KOHTUMÄÄRUS kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht 15.märts 2013.a Rapla Kriminaalasja number 1-09-10056 Kriminaalasi Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Andres Muddi erakorraline ettekanne Süüdimõistetu A.D (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxx x xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx) kohta. Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 387 lg 1, 427 ja 432 lg 1 RESOLUTSIOON Pikendada Harju Maakohtu 27.augusti 2009. a otsusega A.D-le määratud katseaega arvates 26.veebruarist 2013.a. ühe
(1)aasta võrra arvates Koopia määrusest saata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusele ja A.D -le . Määrus ei ole vaidlustatav. Asjaolud ja kohtu seisukoht A.D on mõistetud süüdi 27.augustil 2009.aastal Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p. 1 järgi ja karistatud ühe
(1)aastase vangistusega, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel kolme
(3)aastase katseajaga. A.D on kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p.p. 15 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p. 1 alusel heastama katseaja lõpuks kuriteoga tekitatud kahju vähemalt 80 000 krooni ulatuses. 22.mai 2012.a. Pärnu Maakohtu otsusega pikendas kohus katseaega kuue
(6)kuu võrra arvates 27.augustist 2012.a. s.o. s.o kuni 26.veebruarini 2013.a. Erakorralisest ettekandest nähtub, et A. D ei tulnud 14.veebruariks 2013 määratud registreerimisele, ei teatanud mittetulemise põhjusest kriminaalhooldajale ja 22.veebruari 2013.a. seisuga oli kuriteoga tekitatud kahjust heastamata 4346 eurot. A.D elab alates 2010.aasta maikuust Soome Vabariigis. Esimene Soomes elatud aasta möödus probleemideta - hooldusalune käis registreerimistel, kuigi esines hilinemisi, mida A.D põhjendas haiguse, töö või kolimisega. Kriminaalhooldusametnik koostas 17.jaanuaril 2012 A.D kohta erakorralise ettekande seoses tema probleemidega kontrollnõuete täitmisega, mille alusel kuulutas Pärnu Maakohus A.D otsuse täitmise tagamiseks tagaotsitavaks ja A.D tabati mais 2012.a. Pärast katseaja pikendamist käis A.D korrektselt kohtumistel. Probleemid A.D -ga tekkisid 2012.a. septembrist, mil ta ei jõudnud ühelegi registreerimisele õigeaegselt, põhjendades seda küll haiguse, kolimise ja töövestlustega. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja katseaja pikendamist kuni 1 aasta. Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli alus erakorralise ettekande esitamiseks, sest A.D ei ole kannatanule kahju hüvitanud ja kohtu poolt pandud kohustust täitnud. KarS § 74 lg. 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu kohaldamine ei ole antud juhul vajalik. Kriminaalhooldaja seda ka ei taotle. Kohus peab vajalikuks pikendada ühe aasta võrra katseaega, et oleks võimalik täita kohtuotsusega pandud kahju heastamise kohustus. Indrek Saar Kohtunik