Obsah (6)
§ 76§ 199§ 64§ 65§ 68§ 75Toimik nr 1-12-2030 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.veebruaril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2030 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekret
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jä tta P.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt P. L-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot, ning käibemaks 6,40 eurot). Välja mõista P. L-ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. P.L tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 08.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P .L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.L tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.05.2012 kohtuotsusega
§ 199
lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistati
§ 64lg 1, Kr
MS § 238 lg 2,
§ 65
lg 2, § 74 lg 5 alusel vangistusega 2 aastat 8 kuud.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 10.10.2011 karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus 10.10.2011 ja lõpp 10.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.02.
- Kinnipidamisasutusest P.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemise korral kindel elukoht puudub, plaanib elama asuda xxx. Isikul on haridust 7 klassi. Amet puudub. Riigikeelt ei valda. Isikut on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Ametlikult on töötanud xxx xxx ühe aasta. Vanglas kinnipeetav töötab üldkasutatavate ruumide koristajana. Isikul puudub toetav sotsiaalvõrgustik. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Kuriteod on toime pandud joobes. Korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Enne vangistust süstis üks kord päevas amfetamiini. Samuti tarvitas sudafedi kombineeritult teiste ainetega. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isik on vanglas läbinud eluviisitreeningu, mille eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse. Vestluses ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ühiskonnareeglite osas pime, korduvalt karistatud kriminaalkorras. Ei tunneta ennast ühiskonna liikmena, ei mõista kriminaalhoolduse vajalikkust, kuna kriminaalhooldus ei anna töökohta ja elamispinda. Sotsiaalne olukord ei soodusta kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamist. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge ning Viru Vangla ei saa toetada kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht ja töökoht . Kinnipeetav võib eluasemeküsimuses pöörduda xxx poole või xxx xxx poole, kes tegeleb kindla elukohata isikutega. Elamisluba kehtib kui 23.05.
- Kinnipeetaval on 7 klassi haridust. Eriala puudub. Teinud juhutöid, ametlikult töötanud ei ole. Suhtub õppimisse ja töötamisse ükskõikselt. Majanduslik olukord ei soodusta kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamist. P.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust, juhib tähelepanu asjaolule, et isik on vanglas kasuliku tegevusega hõivatud ja puuduvad distsiplinaarkaristused. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Vabanemisjärgse kindla alalise elukoha puudumine süüdimõistetul välistab iseenesest
§ 75
lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmist ning taotluse tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise kohta rahuldamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et P. L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, k atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2
(4)läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on üheksa korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude (vargused, kelmus) ja omavoliline sissetung toimepanemise eest. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, esimesel katseajal pani toime uue kuriteo, teisel katseajal ei täitnud kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimisele, ei elanud koht u poolt kindlaks määratud kohas ja karistus pöörati täitmisele. Käesoleval ajal kannab karistust varguse ja omavolilise sissetungi eest. Viru Maakohtu 10.05.2012 kohtuotsusest (lk. 16-21) on näha, et kuriteoga tekitati kannatanutele märkimisväärset kahju 3667,92 eurot. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-13 ) on näha, et kinnipeetavat on 14 korral karistatud väärteokorras nendest 7 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistet ud karistused ja määratud kriminaalhooldus ed P. L-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivsekt tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi eluviisitreeningu ja alat es 13.08.2012 töötab üldkasutatavate ruumide koristajana ning alates 09.01.2013 osaleb Sotsiaalsete oskuste treeningus. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab P .L-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. P.L-i elamisluba kehtib kuni 23.05.2013. Vabanedes puudub P. L kindel elukoht. Kindla elukoha olemasoluta ei ole võimalik teostada isiku suhtes käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt saab aga kinnipeetavat vabastada üksnes kriminaalhooldusele ning käitumiskontrolli alla. Kindla elukoha puudumine on käesoleval ajal P .L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist välistavaks asjaoluks. Vabanedes ei ole P.L kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades P .L-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod) , tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uued kuriteod katseajal, kontrollnõuete eiramine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töö- ja elukoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduk s. Esimesel katseajal pani toime uue kuriteo, teisel katseajal ei täitnud kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kohtu poolt kindlaks määratud kohas ja karistus pöörati täitmisele. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta P.L-ile piisavalt mõju. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab koh us süüdimõistetu P. L-i temale Viru Maakohtu 10.05.2012 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)