← Eesti

1-16-8932/8

Obsah (4)§ 263§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.novembril 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-8932 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Kel

) § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro Süüdistatav N.G isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras varem karistatud kahel korral; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja (kohtueelses menetluses) Vandeadvokaat Ann Saar kokkuleppe korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, § 2565 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.G

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui N.G ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale

§ 75alusel määratud järgnevaid kontrollnõudeid ja -kohustusi.

Kohustada N.G katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elama määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 1, 2 ja 8 alusel kohustada N.G: - heastama kuriteoga tekitatud kahju 1000 (üks tuhat) eurot 14 (neljateistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, - katseajal mitte tarvitama alkoholi, - katseaja jooksul osalema kriminaalhooldaja poolt ettenähtavas, kuid soovitatavalt vägivallatsejatele mõeldud sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata N.G katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.11.2016. a..

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ning

§ 75

lg 2 p-de 1, 2, 8 alusel määratud kohustused kohalduvad N.G-le alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata N.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tsiviilhagi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg-st 1 tulenevalt tsiviilhagi rahuldada. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista N.G-lt kannatanu S.P. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) 1000 (üks tuhat) eurot mittevaralise kahju hüvituseks. Menetluskulud KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel välja mõista N.G-lt kriminaalmenetluse kuludena riigituludesse 400 (nelisada) eurot sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud osa sundrahast, s.o 245 (kakssada nelikümmend viis) eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et N.G on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, kusjuures esimesel kalendrikuul on N.G kohustatud hüvitama 70 (seitsekümmend) eurot ning edaspidi igakuiselt vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti 2 filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99916700082355 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud summade kohtu poolt määratud tähtajaks vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu N.G süüdistatakse selles, et tema 02.07.2016. a kella 22:00 paiku Tartumaal Peipsiääre vallas Kolkja alevikus Ranna tänaval, s.o avalikus kohas, rikkudes korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt, kasutas füüsilist vägivalda S.P. suhtes, mis seisnes selles, et N.G lõi kannatanule ühel korral parema käe rusikaga näkku vasaku silma piirkonda, pärast mida haaras mõlema käega kannatanust ümbert kinni, mille tagajärjel mõlemad pikali kukkusid, pärast mida lõi kannatanule korduvalt parema käe rusikaga peapiirkonda, hoides samal ajal kannatanust vasaku käega kinni, misjärel tõusis N.G püsti ja lõi ühel korral jalaga kannatanule peapiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning silmalau ja silmaümbruse kontusiooni. Sellega pani N.G toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et N.G tunnistatakse süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning mõistetakse temale karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.G ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 alusel määratud järgnevaid kohustusi.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada N.G heastama kuriteoga tekitatud kahju 1000 eurot 14 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu poolt avaldatud arveldusarvele (makse saaja: S.P., arveldusarve XXX).

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada N.G käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada N.G käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel (soovitatavalt vägivallatsejatele mõeldud sotsiaalprogramm). 3 Kannatanu S.P. on käesolevas kriminaalasjas esitanud N.G vastu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Süüdistatav on tsiviilhagi õigeks võtnud. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatava poolt hüvitatavaks kriminaalmenetluse kuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kaasnev sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 645 eurot. Süüdistatav teeb juhutöid ehitusel alates septembrist 2016 ning tegu on täiskohaga tööga, kus tema igakuine sissetulek on 500 eurot. Samas eluaseme peale kulub süüdistataval vastavalt aastaajale 250-300 eurot. Lisaks tuleb N.G hüvitada kannatanule tekitatud kahju summas 1000 eurot. Seega on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude täiemahuliseks hüvitamiseks ilma, et see oluliselt halvendaks tema hakkamasaamist. Seetõttu mõista N.G-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja sundraha summas 400 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 245 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, s.o 400 euro hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seejuures on N.G esimesel kuul kohustatud hüvitama 70 eurot ning edaspidi igakuiselt 30 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb N.G süüdi tunnistada

§ 263lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu S.P. esitanud N.G vastu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Süüdistatav on esitatud nõude õigeks võtnud. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kannatanu hagi ning mõistab N.G-lt S.P.le välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvituseks. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb N.G-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena välja mõista sundraha kokkuleppes toodud ulatuses, ülejäänud ulatuses tuleb sundraha KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb N.G võimaldada kriminaalmenetluse kulud tasuda kokkuleppes ettenähtud ajaks ning viisil. Peet Teidearu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.