Kriminaalasi nr.1-13-6097 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10. veebruar 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-6097 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi s

§ 87¹ ja Kr

MS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta I.H suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. I.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.09.2013 kohtuotsusega

§ 118lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti Kr

MS § 238 lg 2 alusel 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 07.03.2013 ja lõpp 07.03.

1. Kinnipidamisasutuses I.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes on isikul võimalik asuda elama xxxx asuvas ühiselamutüüpi korteris, mis kuulub xxx ning üürileping on sõlmitud tähtajatult. Kinnipeetaval on 8 klassi haridus. Tartu Vanglas alustas tisleri kutse õpinguid, kuid eriala jäi lõpuni omandamata. Enne vangistust ei olnud tööga hõivatud. On tegelenud mitteametlikult puidutööga ja metsatööga. Vangistuses töötab majandustöödel. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Tasumata nõudeid 784,02 eurot, 1 vabanemisfondis 354,22 eurot. Isikul puudub toetav lähivõrgustik. Tema suhtlusringkonda kuulusid vabaduses kriminaalkorras karistatud isikud, kellega sageli tarvitas ühiselt alkoholi. isik on käitunud riskivalt ja hoolimatult. Ei kahetse tehtut. Kõik kuriteod on tal sooritatud alkoholijoobes. Isikul on diagnoositud sõltuvus. Ise ei näe alkoholi tarvitamises probleemi, samuti ei taju alkoholi tarvitamise ja kuriteo vahel seoseid. Probleeme on lahendanud kuritegelikul teel, kasutades vägivalda, mõistes omakohut. Ei ole nõus alkoholiprobleemile lahendust leidma, millest tingituna võib olla raskendatud karistusjärgse käitumiskontrolli edukas kulgemine. Sotsiaalprogrammides osalemisest vanglas on keeldunud. Isik ei respekteeri teiste inimeste õiguseid, ega aktsepteeri ühiskonnas kehtestatud norme ja piiranuid. Korduvkaristus viitab väljakujunenud käitumismustrile ja elustiilile. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vangistust kannab
2. korda. Kuritegude raskusaste on varieeruv. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 25% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 40%. Viru Vangla ei toeta I.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on isikule tagatud vabanedes KOV poolsed teenused ja toetused. On olemas tähtajatu üürileping xxx korteri osas. Garanteeritud töökoht puudub. Isik peaks end arvele võtma Eesti Töötukassas. Isikut on korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud. Varasemad karistused pole täitnud eesmärki.eitab probleemi seoses alkoholiga ning pole nõus probleemile lahendut leidma. Prokurör ei toeta I.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist . I.H ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et I.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud.

§ 87

¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 87

¹ lg 1,2 formaalsed eeldused on täidetud, kuna isikul saab märtsis 2016 täielikult kantud 3-aastane vangistus ning varem on ta kandnud 2 aasta 4 kuu pikkust vabadusekaotust. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.H isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. I.H on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas viibib 5. korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv, on toime pannud röövimise, vargused, üliraske kehavigastuse tekitamise surma põhjustamisega ning raske tervisekahjustuse tekitamise. Varasem kriminaalhooldus pole tulemust andnud, karistus pöörati täitmisele. 2 Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isikul on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka isoleeritud ühiskonnas ei suuda ta järgida kehtestatud norme ning olla seadusekuulekas. Samuti näitab asjaolu, et isik on vangistuses loobunud sotsiaalprogrammides osalemisest, et ta ei näe enda käitumises ja eluviisis probleemi ning ei soovi seda kuidagi muuta. Iseloomustusest tulenevalt on isik riskiva ja hoolimatu käitumisega ning eelistab probleeme lahendada kuritegelikul teel, kasutades vägivalda ja mõistes omakohut. Seega võib järeldada, et I.H puhul on olemas tavapärasest kõrgem retsidiivsusrisk ning tõenäoline kõrge käitumiskontrollile mitteallumise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

§ 871

võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Kohus leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll ei täidaks I.H suhtes oma eesmärki, kuna tema eelnevast käitumisest on näha, et ta ei suuda alluda ühiskondlikele normidele ja täita korrektselt kriminaalhooldusnõudeid. Seega oleks tema puhul käitumiskontrolli kohaldamine ressursi raiskamine, mis ei anna ilmselt mingeid tulemusi. Samal arvamusel on ka Viru Vangla, kes ei toetanud I.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu I.H käitumiskontrolli kohaldamisega. Kohtunik Larissa Prokopenko / suhtes karistusjärgse / 3