← Eesti

1-10-3034/15

Obsah (4)§ 200§ 199§ 121§ 201

1-10-3034 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2010. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-3034 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Urmas R

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti mõisteti T.R selles, et tema

  1. mail
  2. a kella 22.00 ajal Tallinnas XXXXXXX XXX XX maja juures varastas M. A. sülearvuti Samsung R70 koos laadijaga väärtusega 10 990 krooni, sülearvuti hiire Logitech V220 väärtusega 390 krooni, sülearvuti koti väärtusega 1000 krooni ning sinise ratastega kohvri isiklike esemetega väärtusega 2000 krooni. T.R , olles Tallinnas Viru keskuse juures bussipeatuses vahetult eelnevalt tutvunud M. A.ga, lubas viimase tasuta taksoga koju viia. Alustades taksoga sõitu, sõitsid nad koos esialgu XXXXXXX XXX XXX-XX elava T.R-i väidetava endise naise juurde. Seal T.R ütles M. A.le, et viimane läheks korteri number XX ukse taha ja ütleks, et on T.R-i noorem vend. Samal ajal pidi T.R taksoga poes käima ning veini ja šampust tooma. Kui T.R oli taksoga ära sõitnud, helistas M. A. trepikoja ukse taga korteri number XX uksekella, kuid sellest korterist vastas hoopiski meeshääl, kes M. A.t trepikotta ei lasknud. M. A. ootas T.R-i poest tagasi umbed 20 minutit, kuid T.R ei tulnudki enam M. A. asjadega tagasi. Samuti mõisteti T.R süüdi selles, et tema
  3. juulil
  4. a Saare maakonnas XXXXX vallas XXXXX külas asuvas XXXXXXXXX talu territooriumil, tungis sisse seal asuvasse kuuri ukse lõhkumise teel, kust varastas murutraktori Stiga Park Compact 4WD väärtusega 73 000 krooni. Eelnevalt oli T.R Saaremaal tutvunud seal elavate noormeeste K. N., R. L. ja H. N., kellel palus end aidata väidetavalt tema tädi juurest XXXXX vallast XXXXX külast Tallinnasse toimetada väidetavalt T.R-ile kuuluv murutraktor. K. N., R. L. ja H. N., aimamata valet, sõitsid koos M. 2

(5)T.R-iga R. L. sõiduautoga ning olles Olerexi tanklast laenutanud järelhaagise, XXXXXXXXX talu hoovi, kus T.R avas kuuriuksed ning kõik neljakesi koos tõstsid murutraktori auto järelhaagisele. Edasi sõitsid noormehed koos XXXXXXX poole, kuid XXXX asulas peatust tehes, jõudsid murutraktori omaniku sugulased neile järele ning sündmuskohale kutsuti politsei. Samuti mõisteti T.R süüdi selles, et tema
  1. septembril
  2. a kella 20.58 ajal üritas Tallinnas XXXXXXX XXX XX asuvas M. kauplusest varastada ühte pakki mune maksumusega 17,90 krooni ja ühte tükki suitsusinki maksumusega 40,12 krooni, kokku kaupa 58 krooni väärtuses. Müügisaalis olles pani T.R munad ja singi esialgu ostukorvi, kuid siis kilekotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata. T.R-i tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti eelnimetatud maksmata toodetega kinni. Samuti mõisteti T.R süüdi selles, et tema
  3. septembril
  4. a kella 20.20 ajal Tallinnas aadressil XXXXX XXX XXX asuvas J. üritas varastada kahte pakki sigarette Marlboro maksumusega üks pakk 40 krooni ja ühte purki Long drink maksumusega 17,90 krooni, kokku kaupa maksumusega 97,90 krooni. Nimelt pani T.R sigaretipakid endale ostukorvi ning liikus sellega tee ja kohvi riiulite vahele, kus seistes seljaga turvakaamerate pole, pani sigaretipakid endale jope taskusse. Seejärel suundus T.R alkoholiriiulite poole ning pani ostukorvi ühe purgi džinni Long drink ning suundus kassade poole. Kassade juures aga pani T.R tühja ostukorvi käest ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Seejärel peeti T.R kinni ning toimetati turvatöötajate ruumi, kus tema taskutest avastati sigaretipakid ning avatud džinnipurk, kust ta oli jõudnud juba juua. Seega võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani T.

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti mõisteti T.R süüdi selles, et tema

  1. mail
  2. a kella 23.00-23.30 vahelisel ajal Harjumaal XXXX alevikus XXXXX X asuvas korteris tungis kallale oma tuttavale J. Š.le. Nimelt oli T.R eelnevalt
  3. aprillil
  4. a röövinud J. Š.lt kuldehted ning mobiiltelefoni.
  5. aprillil
  6. a umbes kella 08.30 ajal kohtusid T.R ja J. Š. ning T.R pakkus J. Š.le, et viimane saab oma kuldehted tagasi, kui ta politseist avalduse tagasi võtab. J. Š. lubas avalduse tagasi võtta ning sõitis seetõttu kella 22.00 ajal koos T.R-iga viimase elukohta XXXXX XXXXX X majas asuvasse korterisse, kus tarbiti koos alkoholi koos T.R-i elukaaslase M. T. ning kus J. Š. lootis tagasi saada oma kuldehted. T.R teatas aga, et ta ei anna J. Š.le viimase kuldehteid tagasi, sest teeb ennast selliselt kuldehete röövimises süüdlaseks. Ning umbes kella 23.00-23.30 ajal lõi T.R J. Š.t üks kord jalaga vastu vasakut põske, üks kord jalaga vastu paremat põske ning üks kord jalaga kõhtu, tekitades J. Š.le füüsilist valu. Samuti mõisteti T.R süüdi selles, et tema
  7. juunil
  8. a kella 22.00 ajal XXXXXXXXX XXXXXX XXXXXX XXXX XXXXX asuvas oma isale V. R. kuuluvas majas tungis kallale oma elukaaslasele M. T.. Nimelt läksid
  9. juunil
  10. a T.R ja M. T. T.R-i isale külla, kus tarvitati alkoholi. Ühel hetkel hakkas M. T. T.R-i süüdistama oma rahakoti kadumises ning andis viimasele kõrvakiilu. Sellest T.R vihastus ning lükkas M. T.i pikali, nii et viimane kukkus küünarnukkidele, misjärel T.R lõi maas lamavat M. T.i rusikaga ühe korra vasaku silma piirkonda, põhjustades M. T. füüsilist valu ning tervisekahjustusi vasaku silmaümbruse verevalumi, silmalaugude mõõduka paistetuse, mõlema küünarliigese valulikkuse, verevalumi ning parema küünarliigese minimaalse kriimustuse näol. Seega teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega ning valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani T.

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele mõisteti T.R süüdi selles, et tema

  1. augustil
  2. a kella 19.00 ajal Tallinna vanalinnas asuva H. ööklubi juures omastas tema valdusesse usaldatud L. K. kuuluva, kuid M. P. kasutuses olnud mobiiltelefoni väärtusega 2990 krooni. Nimelt oli L. K. ostnud nimetatud telefoni 3

(5)samal päeval ning andnud selle kasutada oma elukaaslasele M. P., kellel aga tekkis soov telefon maha müüa. M. P. palus telefoni müümisel abi T.R-ilt, kes väidetavalt nägi Tallinna vanalinnas ööklubi H. juures taksojuhti, kes võiks telefoni ära osta. T.R istus J. L. juhitavasse taksosse ning sõitis sellega M. P.i juurest minema, kes jäi H. juures tänavale seisma ning T.R-i ootama, kes aga tagasi ei tulnudki. Seega isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani T.

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas T.R apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, leides, et see on liialt range. Palub jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Taotlust põhjendab sellega, et ta on küll kandnud vangistust, kuid tingimisi vangistust ei ole talle varem mõistetud. Vabaduses olles on tal võimalik hakata kannatanutele kahjusid hüvitama. Kahetseb tehtud tegusid ja kavatseb ennast muuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  3. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). 4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T.R ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuritegude toimepanemise asjaolude kohta T.R kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, sest ta kinnitas tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Samuti tunnistas ta tema vastu esitatud tsiviilhagisid ja kahetses toimepandut ning taotles endale kergema karistuse mõistmist. Seega oli esimese astme kohtus tagatud T.R-i õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on T.R-ile karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. 4.4 Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse õigesti, et kuna KarS § 73 lg 6 keelab karistusest tingimisi vabastada isikut, keda on varem vangistusega karistatud, siis ei ole T.R-i võimalik talle mõistetud karistusest KarS § 73 alusel tingimuslikult vabastada. 4.5 KarS § 74 lg 3 kohaselt määratakse katseaja pikkuseks kaheksateist kuud kuni kolm aastat. M. Raulale mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat. Apelleeritud kohtuotsuses on põhjendatult viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-11-59-07 väljendatud seisukohale, et karistusest tingimisi vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Riigikohus on leidnud, et arvestades KarS § 74 lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks. 4

(5)Siinkohal märgib kohtukolleegium, et KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kuna T.R-ile mõistetud karistus on pikem kui 3 aastat, siis ei olnud maakohtul tema suhtes võimalik KarS § 74 sätete kohaldamist isegi mitte kaaluda. 4.6 Taotledes ringkonnakohtult uuesti talle mõistetud vangistusest tingimisi vabastamist on tegemist põhjendamatu taotlusega, sest kehtiv karistusõigus ja Riigikohtu praktika ei võimalda neid taotlusi rahuldada. 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et T.R-ile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on T.R-i apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata. Meelika Aava Malle Preimer Urmas Reinola 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.