Obsah (4)
§ 424§ 80§ 56§ 4Kriminaalasi nr 1-17-7938 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.september 2017.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7938 (17274000034) Koht
) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav O.N, ik. 38707120029xxx Kaitsja Kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Peep Rajavere, kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei taotle RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada O.N kuriteos
§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.
2.
§ 80
alusel vabastada O.N karistusest põhjendusel, et antud kuriteo toimepanemise tagajärjel sai isik ise raskelt kannatada XXX).
- Tõkendit ei kohaldatud
- Välja mõista O.N ’ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludest 50 % kokku summas 419,69eurot.
- KrMS 180 lg 3 alusel jätta kriminaalmenetluse kuludest 50 % so 419,69 eurot riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulu 419,69 eurot tuleb O.N ’il tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist
(12)kuu jooksul, igakuise makse suurus on 11 kuud 34,97 1 Kriminaalasi nr 1-17-7938 eurot ja 1 (12.-s) kuu 35,02 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30.–ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.oktoobriks 2017.a. O.N ’il tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99917700056555“. Selgituseks märkida: menetluskulu, O.N, kr asi 1-17-
- Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
- peatüki
- jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus O.N süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.02.2017 kella 13.56 ajal XXX teel K.N`le kuuluvat, kuid enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot SSANGYONG MUSSO registreerimismärgiga XXXXXX - isikuna, kelle ühest grammist verest leiti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 25I alusel etanooli 2,41+-0,06 mg/grammi kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon veres mitte vähem kui 2,35 mg/grammi kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis O.N mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime, sõiduk kaotas juhitavuse, rullus üle katuse ja sõitis teelt välja kraavi, põhjustades liiklusõnnetuse, mille tagajärjel muutus mootorsõiduk kasutamiskõlbmatuks ning tekitas autos tagaistmel kaasreisijana viibinud H, S`ile mitteeluohtlikud rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud kestvad tervisekahjustused, pannes sellega toime veel ka Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. 2 Kriminaalasi nr 1-17-7938 Sellise tegevusega O.N, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus O.N ’ile nõutud karistus:
§ 424
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
§ 80
alusel vabastada O.N karistusest põhjendusel, et antud kuriteo toimepanemise tagajärjel sai isik ise raskelt kannatada (XXX) Süüdistatav O.N andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistus ja sellest vabastamise põhjus ja olemus on arusaadavad. Palub vastavalt karistuskokkuleppele määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab O.N ’i süüdi kuriteos
§ 424järgi.
Kohus leiab, et
§-s 80 sätestatud karistusest vabastamine on põhjendatud. Kokkulepitud karistus jääb
§ 424
sanktsiooni piiresse.O.N on kuriteo toimepanemise tagajärjel saadud seljaaju vigastuse tõttu liikumisvõimetu ja sügava puudega.
§ 56
kohaselt on karistuse eesmärk mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on O.Nemale tekkinud tervisekahjuga juba tegelikkuses karistada saanud seega kohus leiab, et süüdlase võib karistusest vabastada. Asitõendid – Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (
§ 4lg 3). Sundraha suuruseks Kr
MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2017.a. 470.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x470 eurot = 705 EUR-i. - ekspertiisiga seotud kulu: Kuressaare Haigla SA kulud seoses ekspertiisiga summas 35,37 ja toksikoloogiaekspertiisi maksumus 27 eurot, kokku 62,37 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele vastavalt KrMS § 175 lg 1 p3 - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. O.N ’le riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses osalemise eest põhjendatud tasu ja kulud kokku 72 eurot, mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. 3 Kriminaalasi nr 1-17-7938 KrMS § 180 lg 3 alusel, XXX, jätab kohus kriminaalmenetluse kulud 50 % ulatuses riigi kanda ja määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele tasumisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 4