1-16-10655/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10655 Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.M süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2017 otsus Süüdistatava T.M (IK XXX) kaitsja advokaat Marko Tammann, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava T.M kaitsja apellatsioon Viru Maakohtu
3. märtsi 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-16-10655 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
4. Viru Maakohtu 08.03.2017 otsusega tunnistati T.M süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. 1.
5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati teda vangistusega 8 kuud, millest loeti kantuks 2 päeva eelvangistust. 1.
6. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga. 1.
7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Apellatsioon
8. Viru Maakohtu otsuse peale esitas 31.03.2017 apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse T.M-ile mõistetud lisakaristuse osas ja lisakaristust mitte kohaldada. Kaitsja leiab, et kohus ei arvestanud lisakaristust mõistes õigesti selle eripreventiivseid eesmärke. Maakohus ei arvestanud, et T.M-i näol ei ole tegemist harjumussüüteoga, vaid juhusüüteoga. Ta ei ole kunagi varem liiklussüütegusid toime pannud. Maakohus ei arvestanud küllaldaselt tema siirast kahetsust ja seda, et ta on asunud tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitama. Samuti kohus ei arvestanud tema kaitseväeteenistuse pikka staaži ja laitmatut teenistust, mille kohta on kaebusele lisatud 8-l lehel iseloomustavat materjali. Kaitsja leiab, et põhikaristus on piisav ja lisakaristust ei ole vaja kohaldada. Lisaks kaitsja märgib, et mootorsõiduki juhtimise õigust on T.M vaja seoses tööülesannete täitmisega ja perekondlike asjaoludega, kus on vaja transportida kahte alaealist last. 2.
9. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaitsja esitas 31.03.2017 apellatsiooni, on T.M tervikotsuse kätte saanud alles 28.03.
10. Seega apellatsiooni esitamise tähtaeg tal endal lõppes 12.04.2017, kuid peale seda ta täiendavat apellatsiooni ei esitanud. Eeltooduga on järgitud kohtupraktikat, mille kohaselt ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt lubab KrMS § 3211 lg 1 apellandil kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Seega võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks (RKKKm nr 3-1-1-5-17 p 6; 3-1-1-72-15 p-d 6-8). Ringkonnakohtu seisukoht
11. Esmalt ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lühimenetlusega, siis ei saa esitada uusi tõendeid ja seetõttu tuleb kaitsjale tagastada apellatsiooni lisaks olev T.M-i iseloomustav materjal 8-l lehel (KrMS § 237 lg 4; RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 31-1-98-13; 3-1-1-1-14). Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
12. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-11-55-07 p 13).
13. Riigikohus on märkinud, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii 2 2 toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge nimetatud küsimuse lahendamisel materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16 p 11). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb sellist eksimust eitada, sest maakohus on T.M-ile lisakaristust mõistes seda igakülgselt motiveerinud (otsuse lk 5). Mingeid materiaal- või menetlusõiguslikke rikkumisi ringkonnakohus lisakaristuse mõistmisel ei tuvastanud. Maakohus arvestas seejuures, et T.M, olles alkoholijoobes, juhtis sõiduautot, tegi sellega avarii ja lahkus sündmuskohalt. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades luges kohus T.M-i süü suureks ja leidis, et sellistel tehioludel on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine vältimatu. Mingeid erandlikke asjaolusid, mis välistaks lisakaristuse kohaldamise, maakohus ei tuvastanud. Seejuures nähtub maakohtu otsusest (selle lk 3), et kohtus uuriti ka T.M-i positiivselt iseloomustavat materjali ning seega olid ka need asjaolud maakohtule teada. Kohtuistungi protokollist (selle lk 3) nähtub, et prokurör taotles lisakaristuse kohaldamist üheks aastaks ja kaitsja palus jätta selle kohaldamata. Seega poolte seisukohad olid maakohtule teada. 5.
14. Maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Antud asjas on vastavad põhjendused toodud maakohtu otsuse lk 5 ja ringkonnakohus nõustub nendega.
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus - tühistada lisakaristus - perspektiivitu. Ringkonnakohus märgib, et lisakaristust võib kohaldada kuni 3 aastaks. Käesoleval juhul kohaldati seda 8 kuuks, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5). Antud juhul on karistuspraktikat järgitud.
16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Apellatsioonile lisatud iseloomustav materjal tuleb kaitsjale tagastada. /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 4