Obsah (7)

§ 15§ 18§ 56§ 3§ 16§ 47§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. septembril 2018. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-18-3024 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kaebaja on teo toime pannud vähemalt hooletusega, kuivõrd kaebajalt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks sooduspileti õiguse kasutamisel seda tõendava ja kehtiva dokumendi olemasolu. Sellega on tuvastatud süüteo subjektiivne koosseis. Samuti ei esine süüd välistavaid asjaolusid. 5. Seega pani kaebaja toime ÜTS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut (40 eurot). 2 6. Kaebaja puhul ei ole Maanteeameti otsuses eraldi fikseerinud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Lähtudes

§ 56

lg 1 põhimõttest, mille kohaselt karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, on leidnud kohtuväline menetleja Maanteeameti ühistranspordiosakonna ühistranspordi järelevalve talituse peaspetsialist, et 5 trahviühiku suurune rahatrahv (20 eurot) on proportsionaalne toimepandud teoga. Kaebaja väidab, et kooliõpilasena on ka 20 euro suurune trahv tema jaoks siiski suur summa. Maanteeamet leiab, et teo toimepanemise kergendavaks asjaoluks ei saa olla rikkuja õpilasstaatus. Täiendava koormuse kaebaja majanduslikule olukorrale saanuks õiguspärase käitumisega hõlpsasti vältida. Väärtegu leidis aset 27.05.

1. a ehk õppeaasta lõpuosas, mis tähendab, et kaebajal oli enam kui piisavalt aega oma õpilaspiletit uuendada. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl 17 ja 24). Kohtu seisukoht ÜTS § 32 lg 1 kohaselt on sõidusoodustus teatava kategooria sõitjale seadusega või seaduse alusel kehtestatud korras antud õigus: 1) sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest või 2) sõita ühissõidukis täishinna eest ning saada enne või pärast sõitu osalist või täielikku rahalist hüvitist. ÜTS § 32 lg-le 2 vastavalt saab sõidusoodustuse olemasolu tõendada: 1) isikut tõendava dokumendiga; 2) õpilaspiletiga; 3) koolivälise nõustamismeeskonna tõendiga selle kohta, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel on antud soovitus lapse koolikohustuse täitmise alustamine edasi lükata; 4) muu dokumendi, elektroonilise vahendi või asjaoluga, mis võimaldab järeldada sõidusoodustuse olemasolu. ÜTS § 85 lg 1 järgi karistatakse kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 27.05.
2. a kella 14.53 ajal sõitis menetlusalune isik L.L Tartu maakonnas Kirsil liinil 385 reisirongiga. Vaidlust pole selleski, et ta tegi seda mitte täishinnaga sõidupiletiga, vaid soodushinnaga piletiga, kuna ta õppis eelnimetatud ajal XXXX. Samas selgub väärteomaterjalidest, et L.L ei olnud esitada ÜTS § 32 lg 2 p-s 2 nimetatud dokumenti, s.o kehtivat õpilaspiletit. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta, et ÜTS § 85 lg-s 1 sätestatud objektiivsete tunnuste realiseerimise seisukohast ei ole tähtis, kas isikul ka tegelikult ühistranspordis sõitmise õigus on. Vaadeldava väärteokoosseisu puhul on tähtis see, et isikul on olemas sõiduõigust tõendav dokument. Juhul, kui isik kasutab sõidusoodustust, siis on oluline, et tal on olemas üks ÜTS § 32 lg-s 2 loetletud dokumentidest, vastavalt sellele, mis alusel ta sõidusoodustust kasutab. Juhul, kui isikul ei ole esitada ei sõiduõigust tõendavat dokumenti või dokumenti, mis tõendaks tema kuulumist soodustatud isikute hulka, tuleb teda käsitleda kehtiva piletita sõitjana. Seega käesoleval juhul tuleb lugeda, et L.L oli kehtiva piletita sõitja ning realiseeris ÜTS § 85 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused.

§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Järelikult võivad ÜTS § 85 lg-s 1 toodud koosseisu subjektiivsed tunnused seisneda nii tahtlikus (

§ 3

16) kui ka ettevaatamatus (

§ 18) käitumises.

Ehkki L.L väitis, et ta ei olnud teadlik, et tema õpilaspilet oli uuendamata – see oli tal jäänud tähelepanuta, ei saa kohtu hinnangul sellest sarnaselt kohtuvälise menetlejaga teha järeldust, et menetlusalune isik tegutses väärteoprotokollis kirjeldatud tegu toime pannes ettevaatamatusest. Nimelt ei saa kohus L.L taolist väidet usaldada. Kohus juhib tähelepanu sellele, et käsitletav väärtegu leidis aset 27.05.2018. a, seega kooliaasta lõpus. Üldteadaolevalt toimub õpilaspiletite uuendamine aga iga õppeaasta alguses, tavaliselt septembrikuu jooksul ning reeglina kaasneb sellega ka õppeasutuse poolne meeldetuletus. Ei ole eluliselt usutav, et menetlusalune isik ei olnud veel õppeaasta lõpus teadlik asjaolust, et tema õpilaspilet on uuendamata. Juhul, kui isik liitus õppetööga hiljem kui septembrikuus, siis ei ole usutav, et ka sellisel juhul ei teavitatud teda õpilaspileti uuendamise vajalikkusest. Vastupidi, sellisel juhul oleks kõnealuses küsimuses pöördutud tema poole personaalselt. Arvestades lisaks sedagi, et L.L näol ei ole enam tegu lapse, vaid noore täiskasvanuga – tema sünniaeg on 28.05.1998 –, kelle tähelepanuvõime ja vastustustunne peaks olema juba välja kujunenud, ei saanud õpilaspileti uuendamise vajadus jääda tähelepanuta kummagi variandi puhul. Sellest järeldab kohus, et L.L oli teadlik, et tal puudus sõidusoodustuse saamiseks vajalik dokument, ja järelikult pani ta oma teo otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut L.L tuleb toimepandu eest karistada. ÜTS § 85 lg 1 näeb sellise teo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut.

§ 47

lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja karistas L.L rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot, seega alla ÜTS § 85 lgs 1 sätestatud rahatrahvi keskmist trahvimäära, mis on 6,5 trahviühikut.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku L.L tegevuses puuduvad

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Samas puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud, mis on sätestatud

§-s

1. Sellest aga, et menetlusaluse isiku süü ei olnud väike, räägib tema enda suhtumise intensiivsus, nimelt see, et ta pani oma teo toime otsese tahtlusega. Eelnevaid asjaolusid nende koostoimes hinnates võib väita, et L.L süü on pigem keskmine. Kohus möönab, et L.L rikkumine ei ole oma iseloomult raske. Samas tuleb taolisesse teosse suhtuda täie tähelepanu ja rangusega, kuna piletita sõidu näol on tegu ühiskonnas väga sagedase käitumisviisiga. Viimasest tulenevalt kannab L.L-ile mõistetav karistus märkimisväärset üldpreventiivset eesmärki. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus on asjaolusid arvestades kohane nii oma sisult kui ka määralt. Järelikult tuleb Maanteeameti 27.05.
2. a jätta täielikult muutmata. 4 L.L on rõhutanud, et 20 euro suurune rahatrahv on tema kui kooliõpilase jaoks suur. Kohus leiab, et kooliõpilaseks olemine iseenesest ei tähenda, et trahvi tasumine käib isikule üle jõu. Ka kooliõpilastel on reeglina isikud, kes neid rahaliselt toetavad. Paljudel on ka iseseisev töine sissetulek, eriti neil õpilastel, kes õpivad täiskasvanutele mõeldud koolides. Rahaliste vahendite puudusele ei ole menetlusalune isik aga oma kaebuses tuginenud ja järelikult ei ole kohtu hinnangul vajadust kaaluda karistuse individualiseerimist ehk trahvisumma tasumise ajatamist. Peet Teidearu Kohtunik / / 5