4-20-720/10

4-20-720 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-720 (2302,20,001263) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu F.T; ik: XXX; elukoht: xxx, töökoht: X. Advokaat Maano Saareväli, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli Triinu Riigor, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. F.T süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti 12 (kaksteist) päeva ärakandmine ositi. Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 3 (kolm) päeva.
4. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 12 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 31.05.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. l id kord l i Edasikaebamise j l l l i ik Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 1 alates selle kuulutamisest, s.o alates 17.03.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.01.2020 koostatud väärteoprotokollist nr 20200124438302 (2302,20,001263) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 24.01.2020 kell 17:49 peeti Tallinnas xxx juures suunaga xxx poole kinni sõiduk, mida juhtis F.T , kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. On väikeettevõtja, palju asju vaja endal ära teha. Tuli Hispaaniast, juht tuli ka, juhil olid pereprobleemid ja pidi Pärnusse sõitma. Autos oli kiiresti riknev kaup, puuviljad, juustud, mis tuli lattu Nisu tänavale ära viia. Ei olnud kedagi, kes sellega oleks tegelenud. Kui auto toodi, oli mahalaadimine ja selleks ajaks oli autojuht juba ära läinud. Sel ajal oli kaks autojuhti, nüüd on neli ja endal ei ole vaja enam tööalaselt autoga liigelda, saab bussidega sõidetud. On firma X OÜ omanik ja juht, teeb kõike ise, ka raamatupidamist. Laotöötaja läks ka ära, on ka laos, võtab inimesi tööle Tartu ja Tallinna poodi. Käib iga nädal Hispaanias, valib ja kontrollib kauba üle. Puuviljad ja juustud tulevad otse farmeritelt. Enne tuli ka 30% kaupa Itaaliast, nüüd peab leidma asendustooteid. Tallinnas on ka külmkambrite ehitus. Karistuse osas teeb otsuse kohus. Sai 20 päeva aresti kui põhjustas liiklusõnnetuse, selle 20 päeva jooksul firma töö praktiliselt seiskus, lepingud lõpetati, kaup ei tulnud, inimesed läksid minema, tekkis kaos. Tegi järeldusi, paljude inimeste sissetulek sõltub sellest, kuidas ta firmat juhib, ei tahaks olukorra kordumist. Tol hetkel tundus see väljapääsmatu olukord, kaubad peal. Ei olnud kindel mis kuupäeval oli edasikaebamise lõpp, kohtuotsuse jõustumine. Kuni
7. juulini rooli ei lähe. Puutuvalt aresti asendamisse üldkasuliku tööga, arvab, et on nõus, magab 3-4 tundi päevas, aresti kandmine oli logelemine, samas enda jaoks kasulik, sai midagi mõelda, mis juhtub tulevikus. Pigem teeks tööd. Kaebas eelmise otsuse edasi, oli istung. Ei saanud õigeks ajaks pabereid juristile viia, et oli auto tehniline rike. Lõpuks ei viitsinud edasi vaielda, oli karistuse juba ära kandnud. Oli pikalt eemal Eestist, oli kiire, ei mõelnud kuupäevi täpselt läbi, et just
8. jaanuaril juhtimisõigus ära võeti. Aimas, et võib-olla 24 jaanuaril ei ole juhtimisõigust. Sel päeval ei leidnud alternatiivi, ses t juhtimiseks on vaja BE kategooria luba, järelkäruga. Sõitis aastas 250 000 kilomeetrit, vedas varem kauba kõik ise, varasemad rikkumised on enamalt jaolt linnaliikluses. Tänaseks on tasunud ära kõik kehtivad trahvid, maksekorraldused on olemas. Tasutud on trahvid alates 2009 aastast, mida riik.ee näitas. Varem ei olnud sellist võimalust, kõik raha läks ettevõtlusesse, antud hetkel ei ole selliseid rahalisi probleeme. Elas alates 2009 viis aastat Hispaanias, hiljem poole ajast. Tahab Eestis äri ajada, et asjad oleks korras. Kahetseb väga seda juhtumit, on võtnud ette kõik, et võtta tööle uued töötajad ja et selliseid situatsioone enam ei juhtuks, et on sundseisus, kus peab tegema rumalaid ja enda jaoks kahjulikke tegusid. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et on kinnitust leidnud, et menetlusalune isik on ettevõtte X OÜ ainus juhatuse liige, ettevõte tegutseb Tartu X kaubanduskeskuses, aga me räägime täna õigusrikkumisest, mis on toime pandud
9. jaanuaril käesoleval aastal, kus menetlusalune isik selgitas, miks ta mootorsõiduki roolis oli ja juhina liikluses osales. Üks põhjus see, et oli äsja Hispaaniast tulnud ja sõidukis oli kaup, mis pidi olema kiiresti riknev ja vaja toimetada lattu, jahedasse ruumi. Selle kohta tõendeid esitatud ei ole. Need väited, et menetlusalusel isikul oli vajalik rooli istuda 24ndal, on tõendamata. Lisaks
10. jaanuaril ei olnud tegemist hädaseisundiga. Menetlusalune isik teadis, et tema suhtes oli tehtud kohtuotsus, millega oli temalt ära võetud sõiduki juhtimise õigus, et edasikaebamise tähtaeg oli 30 päeva.
11. jaanuariks pidi ta olema teadlik, et kaebetähtaeg oli möödunud ja otsus jõustunud. Ta eeldas, et talle saadetakse mingi teade, aga Maanteeametil on kodanikule tehtud täiesti lihtne võimalus pärida oma juhtimisõiguse kehtivust avaliku päringu kaudu, teades üksnes enda isikukoodi, 2 selleks ei ole vaja portaali sisse logida, et vastust teada saada. Kuivõrd menetlusalune isik tegeleb aktiivselt ettevõtlusega, kasutab internetti, on tänapäeval praktiliselt igal nutitelefon, ettevõtte juhil ka mobiilne internet, et päring teha. Õigusrikkumine on toime pandud ja sellele tuleb määrata karistus, sest isiku mõjutamine eesmärk on et ta enam õiguserikkumisi toime ei paneks. Karistusregistri andmetel on menetlusalust isikut korduvalt püütud mõjutada õiguskuulekale käitumisele just liiklusalaste väärtegude puhul rahatrahvidega, mis on suhtelised väikesed. Rahatrahvid on jäetud seaduses ettenähtud tähtajal tasumata. Menetlusalune isik põhjendas seda asjaoluga, et oli hõivatud ettevõtlusega, et trahvide tasumine jäi tahaplaanile. Kaitsja esitatud äriregistri väljatrükist on näha, et X OÜ põhikiri on kinnitatud 10.03.2019, rahatrahvid, mis menetlusalusel isikul olid tasumata, jäävad aastasse 2016 ja varasemad. Sel ajal niivõrd aktiivselt ettevõtlusega ilmselt ei tegelenud. Vaatamata sellele, et teda on korduvalt rahatrahvidega karistatud, ei näinud ta takistust
12. jaanuaril uus õiguserikkumine toime panna. Seda enam, et
13. aasta sügisel oli teda karistatud liiklusõnnetusega seoses arestiga 20 päeva ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Suhteliselt ebameeldiv karistus ja peaks isikule eripreventiivset mõju avaldama. Olles karistuse ära kandnud, jätkas õiguserikkumiste toimepanemist. Seetõttu seisukohal, et taaskord on ainus karistuse liik, mida menetlusaluse isiku suhtes on võimalik karistada, on arest. Seetõttu arvestades KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid, s.h õiguskorra kaitsmise huve, eri- ja üldpreventiivseid asjaolusid, palub karistada F.T LS § 201 lg 2 järgi sanktsiooni keskmises määras, milleks on 15 päeva. Kuivõrd menetlusalune isik tõesti aktiivselt tegeleb ettevõtlusega ja juhib ettevõtet üksinda, ei vaidle vastu kui kohus annab isikule võimaluse kanda aresti ositi 3 päeva kaupa teatud aja jooksul. Kaitsja mainis, et aresti saab asendada üldkasuliku tööga, menetlusalune isik kinnitas, et on aktiivne töötegija, on pigem nõus üldkasuliku tööd tegema, kuid käesoleval juhul ei ole üldkasuliku töö aresti asenduskaristusena põhjendatud, seda just menetlusaluse isiku suhtumise tõttu liiklusreeglitesse ning nendele järgnevatesse karistustesse, mida tema suhtes varasemalt on kohaldatud, ei oleks üldkasulikku tööd ebamugav kanda, pigem arest. Kaitsja leidis, et ei kaitsja ega menetlusalune isik ei vaidlusta fakti, et süüksarvatud väärtegu on toime pandud. Mõneski mõttes ei ole pidanud vajalikuks hakata otsima tõendeid selle kohta, miks see väärtegu on toime pandud. Saab väga hästi aru, et tegemist ei ole hädaseisundiga, rikkumist õigustava olukorraga. Ei ole tõendeid, mis vabandaks konkreetse süüteo toimepanemist. Selgitused, mis anti, ei ole ka mõeldud vabandava või õigustavana. Püüdis edasi anda olukorda
14. jaanuaril kui teo toime pani, miks ta otsustas autot juhtida. Õigustavaid elemente ei ole, süüd välistavaid sootuks mitte või et esineks hädaseisundile viitavad tunnused. Tegu on pandud toime, pigem taandub küsimus sellele, kuidas teo suhtes reageerida. Saavad väga hästi aru, et olukorras, kus ta on hiljuti kandnud 20 päevase aresti, siis tõenäoliselt on väljavaade selles süüteoasjas tulla välja vähema karistusega kui arest, vähetõenäoline. Sellele vaatamata vähemalt teoreetilises plaanis ei ole välistatud selle teo eest ka rahatrahvi kohaldamine. Arvestades eelkõige seda, milliseid tagajärgi arest isikule kaasa võiks tuua. Riigikohtu praktikas on küll lisakaristusega seotuna, küll kohaldatav üldiste karistuse kohaldamise alustega, tuleb arvestada kui rängalt võib karistus isikut rõhuda. Karistus ei tohiks muuta isiku sotsiaalset või tööalast toimimist täiesti võimatuks. Kui rääkida reaalsest võimalusest, et isik läheb aresti sanktsiooni keskmises määras, 15 päeva, mis on üle kahe nädala, siis tänase X OÜ töökorralduse, kohustuste raskuse taustal, oleks tegemist tõepoolest ettevõtte seiskamisega kaheks nädalaks. Võib-öelda, et isik võiks mõelda, kui uuesti teo toime pani, ja selles vallas juba negatiivse tagajärje tekitas, ega sellele head vastust ei olegi. Isik oleks pidanud selle peale mõtlema, arvestama ka negatiivset stsenaariumi. Paraku tuleb elus ette selliseid päevi, kus kõik asjad jooksevad kokku, aega on napilt, tuleb teha kiireid otsuseid, ei ole võtta abi. Ilmselt
15. jaanuar oli üks sellistest päevadest menetlusaluse isiku elus. Selgitused, mis menetlusalune isik oma rikkumise toimepanemise kohta andis, selgitused on väärteoasjas tõendiks, näitavad seda, et ei asunud sõidukit juhtima hoolimatusest tema suhtes tehtud karistuse üle või hoolimatusest kehtivasse õiguskorda. Tal oli tööalane ajend, mida inimlikus plaanis võib mõnikord mõista. Auto juhtimine oli seotud piiratud ülesande ja ajaga, 3 viis auto Mustamäe keskusest Nisu tänavale garažeerimiskohta, ei olnud plaanis sõita mööda linna või ajada eraasju. Teo toimepanemise põhjuseid hinnates on ehk ruumi leebemaks sanktsiooniks kui arest, kaalumaks ka rahalise karistuse kohaldamist. Tänaseks on kujunenud välja keeruline olukord ettevõtjatele, eriti neile, kes teevad koostööd Vahemeremaadega, kus on uus viirus levimas. Ettevõte, mis Vahemeremaadega teeb äri, peab leidma asendusturge, peab olema ettevaatlik kauba liikluse ja logistika osas, et mitte saada viiruse leviku osaks. Üldine majandusprobleem, mis tekkis seoses naftasõjaga, mis tõi kaasa turgude seisukumise, ähvardab tegelikult ka ettevõtteid. Menetlusaluse isiku äripartnerid asuvad Hispaanias, olid ka Itaalias, kelle asemele on vaja leida asenduspartenerid, on raskemas olukorras. Globaalsemat probleemi silmas pidades oleks isiku reaalne vangistamine praeguses majanduslikus olukorras, mõjutaks ettevõtja elu rängalt. Arestimajast ettevõtte juhtimisotsuste tegemine võimalik ei ole, asendusisikuid menetlusalusel isikul ka võtta ei ole. Kui kohus otsustab kohaldada siiksi aresti menetlusaluse isiku suhtes, siis palub see arest selle juhtumi puhul asendada üldkasuliku tööga, mida menetlusalusel isikul oleks võimalik muude tööde tegemiste kõrvalt mõistlikult teatud aja jooksul teha, mis annaks tagasi midagi positiivset riigile, kelle reegleid menetlusalune isik on oma tegevusega rikkunud. Menetlusaluse isiku vastutusvõime tõusu peegeldab mõneti varasemate trahvide tasumine. Võib öelda, et suures hirmus maksis kõik ära ja ega sellele mõttekäigule ei ole midagi ette heita ega vastu väita. Oma võlgnevuste likvideerimiseks ei ole kunagi hilja. Menetlusalune isik on seda teinud, ära tasunud ka need võlgnevused, mis oleks tegelikult aegunud. On positiivne, et on ära kandnud võlad. Kohtuväline menetleja seadis kahtluse alla menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et varasemate võlgnevuste tasumine lükkus edasi keerulise ajaga seoses, seostades seda X OÜga, kuid menetlusalune isik ei väitnud, et keeruline olukord oli seotud X OÜga, mis kanti registrisse
16. märtsis, kuid see ei tähenda, et majanduslikku olukorda ei olnud varem. Firma registreerimine näitab, et toimusid muudatused, ega midagi enamat. Kui kohus peaks otsust tehes leidma, et aresti määramine on vajalik ja üldkasuliku tööga ei ole võimalik aresti asendada, siis palub määrata aresti kandmine ositi vastavalt KarS § 66 lg
17. See võimaldaks aresti mõju kohaldamist menetlusaluse isiku suhtes, teiselt poolt võimaldaks oma ettevõtmiste ja äri edasist juhtimist, veepinnale jääda, et aresti kandmine ei paneks ettevõtlust seisma ega viiks tõsisemate tagajärgedeni kui see olukord tegelikult väärt on. Osade pikkuse suurus on kohtu otustada, omalt poolt teeb ettepaneku, et aresti kandmine võiks olla ositatud selliselt, et ühe korraga ära kantava osa pikkus ei oleks pikem kui kolm päeva, mida saaks sättida nädala lõppu, puhkepäevadele, kuidas parajasti äriliselt sobivam on. Puhkepäevad aresti ajal järelemõtlemise aeg ja äripäevad ettevõtte juhtimise aeg. Selline lahendus kaitseks mõlema poole huve piisavalt efektiivselt. Kohus, kontrollinud väärteotoimiku materjale, kohtuistungil kohtule esitatud täiendavaid tõendeid, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kohtuvälise menetleja ja kaitsja seisukohad, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt F.T juhtimisõigus 24.01.2020 puudus, sest juhtimisõigus oli karistusena ära võetud 07.01.2020 kuni 26.07.
18. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 keeldu, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Kohus ei saa arvestada ka menetlusaluse isiku põhjendusi, mille kohaselt ta ei teadnud, et kohtuotsus jõustus 07.01.
19. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud Harju Maakohtu 16.10.2019 otsusega nr 4-19-5329 LS § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi arestiga ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Harju Maakohtu 16.10.2019 otsuse vaidlustamiseks esitas F.T apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.12.2019 otsusega Harju Maakohtu 16.10.2019 otsuse väärteoasjas nr 4-19-5329 muutmata ja F.T esitatud apellatsiooni rahuldamata ning otsus nr 4-19-5329 jõustus 07.01.
20. Menetlusalune isik sai Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kätte ja selles otsuses oli üheselt arusaadavalt märgitud ka edasikaebamise kord ja tähtaeg. Otsuse vaidlustamiseks oli menetlusalusel isikul aega 30 päeva, 4 mistõttu juhul, kui ta selle tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitanud, otsus jõustus ja mingeid muid variante ei olnudki. Menetlusalune isik küll väitis, et ootas mingit teadet, kuid sellise iseloomuga karistust peab süüdlane ise täitma, s.t hoiduma sõiduki juhtimisest otsuses näidatud tähtaja jooksul ja seda just otsuse jõustumisest. Seetõttu ei saa kohus ka arvestada väidetega, et menetlusalune isik ei olnud teadlik temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest ning kohus jätab selle väite tähelepanuta, kuivõrd menetlusalune isik oli teadlik kohtuotsuse sisust ja sellest, et teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega ning sõidukit juhtima asudes pani ta toime uue tahtliku süüteo. Kohtuistungil täpsustas menetlusalune isik, et tal läks kiireks ja ta ei jõudnud kaitsjale õigeaegselt vajalikke dokumente edastada ning lõi lõpuks käega ja möönis, pidades võimalikus, et vaidlusalusel ajal sõidukit juhtima asudes tal ilmselt juhtimisõigus puudub. Seega pani menetlusalune isik temale inkrimineeritud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s .o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üheksa kehtivat väärteokaristust, neist kõik, v.a üks karistus on määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning viimane karistus on määratud
21. aasta lõpus, detsembrikuus. Menetlusalune isik on seaduses ettenähtud tähtaja jooksul tasumata jätnud ka temale
22. aastal ning varemgi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid ja alles kohtuistungil esitas menetlusalune isik maksekorraldused, milliste kohaselt on ta ära tasunud kõik rahatrahvid. Seega on teda enamjaolt karistatud rahatrahvidega, mis kõik on jäetud ettenähtud tähtaja jooksul tasumata ning viimane kord karistati teda juba juhtimisõiguse äravõtmisega. Käesoleva väärteo on menetlusalune isik toime pannud 24.01.2020, s.o mõne nädala möödumisel viimase otsuse jõustumisest. Seega varasemad karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasemad kinnipidamised liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt ja karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Seega kuna kõik kergemad karistuse liigid on menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja ükski mõjutusvahend teda õiguskuulekusele ei ole sundinud, tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Kohtuistungil avaldas menetlusalune isik kahetsust, mida kohus saab hinnata kergendava asjaoluna. Seejuures on tegemist järjekindlalt liiklusalaseid väärtegusid toime paneva isikuga. Nii nähtub menetlusaluse isiku karistusregistrist, et isik paneb vähemalt kord aastas toime mõne liiklusalase rikkumise ning Harju Maakohtu 16.10.2019 otsusest nr 4-19-5329 nähtub, et F.T-le mõisteti 10 päevane arest LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo eest ning 10 5 päevane arest LS § 237 lg 1 ettenähtud väärteo eest, mis mõlemad on liiklusalased väärteod. Lisaks kohaldati tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. Pärast aresti kandmist on isik endiselt jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist ning juhtinud mootorsõidukit ajal, mil temalt oli juhtimisõigus ära võetud, mida näitab praegune juhtum. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, menetlusalust isikut iseloomustatavatest karistusandmetest ning raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et arvestades kergendava asjaolu olemasolu, tuleb menetlusalusele isikule karistus mõista mõningal määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuste kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem karistatud rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tähtaegselt tasumata, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule ei saa kohaldada lühiajalist aresti, kuivõrd teda on juba eelnevalt suhteliselt pikaajalise arestiga karistatud ja ka see ei sundinud teda uue süüteo toimepanemisest hoiduma. Puutuvalt taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, leiab kohus, et see taotlus jääb tagajärjetuks. Üldkasuliku tööga asendamine tuleks kõne alla juhul, kui isik on toime pannud ohtliku väärteo, mis tingib aresti kohaldamise, kuid süüdlast ei ole varem arestiga karistatud. Käesoleval juhul on menetlusalusel isikul üheksa kehtivat karistust ja viimaseks karistuseks oli pikemaajalisem arest. Olukorras, kus süüdlane asub sõidukit juhtima, omamata juhtimisõigust, mis on temalt karistusena ära võetud, näitab süüdlane oma suhtumist õiguskorda ja kohaldatud karistusse ja sellise teo eest mõistetavat aresti ei saa asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd järjekordset aresti asendades kergendataks süüdlase olukorda, mis annaks nii süüdlasele kui ka teistele vale signaali selle kohta, et üha uute süütegude toimepanemine kergendab süüdlase olukorda. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada. Lisaks sellele taotlesid nii kohtuväline menetleja kui ka kaitsja mõistetava aresti ositi kandmisele määramist. Seda ennekõike seetõttu, et menetlusalune isik on ettevõtja, kelle aresti ühes osas kandmine võib tekitada menetlusaluse isiku äriühingule toimetulekuraskusi kui ettevõtte juht isiku vabadust piiravat karistust kannab. Sellise olukorra tekkimise võimalikkuse kohta andis menetlusalune isik kohtuistungil selgitusi, mille kohaselt eelmise aresti kandmise ajal töötajad lahkusid töölt ja lepingud öeldi üles. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuistungil erinevaid tõendeid, milliste kohaselt on menetlusalune isik äriühingu juhatuse liige, samuti on tal äriühingus töötajad ja lisaks sellele esitati kirjavahetus äripartneritega. Kohus loeb neid tõendeid usaldusväärseteks ja leiab, et kuivõrd järjekordse aresti ühes osas ärakandmine põhjustab äriühingu juhi eemaloleku äriühingu juhtimisest ja võib tingida taas äripartneritega suhtluse katkemise, raskendada juba sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmist ja uute sõlmimist, siis rahuldab kohus kohtumenetluse poolte taotluse mõistetava aresti ositi kandmisele määramise osas ning määrab mõistetava aresti täitmisele ositi, andes menetlusalusele isikule, arvestades eriolukorra väljakuulutamist, kahe ja poole kuulise tähtaja aresti osadena ärakandmiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6