Kriminaalasi nr. 1-10-15308 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 23.septembril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär X juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu E.B vangistusest vabastamist, tingimisi enne tähtaega leidis: E.B tunnistati Tartu Maakohtu 07.juuni 2012.a otsusega süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 113 järgi ja § 274 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust 1/3 võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti E. B-le 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistuseaja hulka E.B eelvangistus ja karistuse alguseks loeti 01.mai 2011.a. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 24.augustil 2012.a. E.B karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 01.septembril 2014.a. E.B on varem kriminaalkorras karistatud:
- Tartu Linnakohtu 02.juuli 1999.a ja Tartu Ringkonnakohtu 20.oktoobri 1999.a otsustega KrK § 195 lg 2, § 140 lg 2 p 1, 2, 3, § 142 lg 2 p 1, 3, 4 ja § 141 lg 2 p 1, 2 alusel 7-aastase vabadusekaotusega;
- Tallinna Linnakohtu 07.mai 2002.a otsusega KrK § 1773 alusel 6-kuulise vabadusekaotusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust;
- Harju Maakohtu 08.oktoobri 2002.a otsusega KrK § 1842 lg 1 alusel 9-kuulise vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust;
- Tallinna Linnakohtu 31.märtsi 2005.a otsusega KarS 424 alusel 6-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga ja lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks;
- Tartu Maakohtu 02.juuni 2006.a otsusega KarS § 263 p 1, 4, § 275 ja § 329 alusel 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja millele lisati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 4 päeva vangistust, mille kandmiselt ta Tartu Maakohtu 10.aprilli 2007.a otsusega tingimisi ennetähtaegselt vabastati. E.B on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.B uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56%. Tartu Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähisuhted, kuid kindla elu- ja töökoha võimalus tal arvamise koostamise seisuga puudus. Varasemal kriminaalhooldusel esines süüdimõistetul mõningaid rikkumisi ning kuna varem on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga tuvastatud, et tegemist on X isikuga, siis pööras kriminaalhooldaja rohkem tähelepanu just süüdimõistetule määratud kohustuste sisu ja eesmärgi tutvustamisele ning pidevale meeldetuletamisele. Katseaja suurimaks tulemuseks oli, et süüdimõistetu suutis juba oma X ja X ametniku seisukohti. E.B avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda ja hakata elama seadusekuulekalt. Töökohta tal vabanemisel küll ei ole, kuid on kindel, et mingit tööd lähemal ajal ikka leiab. Vabanedes ta soovib üürida endale elamispinna, kuid hetkel mingit aadressi öelda ei ole. E.B avaldas, et käesoleva vangistuse ajal on ta enda elule ja tehtud eksimustele mõelnud ja tulenevalt oma vanusest soovib enda eluviisi muuta. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses E. B vabastamist ei toeta. tingimisi ennetähtaegset KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on E.B ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks on E.B puhul, et vabanedes on tal olemas lähedaste toetus, kuid see ei garanteeri tal elukohta. Vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi „X“ ning osalenud majandusabitöödel. Läbi on viidud ka toetavad vestlused teadvustamaks alkoholi ja kuritegeliku käitumise seost ning vajadust loobuda kuritegelikest hoiakutest. Samas aga tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise arutamisel arvestada, et E. B kannab karistust raske isikuvastase kuriteo, s.o tapmiskatse ning avalikku korda kaitsva isiku suhtes vägivalla kasutamise eest. Ka varem iseloomustab tema poolt toimepandud kuritegusid vägivalla kasutamine. Seetõttu tuleb sellise isiku ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda. Samuti on süüdimõistetu korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes on juba varasemalt korduvalt reaalset vangistust kandnud. Temale mõistetud vangistust on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on ka vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Eeltoodust hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ning ei ole suutnud järgida ka temale katseajaks kehtestatud reegleid ega täita kohustusi. Arvestades seda, et ka käesoleva vangistuse ajal ei ole E.B suutnud temale kehtestatud reeglitele alluda, pannes toime korduvaid distsipliinirikkumisi, siis ei ole kohtul tekkinud veendumust, et piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju oleks süüdimõistetule avaldanud ka praeguseks ärakantud vangistus ning ta oleks võimeline jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekana ja järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. E.B peamiseks kuritegeliku käitumise mõjutajaks võib materjalide põhjal pidada alkoholi tarvitamist ja X, mis raskendab ühiskonnas X .Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on E.B üldine suhtumine ühiskonnanormidesse hoolimatu, ta kiitleb oma tegude ja saavutustega, kaldub end õigustama ja teisi süüdistama ega suuda leida oma probleemidele seaduskuulekaid lahendusi. Kuigi kuritegude toimepanemisel on ta olnud alkoholijoobes, siis ise ta vangla iseloomustusest nähtuvalt alkoholis otsesest probleemi ei näe ning jätkas hoolimata keelust alkoholi tarvitamist ka varasema ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu läbinud X tegeleva sotsiaalabiprogrammi „X“ ning enda sõnul kavatseb vabanemisel elada kainelt, siis on kohtul siiski alust kahelda, kas isik, kes on varasemalt alkoholi liigtarvitanud, on tõsiselt motiveeritud sellest täielikult loobuma. Samuti seab E.B motivatsiooni oma eluviise muuta ja kuriteoriske maandada kahtluse alla asjaolu, et hoolimata probleemidest agressiivsusega ei soovinud ta osaleda agressiivse käitumise muutmisele suunatud sotsiaalabiprogrammis „X“ ega osanud seda loobumist ka kohtuistungil motiveerida. Ka hariduse saamiseks õppe jätkamisel sai väidetavalt talle takistuseks tema impulsiivne ja mõtlematu käitumine, mis pani aluse kooliõppe katkestamisele. Seega on ilmne, et karistuse eesmärgid ei ole süüdimõistetu suhtes veel täidetud ning tal tuleks oma kuriteoriskide maandamisega aktiivselt edasi tegeleda. Kohtunik leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Tal on küll vabaduses olemas toetavad lähedased, kuid andmed kindla elukoha kohta puuduvad. Kuna puudub kindel elukoht kuhu kohtul oleks võimalik isik kriminaalhooldusele märata, siis ei ole oluline seadusest tulenev nõue isiku ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Samuti ei ole süüdimõistetule garanteeritud kindlat töökohta, mida tuleb pidada kuriteoriskiks, eriti arvestades seda, et varasemalt on ta pannud toime ka varavastaseid kuritegusid. E. B suured lootused koheselt sobiva töökoha leidmiseks on liialt ebarealistlikud ja ühiskonna ja tema enda reaalseid võimalusi mittearvestav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.B ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et mõistetud karistus oleks süüdimõistetu suhtes praeguseks oma eesmärgi täitnud, ta ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudaks nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Samuti leiab kohtunik, et selliste andmetega süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal rikuks ilmselt liigselt ühiskonna õiglustunnet, arvestades nii kuriteo asjaolusid, ärakantud karistusaja pikkust kui ka süüdimõistetu jätkuvat negatiivset korduvat käitumist vangistuses. Ennetähtaegne vabastamine ei ole kõikidele kinnipeetavatele seadusega ettenähtud kohustuslik privileeg, vaid seaduse järgi rakendub see vaid juhul, kui süüdimõistetu on kinnipidamise ajal näidanud enda suhtumise positiivset muutumist, on teinud kõik endast oleneva karistusest järelduste tegemisel ja püüdnud aega vangistuses sisustada positiivsete tegevusega. Kohtunik leiab, et E.B puhul nimetatud kriteeriumid veel täidetud ei ole ning samuti ei toeta tema vabastamist olemasolevad elutingimused vabaduses. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma käitumist, selle põhjuseid ja tagajärgi analüüsida ning võimalusel läbida siiski ka kuriteoriske maandav sotsiaalabiprogramm „X“. Samuti tuleks süüdimõistetul enesele mõtestada ühiskonnas kehtestatud reeglite ja nende järgmise vajalikkust, et edaspidiselt ühiskonnanormidest hälbivat käitumist vältida ja elada seadusekuulekalt. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata E.B (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 07.juuni 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik