lg 6 alusel pöörata täitmisele G.V -le 22.11.2011.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-14129 liitkaristuseks mõistetud vangistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ära kandmata osa, mis on 9 (üheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK G.V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-14129
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust G.V -le 26.05.2010.a Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-10-6598 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud ja 28 1
lg 1 alusel asendati G.V -le liitkaristuseks mõistetud vangistus 1026 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati G .V-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel on G.V kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 1 alusel määrati G.V -le lisakohustus tasuda igakuiselt 28ndaks kuupäevaks kuriteoga tekitatud kahju katteks 27,96 eurot kuni kahju hüvitamiseni. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati G.V üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 06.01.2012.a. Tartu Maakohtu 20.07.2012.a kohtumäärusega määrati G .V -le
lg 4 alusel lisakohustuseks osaleda Jõgeva AA tugirühma töös ning osaleda Jõgeva AA tugirühma iganädalastel koosviibimistel. Kohtumäärus jõustus 30.07.2012.a. 29.01.2013.a esitas Tartu vangla Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande G.V kohta, kuna G.V hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ei täida korrektselt enda võetud kohustust osaleda Jõgeva AA tugirühma iganädalastel koosviibimistel. Ettekande kohaselt asus hooldusalune tööle lepingulises soorituskohas Spordiklubis Pedja, juhendajaks Kaido Poom, kus tema ülesanneteks oli spordiväljaku korrashoidmine ja väljaku juurde kuuluva hoone kütmine. Üldkasuliku töö sooritamine kulges esimesel kuul plaanipäraselt, kuid siis ilmnesid esimesed probleemid. Tööle mitteilmumise põhjusteks olid lahkhelid elukaaslasega, alkoholi tarvitamine ja Jõgevalt eemal viibimine oma Tapal elava invaliidist tuttava juures. Takistavatest teguritest hooldusalune kriminaalhooldajat ja juhendajat ei teavitanud. Isiku suhtes on koostatud 3 hoiatust (23.01.2012.a, 07.02.2012.a, 11.06.2012.a), millele järgnes 29.06.2012.a esitatud erakorraline ettekanne. Pärast 20.07.2012.a kohtumäärusega määratud kohustust, hooldusaluse suhtumine üldkasuliku töö sooritamisse paranes ning ta liitus AA tugirühmaga ja leidis töökoha. 2012.a oktoobri lõpul tekkis uus tagasilangus – isik ei ilmunud üldkasulikule tööle ega täitnud koostatud ajakava. Detsembris kaotas töökoha ja ei ilmunud AA koosolekutele. Isikule on koostatud üldkasuliku töö rikkumiste kohta hoiatused 01.11.2012.a ja 02.01.2013.a. Suhtlemisel kriminaalhooldajaga on hooldusalune olnud sageli enda käitumist õigustav, vastutustunne kohtu poolt määratud ja enda poolt võetud kohustuste osas on madal. Kriminaalhooldaja hinnangul puudub G.V üldkasuliku töö sooritamiseks vajalik distsipliin, aja planeerimise soov, järjepidevus ja pingetaluvus. Hooldusaluse riskifaktoriteks on jätkuv alkoholi tarbimine ja impulsiivne käitumine. G.V-le on üldkasuliku töö sooritamise perioodil seoses tööst kõrvalehoidumisega koostatud kirjalikke hoiatusi, millele on reageerinud lühiajaliselt ja jätkanud taas varasemat käitumismustrit. Hooldusalune tunnistas eelmise erakorralise ettekande arutamise ajal enda alkoholiprobleemi, avaldades soovi oma käitumist muuta. Ettekande koostamise ajal on kriminaalhooldajale laekunud arvestus juhendajalt 392 töötunni osas. Isik on põhjendanud oma 17.10.2012.a ja 02.01.2013.a seletustes, et ei saanud üldkasulikku tööd teha terviseprobleemide tõttu. Lisaks viibis ta ema haiguse tõttu vanemate juures Haapsalus. Juhendajat ta takistavatest teguritest ei teavitanud. Isik lubas hakata sooritama üldkasulikku tööd korralikult ja osa võtma AA tugirühma tööst. 21.01.2013.a selgus, et isik ei ole täitnud oma lubadusi. Üldkasuliku töö teostamise suhtes on vastumeelsus tekkinud e rimeelsuste tõttu juhendaja Kaido Poomiga. G.V tunnistas 21.01.2013.a toimunud kohtumisel, et on valmis pigem minema reaalset vangistust kandma, kui üldkasulikku tööd jätkama. 2
lg 6 alusel vangistus täitmisele sooritamata jäänud üldkasuliku töö tundide osas. Kohus pidas seoses esitatud erakorralise ettekandega kolm kohtuistungit. 13.02.2013.a pidas kohus asjas esimese kohtuistungi, kus kriminaalhooldusametnik selgitas kohtule, et isik hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest – ei ilmu kohale õigeaegselt ning ei anna selle kohta selgitusi. Samuti ei täida kohustust osaleda AA tugirühma kokkusaamistel. AA kohustuse panemine oli isiku enda nõusolekul, et alkoholi probleemidest üle saada. Kriminaalhooldaja leidis, et isikul on vangistuses olukord lihtsustatud ning ta ei pea vaeva nägema, mistõttu leiab, et isik peaks edasi pi ngutama ja üldkasulikku tööd tegema. Kohus küsitles ka G.V üldkasuliku töö juhendajat Kaido Poomi, kelle sõnul on ette antud graafikud, mille alusel tuleb kriminaalhooldusalusel tööd teha ning mis on juhendajale seaduseks. Töö antakse pikalt ette. G .V-ga on probleeme palju – tahab enda tahtmise järgi käia, tulla ja minna. On kutsunud üldkasulikku tööd tegema ka graafikuvälisel ajal, kuid isik ei ole tulnud. Samuti on palunud tööde teostamiseks tööriistu kaasa võtta, kuid selle eest tunde juurde ei kirjutata üldiselt, kuna see ei ole lubatud. Kohustust oma asju tuua ei ole olnud. Isik on palju puudunud oma alkoholiprobleemi tõttu ning ei ole sellest juhendajat informeerinud. G.V ei ole sunnitud tegema lubamatuid töid, on küll palutud töötada nt katusel, kuid olemas on selleks julgestus, kuid G.V on talle sobimatutest töödest keeldunud. G.V selgitas kohtuistungil, et kui tõi oma töövahendeid, siis lubati 1 tund juurde kirjutada, kuid seda ei tehtud. Talle on koostatud graafik, kuid ei ole sellest kinni pidanud. Ta selgitas, et keeldus tööd tegemast, kuna juhendaja kontrollib täielikult tema elu. Samas avaldas G .V , et sooviks jätkata üldkasuliku töö tegemist, kui tal seda võimaldatakse. Kohus lükkas asja arutamise ed asi, et anda G.V-le võimalus üldkasulikku tööd edasi teha. Ühtlasi selgitas kohus uuesti üldkasuliku töö ja käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmise korda ning nõuete rikkumise tagajärgi. Süüdimõistetu kinnitas, et talle on selgitus arusaadav. 13.03.2013.a pidas kohus asjas teise istungi, kus kriminaalhooldusalusel, G .V , tuvastati politseiametniku poolt alkoholijoove 0,912 mg/l kohta, mistõttu kohtuistung lükati edasi. 27.03.2013.a pidas kohus asjas järgmise istungi. Kriminaalhooldaja sõnul ei ole G.V pärast 13.03.2013.a istungit töötamist jätkanud . 1026-st üldkasuliku töö tunnist on teostatud 433 tundi, tegemata on 593 tundi. G.V oli korduvalt alkoholijoobes olnud, ühel korral ilmus ka kriminaalhooldaja juurde joobeseisus. Samuti üritas viia ära üldkasuliku töö sooritamise koha territooriumilt talle mittekuuluvaid küttepuid, kuid omanik ei esitanud avaldust politseile. Isik ei ole pöördunud tema poole graafikute muutmise probleemiga. Kõik töögraafikud on kriminaalhooldusametnik kätte saanud. Alternatiivne karistus ei ole osutunud sobilikuks ning kriminaalhooldusametnik ei näe enam muud võimalust, kui karistuse täitmisele pööramist. G.V sooritamata üldkasuliku töö hulk on sedavõrd suur, et see eeldaks igapäevast korrektset töötamist, kuid süüdimõistetu ei avalda mingit valmidust talle määratud tööd nõuetekohaselt teha. G.V sõnade kohaselt on töö tegemine olnud takistatud, kuna tal peres on olnud probleemid – ka naine tarvitab ohtralt alkoholi. Samuti on tal olnud jätkuvalt probleeme juhendajaga - Kaido Poom on kutsunud teda ootamatult tööle, mistõttu on tal olnud ka alkoholinähud. Süüdimõistetu leiab, et juhendaja ei käitu tema suhtes õiglaselt, kehtestab liigseid nõudeid ja kokkuleppeväliseid töö tegemise aegu ning ei ole nõus ka laskma hilisemalt tunde järgi tegema. Ta ei saa juhendajaga läbi ning on taotlenud uut juhendajat, kuid see ei olevat võimalik. Samas kinnitas G.V , et on andnud korduvalt lubadusi 3
lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohtule nähtub nii kriminaalhooldaja poolt koostatud erakorralisest ettekandest kui ka kohtuistungil antud selgitustest, et G.V ei ole täitnud temale asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd nõuetekohaselt. Isik jätab sageli teavitamata üldkasulikule tööle ilmumata jätmisest. Hilisemalt põhjendab seda kas terviseprobleemide, isiklike probleemide või asjaoluga, et üldkasuliku töö juhendaja ei järgi üldkasuliku töö tegemise graafikut. G.V on tõdenud, et saab aru, et tegemist on temale määratud karistusega ning ta on teadlik üldkasuliku töö teostamise nõuetest ja korrast. Ka kohus andis talle võimaluse näidata, et isik on võimeline ning suudab teostada üldkasulikku tööd, lükates edasi 13.02.2013.a kohtuistungi ühe kuu võrra. Vaatamata sellele ei paranenud üldkasuliku töö tegemise täitmine ja isiku suhtumine alkoholi tarbimisse (isik ilmus kohtuistungile alkoholijoobes). G.V on näidanud valmisolekut karistuse kandmiseks vangistuses, et karistusega ühele poole saada, mis näitab isiku ükskõikset suhtumist määratud karistusse üleüldiselt. Sama suhtumine kajastub ka isikule antud võimalusse kanda temale mõistetud karistus vabaduses. Kõik eelnev näitab G.V vastutustundetut suhtumist pandud kohustuste täitmisse ja talle teistkordselt antud võimalusse vabaneda vangistuse kandmisest - kuriteo, mille eest teda käesolevas kriminaalasjas karistati, pani ta toime eelmise otsusega määratud katseajal. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek G.V-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kriminaalhooldaja andmetel on süüdimõistetu sooritanud talle asenduskaristuseks määratud 1026-st tunnist kohtuistungi ajaks 433 tundi.
lg 6 tulenevalt vastab 2-le tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust , seega on G .V-le karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kantud 7 kuud 7 päeva vangistust ( 433 : 2 = 216,5, s.o 217 täispäeva; 217 päeva = 7 kuud 7 päeva) . Eelnevast tulenevalt on G.V kandmata karistus 9 kuud 21 päeva vangistust. Vangistuse kandmiseks tuleb G.V peale kohtumääruse jõustumist ilmuda kohtu poolt määratud ajal Tartu vanglasse ja vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.