alusel võimaldada Veljo Mägi’l tasuda Viru Maakohtu 14.06.2012 kohtuotsusega nr 1-11-8655 välja mõistetud ja Narva kohtutäituri Terje Tšapis’e menetluses olevas täiteasjas nr 169/ 2013/925 täitmisel olevad menetluskulud (sundraha ja kohtukulu) summas 486,88 eurot (nelisada kaheksa kümmend kuus eurot ja 88 senti) ositi 12 kuu jooksul, s.o alates detsembrist 2013 kuni novembrini 2014 (kaasa arvatud), selliselt, et detsembrist 2013 kuni septembrini 2014 (10 kuud) tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 40 eurot ning oktoobris ja novembris 2014 vähemalt 43,44 eurot kuus kuni mene tluskulude täieliku tasumiseni. Nimetatud summad tuleb kanda Narva kohtutäituri Terje Tšapis’e ametialasele arvelduskontole. Määruse ärakiri saata Veljo Mägi’le ja Narva kohtutäiturile Terje Tšapis’ele. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud. Viru Maakohtu 14.06.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-8655 tunnistati Veljo Mägi süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning Veljo Mägi karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust. Nähti ette, et mõistetud vangistust ei 1 pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui Veljo Mägi ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Kohtuotsusega mõisteti Veljo Mägilt, alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja kriminaalmenetluse kulud, s.o sundraha summas 435 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud summas 51,88 eurot, kokku 486,88 eurot. 18.10.2013 esitas Veljo Mägi Viru Maakohtusse avalduse, milles palus maksegraafikut täitedokumendi nr 1 -11-8655 alusel Narva kohtutäituri Terje Tšapise poolt läbiviidavas täitemenetluses. Kohus jättis 01.11.2013 määrusega avalduse käiguta ning kohustas avaldajat kõrvaldama puudused, s.o täpsustama, millise nõude osas on avaldus esitatud, põhistama oma majanduslikku ja perekondlikku olukorda, sh märkima mõjuv põhjus täitemenetluse ajatamiseks. 11.11.2013 saabus kohtule Veljo Mägi avalduse täpsustus, mille kohaselt taotleb ta maksegraafikut võlgnevuse osas summas 486,88 eurot. Avalduse kohaselt on kohtutäituri tasu, menetluse algatamise tasu ja täitekulu kohtutäiturile kokku summas 151,16 eurot tasutud 11.11.2013 Narva kohtutäituri Terje Tšapise arvelduskontole. Avaldaja soovib tasuda võlgnevust selliselt, et esimesed kümme kuud tasub 40 eurot ja kaks viimast kuud 43,44 eurot. Avalduse kohaselt on avaldaja peres ainuke, kes sissetulekut omab. Igakuiste püsikuludena on avaldaja märkinud korteri üüri, kommunaalkulud ning sidekulud, kokku 180 eurot. Avalduse kohaselt on avaldaja järgmisest nädalast lapsevanem. Avaldusele on lisatud pangakonto väljavõte. Kohtumääruse põhjendused. Kohus, avalduse läbi vaadanud, leiab, et see kuulub rahuldamisele. Elektroonilisest täitemenetlusregistrist nähtuvalt on täiteasjas nr 169/2013/925 täitmisel Viru Maakohtu 14.06.2012 lahendiga nr 1-11-8655 välja mõistetud võlg (sundraha 435 eurot, kohtukulu 51,88 eurot) summas 486,88 eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes 2 ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid , muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus möönab, et kuigi Veljo Mägi on ise oma kuritegeliku käitumisega tekitanud olukorra, kus tema suhtes on tehtud süüdimõistev otsus, millega seadusest tulenevalt kaasnevad ka rahalised kohustused riigi ees, ning nimetatud kulud on õigeaegselt tasumata jätmise tõttu täitmisel täitemenetluses, on käesoleval juhul võimalik siiski arvestada isiku majanduslikku ja perekondlikku olukorda. Asjaolu, et taotleja on saamas lapsevanemaks, ta on peres ainuke sissetuleku saaja ning tema sissetulek ei võimalda täitemenetluses täitmisel olevat võlgnevust korraga tasuda, saab lugeda mõjuvaks põhjuseks ning sellest tulenevalt saab rahuldada avalduse ja võimaldada Veljo Mägile tasuda täitmisel olevad kriminaalmenetluse kulud ositi. Eeltoodust tulenevalt ning kohaldades TMS § 45;
, 424 kohus määrab, ajatada Veljo Mägi le Viru Maakohtu 14.06.2012 kohtuotsusega nr 1-11-8655 välja mõistet ud ja Narva kohtutäituri Terje Tšapise menetluses olevas täiteasjas nr 169/2013/925 täitmisel olevad menetluskulud (sundraha ja kohtukulu) summas 486,88 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et detsembrist 2013 kuni septembrini 2014 tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 40 eurot ning oktoobris ja novembris 2014 vähemalt 43,44 eurot kuus kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Heli Väinaste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.