Kohus saadab V.I-le teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt
Rahuldada tsiviilhagi . Mõista V.I-lt välja Jõgeva Majandusühistu kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 7 (seitse) eurot 58 senti. Kahju tuleb hüvitada Jõgeva Majandusühistu arveldusarvele nr 10102032049008 AS-is SEB Pank.
lg 1 alusel V.I-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot 88 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700092951. Selgitusse tuleb märkida „1 -15-10734, menetluskulud, V.I “. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaadid salvestistega AS Selver kaupluses 12.10.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu V.I-le on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et olles vähemalt poole aasta jooksul pannud toime kolme korral varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu (21.07.
a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 199 lg 2 järgi. V.I loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil. Kohus leidis, et V.I on 3 võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka V.I küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista V.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on V.I olnud kriminaalasjas kinni peetud 12.10.2015. a kell 14.30 kuni 14.10.2015. a kell 14.10 (tl 70-72). Kokkuleppes on märgitud eelvangistuses viibitud ajaks 13-14.10.2015. a. Kuna kokkuleppes on ekslikult leitud, et eelvangistuses viibitud aeg on 13-14.10.2015. a, kuid tegelikkuses on 12.10.2015. a kuni 14.10.2015. a, peab kohus vajalikuks lugeda karistusaja hulka aja, millal V.I tegelikult oli kahtlustatavana kinni peetud. See ei raskenda ka süüdistatava olukorda. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 146,88 eurot (85,44+61,44). Samuti on
lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 731,88 eurot. Vastavalt
Seega tuleb menetluskulud välja mõista V.I-lt. IV Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuteks AS Selver, Maxima Eesti OÜ ja Jõgeva Majandusühistu. Jõgeva Majandusühistu on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 7,58 eurot, mis koosneb Jõgeva Majandusühistu Jõgeva Konsumi kaupluses varastatud kahe 0,2 liitrise viina „Laua Viin“ väärtusest, s.o 7,58 eurot (tl 148). Teised kannatanud tsiviilhagi esitanud ei ole. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 lg 1 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, 4 võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. V.I on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja on nõustunud hüvitama kahju, mis kannatanul on tekkinud seoses äravõetud kaubaga. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. V Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks CD-plaat salvestiga AS Selver kaupluses 12.10.2015. a toimepandud varguse kohta (tl 53) ja CD-plaat salvestisega Jõgeva Majandusühistu kaupluses 20.11.2015. a toimepandud varguse kohta (tl 153). Kohus leiab, et asitõenditeks olevad CD-plaadid tulevad jätta
Raina Pärn Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.