Obsah (7)

§ 263§ 74§ 121§ 68§ 75§ 78§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 21.02.2013 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-13-1028 (12230113156) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kall

) § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav I.H isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel – vene keel; keskeriharidus; OÜ BE, ehituse abitööline; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimati 07.02.2008

§ 263

p 3 alusel vangistusega 3 kuud,

§ 74alusel katseaeg 1 aasta ja 6 kuud.

Katseaja lõpp 19.08.2009 Tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok (istungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 126 lg 3 p 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista I.H

§ 121järgi ja karistada 9 (üheksa) kuu pikkuse vangistusega.

2 2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda I.H poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. I.H tuleb ära kanda 8 (kaheksa) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus. 3.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata I.H-le mõistetud karistust täitmisele, kui I.H ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. Võttes aluseks

§ 75lg 1 kohustada I.H järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 3.1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; 3.

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Võttes aluseks

§ 75

lg 2 p 8 kohus määrab, et I.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. 6. Määrata I.H katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 7.

§ 78

p 1 alusel arvestada I.H-le määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21.02.2013.a.

1. I.H suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Välja mõista I.H-lt riigi tuludesse sundraha 390,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksena mitte vähem kui 32,50 eurot. Sundraha 90,00 eurot jätta riigi kanda.
3. Välja mõista I.H-lt riigi tuludesse menetluskulu 58,05 eurot. Sundraha tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksena mitte vähem kui 4,84 eurot.
4. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata menetlusnormide rikkumise korral. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada hiljemalt 28.02.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. 3 Otsus on kättesaadav alates 21.02.
5. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata. Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale. Selgitada, et sundraha ja menetluskulude katteks välja mõistetud kahjuhüvitise tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: I.H süüdistatakse selles, et tema 19.09.2012 kl 2 ajal Tallinnas Balti jaama läheduses kui SEK koos Steven P ründas I.H ja Aleksandr O nende asjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lüües neid koos S.Poolariga rusikate ja jalgadega, ületas õigusvastase ründe tõrjumisel hädakaitsepiire, kasutas ohu kõrvaldamiseks ebaproportsionaalse vahendi, ja lõi SEK´ut mitmel korral noaga keha vasakusse ossa, tekitades SEK´ule õlavarre noatorkehaava ja kõhu eesseina vasakul pehmete kudede lahtist haava. Tekitatud tervisekahjustus ei vastanud VV 13.08.2002 määruse nr 266 tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord § 7 sätestatud eluohtliku tervisekahjustuse tunnustele (ravidokumentidest nähtuvalt haav rindkere- või kõhuõõnde ei ulatunud), 20.09.2012 lubati SEK kodusele ravile. Samuti tema 22.12.2012 ajavahemikus kl 16.00 kuni 17.00 Tallinnas XXXkorteris tekkinud tüli käigus lõi oma abikaasale ON´le ühel korral rusikaga näkku, samuti lõi teda kõhtu ja hakkas kätega kägistama, tekitades O.N füüsilist valu, peaaju põrutuse ja pindmisi vigastusi (marrastusi) näol ja kaelal. Oma tegevusega pani I.H toime teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja löömise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava I.H , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus: I.H süüdimõistmist ja karistamist

§ 121

sätestatud kuritegude toimepanemise eest 9 (üheksa) kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata, kui I.H ei pane 2-aastasel katseajal toime uusi kuritegusid ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§-s 75 lg 1 ja 2 p 8 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi:

1. elama oma alalises elukohas;
2. ilmuma kohtu poolt nimetatud kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 4
7. kriminaalhooldusametniku perevägivallaga; suunamisel osalema sotsiaalabiprogrammis seoses

§ 68

lg 1 alusel karistuse täitmisele pööramise korral arvata kantud karistuse hulka eelvangistus ajavahemikus 19.09.2012 , s.o 1 päev ja 23.12.2012 kuni 24.12.2012 , s.o 2 päeva, kokku 3 päeva. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav I.H tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et I.H poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb I.H-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. I.H pani toime II astme kuriteo, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja koopiakulu. I.H-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 57,60 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsjale tehti kriminaaltoimikust koopia, koopiakulu on 0,45 eurot. Menetluskulu kokku on 58,05 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi;

§ 180

lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine süüdistatavale käib ilmselt üle jõu võib kohus menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda. Süüdistatav esitas istungil taotluse menetluskulude ajatamiseks; prokurör märkis, et ei vaidle süüdistatava taotlusele vastu, lisaks tuleks menetluskulude määramisel arvestada, et süüdistatav peab oma sissetuleku arvelt üleval ka 2 alaealist last ja abikaasat. Kohtu hinnangul võib menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda; I.H peab tasuma sundraha osaliselt, 390,00 euro ulatuses. Lisaks leiab kohus, et on põhjendatud I.H taotlus menetluskulude ajatamises ning süüdistatav võib menetluskulud (390,00 eurot sundraha ja 58,05 eurot kaitsjatasu ning koopiakulu) tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Kohtunik: