, leidis kohus, et kannatanu ja süüdistatava ütlustes on vastuolud. Kannatanu on öelnud, et jõi Männiku 92 läheduses üksinda õlut, ei ole midagi rääkinud eelnevast V.I korteris alkoholi tarbimisest koos V.I ja Rulliga ja viimastega koos kuhugi kõndimisest ning raudtee äärde sattumisest. Nimetatud vastuolud ei kahanda siiski V.I süüd röövimises, sest peksmist ja asjade hõivamist kannatanult ta tunnistab. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud röövimisena KarS § 200 lg 2 p. 4 järgi, sest V.I on 31.07.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt karistatud röövimise eest. SG SIM-kaardi ajutine kasutamine Kannatanu SG ütlustega on tõendatud, et tal oli sõlmitud Tele2-ga leping telefoninumbri XXX kasutamiseks. Tegelikult kasutas seda telefoninumbrit poeg DK, kuid arved maksis tema. Detsembrikuu arvest nähtub, et perioodil 07.11.2008 kuni 06.12.2008 on tehtud 26 kõnet erihinnaga numbrile 900122, kokku 2603.38 krooni eest. Uurinud poja käest nende kõnede kohta, selgus, et poeg helistanud ei ole, aga ta oli andnud oma telefoni kasutada A O . Viimase käest oli telefon koos poja sim-kaardiga aga mingi kakluse käigus kaduma läinud. DK ütlused kinnitavad, et ta andis oma telefoni 23.11.2008.a. A O . Kuna telefoni aku oli tühjaks saanud, pani O tema telefonist sim-kaardi oma telefoni sisse. O tuldi kallale ja mobiiltelefon, milles oli tema sim-kaart, võeti ära. Analoogseid ütlusi andis ülekuulamisel ka tunnistaja A O . V.I on võõra sim-kaardi omavolilise kasutamise kohta öelnud, et 2008.a. novembris, täpset kuupäeva ei mäleta, tekkis tal kolme noormehega rüselus, mille käigus kukkus ühel välja telefon. Ta võttis telefoni üles ja lõi ärritusest selle katki. Telefonis olnud sim-kaarti nägi hiljem korteris A Rulli käes. Olles vihane noormeeste peale, helistas ta 26 kõnet rate.ee tasulisele 5 telefonile, mille kõne hind on 100 krooni. Tegi seda kättemaksuks, et jäi oma rahast ja telefonist ilma. Kõnede tegemist rate.ee tasulisele telefonile kinnitab ka Tele2 arve koos kõneerisustega. Seega on V.I süü SG kuulunud ja tema poja kasutuses olnud sim-kaardi omavolilises kasutamises leidnud tõendamist ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p. 1 järgi, kuna V.I on isikuks, kes on varem vargusi toime pannud. G Sesemete ebaseaduslik hõivamine. Kannatanu GS ütluste kohaselt võtsid 10.01.2009.a. Väike-Ameerika tänaval noormees, keda kannatanu nimetas „kräsupeaks“, kuna tal olid tumedad lokkis juuksed, ja teine Aivari-nimeline noormees, kellel olid heledad lühikesed juuksed, temalt tööriistakoti ja jope. Tööriistakott koos tööriistadega tagastati talle politsei poolt. Jope jäigi kadunuks, kuid ta ei soovi jope eest kahju hüvitust. Äratundmiseks esitamise protokoll tõendab, et isik, keda kannatanu nimetas ülekuulamisel „kräsupeaks“ oli A Rull ja isik, kes nimetas end „Aivariks“, oli V.I. V.I on selle kuriteo kohta ise öelnud, et Andrus Rullil tekkis kannatanuga tänaval rüselus. Rull sikutas meest jope hõlmast, millest mees kukkus pikali. Ta palus Rulli lõpetada, ise aga võttis mehe koti ja viis koju. Tema mõte oli, et kui olukord rahuneb, annab ta mehele koti tagasi. Mingil hetkel aknast välja vaadates meest enam tänaval ei olnud, Rull tuli aga tema juurde korterisse, seega jäi kott tema kätte. Tõendeid hinnates leidis kohus, et V.I süü GS kuulunud tööriistakoti koos tööriistadega varguses on tõendamist leidnud kannatanu ja süüdistatava ütlustega. Kohus suhtub kriitiliselt V.I ütlustesse, et tal ei olnud eesmärki kotti varastada, vaid võttis selle niisama kaasa, et hiljem see tagastada. Sellised ütlused ei ole usutavad ega loogilised. Võõra koti hõivamine sai toimuda üksnes selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna V.I kannatanut ei tundnud, läks kotiga oma korterisse, kuidas oleks ta hiljem selle inimese üles leidnud, et kotti tagastada. Seega on V.I tegevuses ebaseadusliku omandamise eesmärgil võõra vara avalikult hõivamise tunnused, milline on kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p. 4,5 järgi. Kõik kuriteod pani V.I toime kavatsetult. V.I on kuritegudega tekitanud materiaalset kahju TT summas 3999 krooni, IE 300 krooni, KK 2020 krooni ja SG 2603.38 krooni. Süüdistatav tsiviilhagidele vastu ei vaielnud. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 1043 kuulub süüdistatavalt kui kahju tekitanud isikult kahju väljamõistmisele, sest õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud V.I süü kuritegude toimepanemises, seega ka kannatanutele kahju tekitamises. KK röövimise käigus äravõetud telefon asub asitõendina kriminaalasja juures ja kuulub hävitamisele, sest telefon on katki ja seda ei saa kasutada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et V.I pani toime kokku kuus kuritegu, millest üks – röövimine – on esimese astme kuritegu. V.I süü röövimise toimepanemisel ei ole suur, sest tõendamist leidis, et V.I lõi kannatanut vaid kolm korda. Sellest tulenevalt nõustub kohus prokuröri ettepanekuga mõista kõige raskema kuriteo eest sanktsioonis ettenähtud minimaalne karistus – 3 aastat vangistust. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades kuriteoepisoodide paljusust tuleb moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel. Süüdistatav ja kaitsja palusid V.I vabastada tingimisi karistuse kandmisest. Kohus sellega ei nõustu. V.I on toime pannud kuus kuritegu, sealhulgas kolmel korral on tema 6 õigusvastased teod seotud teise inimese suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisega. V.I ei hoidnud kuritegude toimepanemisest ka teadmine, et tema suhtes menetletakse uurimisasutustes kriminaalasju. Kolme kuriteoepisoodiga kriminaalasja toimik saadeti 30.detsembril 2008.a. kohtusse. 02.12.2008.a. oli V.I selles kriminaalasjas kirjutanud taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, seega oli ta teadlik kriminaalasja kohtusse saatmisest, ometi ka see ei mõjutanud teda õiguskuulekale käitumisele, vaid 10.01.2009.a. pani toime varguse. V.I suhtes oli Kärdlas toimepandud avaliku korra rikkumise ja IE löömise episoodis kriminaalmenetlus lõpetatud kohustusega teha 80 tundi üldkasulikku tööd, mis tähendab kriminaalhooldaja järelevalve all ka KarS §-s 75 sätestatud kohustuste täitmist. V.I aga kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud ja ei alustanudki üldkasuliku töö tegemist, mis tingis tema suhtes kriminaalmenetluse uuendamise. Kõigest eeltoodust järeldab kohus, et V.I ei sobi kriminaalhooldusele, ta ei täida kontrollnõudeid ja kohus ei ole veendunud, et ta ei jätka edaspidi kuritegude toimepanemist. Seetõttu arvestades toimepandud kuritegude rohkust, pooltel juhtudel vägivaldset iseloomu ning V.I isikut, kes on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud, kuid sellest positiivseid järeldusi ei ole teinud, üldkasuliku töö tegemiseks kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud, leiab kohus, et V.I vabastamine tingimisi vangistuse kandmisest ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
2. Kohtunik 7