← Eesti

1-16-8779/15

1-16-8779 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2017.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-8779 (15730000370) Kohtukoos

§-dest 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p.p 4, ja 9 ja § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1; lg 3; 309 lg 3; 311-313; KarS §-dest 74 lg 1 ja 3; 75 lg 1 p 1-6, 75 lg 2 p 6; kohus otsustas: süüdistuses KarS § 169 järgi

  1. Süüdi tunnistada N.Z KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud.
  2. Juhindudes KarS § 74 lg 1, 3 sätetest mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
  3. Kohustada N.Z täitma KarS § 75 lg 1 p.p 16 sätestatud kontrollnõudeid: 1 • elama alalises elukohas aadressil: XXXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. temale määratud
  4. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 6 kohustada N.Z käitumiskontrolli ajal: • täitma ülalpidamiskohustust. Harju
  5. Määrata N.Z katseajaks Tallinna Vangla LääneKriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
  6. N.Z-i katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 20.02.2017.a.
  7. N.Z-i suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 8.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelsel jakohtulikul uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot riigi kanda. 9.

§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p. 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 aluselN.Z-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 705.- (seitsesada viis) eurot.

  1. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel N.Z posti teel aadressile: XXXX . Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast Ringkonnakohtule. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei ja E-toimiku infosüsteemi kaudu. SÜÜDISTUS N.Z on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles Harju Maakohtu poolt 28.02.2011.a. tsiviilasjas nr 2-10-54123 tehtud määruse alusel kohustatud maksma tütre XXXX(ik XXXX) ülalpidamiseks igakuiselt 100€ kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 13.08.2022 lapse seadusliku esindaja XXXX arveldusarvele 2 alates 01.03.2011, pole seda teinud alates 02.04.2013 regulaarselt ja ettenähtud summades. Samuti pole N.Z vastavalt eeltoodud kohtumäärusele ostnud XXXX riideid, jalatseid, koolitarbeid, ravimeid ja toiduaineid 360€ ulatuses aastas ning pole ka välja maksnud antud summat XXXX arvelduskontole. Seisuga 26.09.2016 oli N.Z-i elatisraha võlgnevus 13 906,65 eurot. Seega N.Z, olles töövõimeline, pikema aja jooksul, s.o. alates 02.04.2013 kuni käesoleva ajani, mitte makstes elatist ettenähtud aegadel ja ulatuses on teadvalt rikkunud ülalpidamiskohustust. Samuti tema, olles Harju Maakohtu poolt 28.01.2013.a. tsiviilasjas nr 2-12-29262 tehtud otsuse alusel kohustatud maksma tütar XXXX kasuks elatisraha tagasiulatuvalt, alates 26.07.2012, igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni XXXX(ik XXXX) täisealiseks saamiseni, pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades. Seisuga 23.08.2016 oli N.Z-i elatisraha võlgnevus 6831,06 eurot. Seega N.Z, olles töövõimeline, pikema aja jooksul, s.o. alates 26.07.2012 kuni käesoleva ajani, mitte makstes elatist ettenähtud aegadel ja ulatuses on teadvalt rikkunud ülalpidamiskohustust. Seega N.Z , hoidudes teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUS KOHTUS JA UURITUD TÕENDID Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 07.12.2016 ja 19.01.2017 toimunud kohtuistungitel süüdistatav N.Z tunnistas end süüdi KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises osaliselt, kuivõrd ta ei ole tahtlikult elatisraha maksmisest kõrvale hoidnud. Valis halbadest variantidest vähem halvemad (tl 14). Kohtuliku uurimise käigus kuulati prokuratuuri taotlusel 07.12.2016.a kohtuistungil üle kannatanud XXXX(tl 17-19) ja XXXX(tl 20-21). Samuti uuris kohus prokuratuuri taotlusel alljärgnevaid tõendeid: - Ärakiri Harju Maakohtu 28.02.2011 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-10-54123 (tl 26-27); Ärakiri XXXXsünnitunnistusest (tl 28); Tallinna Linnakohtu 25.04.2005 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/254-10065/04 (tl 29); Ärakirjad täitedokumentidest (tl 30-35); Kohtutäitur Oleg Sirotin’i tõend (tl 36-37); N.Z-i maksekäitumise analüüs (tl 38-46); Ärakiri Harju Maakohtu 28.01.2013.a. tsiviilasjas nr 2-12-29262 tehtud otsusest (tl 47-48); Kohtutäitur Kaja Lilloja ja tema asendaja tõendid (tl 49-53); Ärakirjad täitedokumentidest (tl 54-55); Ärakiri kriminaalmenetluse nr 12730000079 lõpetamise määrusest (tl 56-57); Maanteeameti vastus päringule 18.09.2015 (tl 58-64); Eesti Töötukassa vastus päringule (tl 65); Bigbank AS-i vastus päringule (tl 66); Täitemenetluse registri väljavõte (tl 67-70); Haigekassa andmed ja töötajate registri väljavõte (tl 71-73); MTA andmed (tl 74-76); 3 - Vastused järelpärimistele sõiduautode liisinglepingute kohta (tl 77-92). Süüdistatava kaitsja taotles N.Z-i ülekuulamist 07.12.2016 toimunud kohtuistungil ning kaitsja taotlusel uuriti alljärgnevaid tõendeid: - Sotsiaalkindlustusameti otsused (tl 93-97); - Väljavõte ravimite loetelust (98-101); - Väljavõte elanike registrist (tl 102). Nimetatud kohtuistung lükati edasi seoses prokuröri taotlustega nõuda välja N.Z-i ema arvelusarve väljavõte ning teha järelepärimine liisingufirmasse XXXX. 19.01.2017 toimunud kohtuistungil uuriti prokuröri taotlusel alljärgnevaid tõendeid: - Harju Maakohtu 31.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5966 (tl 109-114); - Danske Bank vastus järelepärimisele sh. XXXX arvelduskonto väljavõte perioodi 01.01.2015-11.10.2016 kohta (tl 117-200); - XXXX OÜ vastus järelepärimisele (tl 201-202). Süüdistatava kaitsja taotlusel uuriti 19.01.2017 toimunud kohtuistungil järgmisi tõendeid: - N.Z-i Osuuspankki konto väljavõte perioodi 01.10.2016-18.01.2017 kohta (tl 213-214); - 01.08.2016 sõlmitud tööleping XXXXOY ja N.Z-i vahel (tl 209-212); - XXXX Danske Bank konto väljavõte perioodi 12.10.2016-19.01.2017 kohta (tl215-218). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Ära kuulanud süüdistatava N.Z-i ja kannatanute XXXX ja XXXX ütlused, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid leiab kohus järgmist. Süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 169 järgi, so vanemana teqadvalt kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. N.Z on kolm alaealist last XXXX, XXXX ja XXXX. Viimasega elab ta koos (tl 102). Kohtule esitatud sünnitunnistuse koopiast nähtuvalt on XXXX (end. XXXX, ik XXXX) isa N.Z (ik XXX) ning ema XXXX(ik XXXX). Tallinna Linnakohtu 25.04.2005 otsusega rahuldati XXXX hagi tagaseljaotsusega ning mõisteti välja N.Z-ilt XXXX kasuks XXXX ülalpidamiseks elatis 1480 krooni alates 25.11.2004 kuni XXXX täisealiseks saamiseni s.o kuni 29.08.2022.a Harju Maakohtu 28.02.2011.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-54123 kinnitas kohus poolte kokkuleppe, mille kohaselt N.Z kohustus alates 01.03.2011.a. tasuma alaealise lapse XXXX ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus ning ostma XXXX riideid, jalatseid, koolitarbeid, ravimeid, toiduaineid summas 360 eurot aastas. Kui nimetatud summast on vähem kulutatud, pidi vastavalt kohtumäärusele N.Z summa vahe tasuma XXXX arvelduskontole järgmise aasta
  2. jaanuariks (tl 26-27). Harju Maakohtu 31.10.2016 otsusega rahuldati XXXX hagi ning muudeti Harju Maakohtu 28.02.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-54123 N.Z-ilt XXXX kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust. Alates 15.04.2016 on N.Z kohustatud tasuma elatist summas 215 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni XXXX täisealiseks saamiseni. N.Z-i vastuhagi jäeti rahuldamata. 4 Seega oli ja on N.Z kohustatud viidatud jõustunud kohtulahendi alusel temale pandud kohustusi täitma oma alaealise lapse XXXX kasuks. Samuti Harju Maakohtu 28.01.2013 otsusega rahuldati XXXX hagi tagaseljaotsusega ning mõisteti välja N.Z-ilt XXXX kasuks elatisraha tagasiulatuvalt, alates elatise hagi kohtule esitamisest s.o 26.07.2012, igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni XXXX täisealiseks saamiseni. Hageja seaduslikule esindajale XXXXanti õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks (tl 47-48). Seega oli ja on N.Z kohustatud viidatud jõustunud kohtulahendi alusel temale pandud kohustusi täitma ka oma alaealise lapse XXXX kasuks. Kriminaalmenetluse alustamise tingis asjaolu, et N.Z ei ole täitnud temale kohtuotsustega pandud kohustust täies mahus. Kohtutäituri Oleg Sirotini esitatud täitedokumentidest nähtub, et N.Z-i suhtes alustati täitemenetlus nr 187/2008/3691 Tallinna Linnakohtu 25.04.2005 otsuse ja või määruse tsiviilasjas nr 2/254-10065/04 ning XXXX18.06.2008 koostatud täitmisavalduse alusel. Täitemenetluse raames on kohtutäitur edastanud Sotsiaalkindlustusametile pensioni arestimise akti ning edastanud võlgnikule täitmisteate koos kohtutäituri tasu välja mõistmise otsusega (tl 30-35). Kohtutäitur Oleg Sirotini õiendist nähtub, et seisuga 26.09.2016 on N.Z-i elatisraha võlgnevuse jääk XXXX ees 13905,65 eurot (tl 36-37). N.Z-i maksekäitumise analüüsist nähtub, et N.Z oli kohustatud perioodil 25.11.2004 kuni 05.09.2016 tasuma XXXX15 033,05 eurot, täiteasja raames on täitur ajavahemikul 06.12.2013-15.07.2016 sissenõudjale kandnud (töövõimetuspensionist) kokku 1264,41 eurot, N.Z-ilt on laekunud 255,65 eurot ( 18.07.2008 summas 4000 krooni), XXXX kontolt on laekunud kokku 2892,04 eurot ( 13.08.2008 summas 4000 krooni, 18.09.2008 summas 2000 krooni, 20.09.2008 summas 2000 krooni, 06.12.2008 summas 500 krooni, 10.02.2009 summas 2500 krooni, 29.07.2010 summas 2175 krooni, 04.03.2011 summas 100 eurot, 06.04.2011 summas 100 eurot, 05.05.2011 summas 100 eurot, 15.06.2011 summas 100 eurot, 05.07.2011 summas 100 eurot, 20.08.2011 summas 100 eurot, 06.05.2013 summas 100 eurot, 06.07.2013 summas 100 eurot, 07.08.2013 summas 100 eurot, 06.09.2013 summas 100 eurot, 04.10.2013 summas 100 eurot, 14.11.2013 summas 100 eurot, 28.02.2014 summas 100 eurot, 02.04.2014 summas 100 eurot, 10.06.2014 summas 200 eurot, 05.12.2014 summas 100 eurot, 14.01.2015 summas 100 eurot, 27.07.2015 summas 100 eurot, 19.12.2015 summas 50 eurot, 23.02.2016 summas 50 eurot, 27.03.2016 summas 50 eurot, alates 2015 aastast kinnitab ka eeltoodut XXXX arvelduskonto väljavõte) Erinevalt eeltoodud andmetest on näha, et XXXX kontolt on tasutud lisaks 01.06.2016 summas 50 eurot (tl 36-37, 38-46,117-200 ). Samuti on XXXX elatise nõudes alustatud täitemenetlust nr 195/2014/4887 Harju Maakohtu 28.01.2013.a otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-12-
  3. Kohtutäitur on arestinud 26.01.2015 võlgniku pangakontod AS-is Swedbank, AS-is SEB Pank, Danske Bank AS-i Eesti filiaalis ja Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Võlgniku nimel on sõiduauto Nissan Micra

(1988)reg. numbriga XXXX, millele kohtutäitur on seadnud keelumärke 26.01.2015.a. Lisaks on kohtutäitur arestinud 26.01.2015 võlgniku pensioni. Sotsiaalkindlustusamet on teinud võlgniku N.Z-i pensionist kinnipidamisi ajavahemikul 10.02.2015-09.12.2015 summas 516,99 eurot, millest elatise võlgnevuse katteks on läinud 289,50 eurot. Seisuga 23.08.2016 on elatise võlgnevus 6831,06 eurot (tl 49-53). N.Z-ile on antud isiklikult kätte XXXX elatise nõudes kohtutäituri Kaja Lilleoja täitmisteade (tl 54-55). 02.04.2013 Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega lõpetati XXXX avalduse alusel alustatud kriminaalmenetlus N.Z suhtes KarS § 169 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning 5 määrati kohustuseks teha 100 üldkasuliku töö tundi tähtajaga 01.10.2013.a (tl 56-57). Seega on N.Z-i suhtes ka varasemalt alustatud elatise maksmisest kuritahtlikus kõrvalehoidmises kriminaalmenetlust, kuid süüdistatav ei ole sellest hoolimata asunud oma kohustusi korrektselt täitma. Kohtuistungil on süüdistatav seletanud, et ta maksis elatusraha vastavalt oma võimalustele, tema ülalpidamisel on kaks last ja elukaaslane. Saab tulemuspalka ja seda mitte iga kuu. 2016 aasta eest on saanud tulemuspalka 5000-6000€. Töötab Eestis arvuti taga, kord nädalas käib Soomes. Viimase aasta jooksul on tema sissetulek olnud umbes 500 eurot kuus, mõni kuu ei saa mitte midagi, teine kuu saab paar tuhat. On 2015 ja 2016 aastatel maksnud maksud Soome. Lisaks on alates 2009 aasta töövõimetu 40% ulatuses seoses kroonilise haigusega ja sellest ei parane. Ta ei saa tööriistu tõsta, haavad rebenevad. Teeb tööd põhiselt arvuti taga kodus ja käib vahel nõupidamistel Soomes. Peab igapäevaselt tarbima kalleid ravimeid. Laste emad on pahatahtlikult kokku leppinud, et lapsi talle ei näita ja tegelevad tema jalgealuse õõnestamise ja lastele valetamisega. Elukaaslane on tal hetkel kodune, emapalk lõppeb varsti ära, ta peab ühe aasta veel kodus olema. Poiss ei ole valmis lasteaeda minekuks, tal on terviseprobleemid. Süüdistataval on rendiauto, mille eest maksab tööandja 500 eurot kuus. Varem maksis tööandja tema kätte ja tema maksis edasi. Nüüd maksab tööandja seda otse (viimased 3-4 kuud). Autot on vaja materjalide vedamiseks. Väidab, et 06.12.2016, et on maksnud XXXXviimastel aegadel 575€ ja Margitile kuskil 400€ oma ema kontolt, sest ta enda kontod on arestitud. Loodab, et järgmisel aastal on sissetulek suurem. Tervislik seisund tal füüsilist tööd teha ei võimalda. Ainuke asi mida ta oskab on ehitust, seda ta enam teha ei saa. Vara tal ei ole. Süüdistatav põhjendas, et tema saadud töötasust ja pensionist nelja inimese ülalpidamine on võimalik tänu ema toetusele. Laste jaoks ei ole tal kunagi kahju olnud. On esitanud prokuratuurile või uurijale hunniku tšekke sadades eurodes, mida ta on ostnud lastele, sööki, riideid, mett või mida iganes. Karistuse jätab kohtu otsustada, kuid ÜKT pole võimeline tegema, sest ta ei saa füüsilist tööd teha ja raksusi tõsta. Perioodid, kus ta pole maksnud, pole tal endalgi sentigi olnud. Lapsed ei ole puuduses, lastel on normaalsed võõrasisad, kes toetavad neid samamoodi. On proovinud mitme koha peal töötada, ettevõtjana läbi lüüa aga see pole õnnestunud. Oma ema kontole paneb vahel raha ja kannab Soomest raha, et maksta Eestis mingeid asju. Ema kasutab seda kontot ise ka. Vahest panevad koos sularaha sisse ja vahest on ka Soomest raha kandnud sinna, kui on vajadust. Elatise maksmise kohta ei saanud tõendid esitada, kuna ei olnud võimalik printida ning arvuti jooksis kokku. Oli pikemat aega hiljuti haige. Soome pangaarve kohta andmeid ei esitanud, kuna keegi ei ole neid küsinud. Lisaks elatisele on tal võlgnevusi umbes 50 000€ ringis (tl 13-25). Süüdistatava igakuiseid sissetulekuid hinnates lähtub kohus peale süüdistatava enda ütluste ka töötukassa andmetest, MTA andmetest, Malle Rummo konto väljavõttest, XXXXOY töölepingust, Osuuspankki arvelduskonto XXXXXXXXXX väljavõttest, Sotsiaalkindlustusameti vastusest ning otsustest. Eesti Töötukassa vastuses päringule nähtub, et N.Z ei ole mitte kunagi olnud töötuna registreeritud (tl 65). Haigekassa andmetest ja töötajate registri väljavõttest nähtub, et N.Z on töölepingu alusel töötanud 30.10.2014-10.01.2015 XXXXOÜ-s (tl 71-73). MTA andmetel oli N.Z-i tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 2013.a 1529 eurot, 2014.a 1886 eurot ja 2015.a 1872 eurot (tl 74-76). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tuvastatud süüdistataval töövõimetus kestvusega 08.10.2009-31.10.2010 ja 08.11.201030.11.2011 70% ulatuses (põhjusega üldhaigestumine) ning kestvusega 30.11.201130.11.2013, 05.12.2013-31.12.2015 ja 13.01.2016-31.07.2016 tuvastatud süüdistataval töövõimetus 40% ulatuses (põhjusega üldhaigestumine) (tl 104-108). Seega on süüdistataval töövõimetus tuvastatud kuni 31.07.2016. Väljavõte e-riigist ning ravimite loetelu kinnitab, et 6 N.Z-ile on ajavahemikul 30.08.2012-31.12.2015 välja kirjutatud 22.09.2015 neli retseptiravimit (3 mesalasiini ja 1 metüülprendnisoloon) ning käsimüügis saadava temale vajaliku ravimi hind on 54,19 eurot (98-101). Nimetatud tõendite pinnalt ei ole alates 2012 aastas süüdistataval ametlikku sissetulekut kogu aeg olnud, sissetulekud on olnud väiksed ning ilmselgelt ei ole need olnud piisavad elatisraha täies mahus maksmiseks. Teisalt N.Z on ise tunnistanud, et kasutab oma ema XXXX kuuluvat arvelduskontot nr EEXXXXXXXXXX koos oma emaga (tl 13-25). Nimetatud konto väljavõttest nähtuvad igakuised pensioni maksed Sotsiaalkindlustusametilt N.Z-ile, sularaha sissemaksed ja ülekanded, mis kokku moodustavad perioodil 01.01.2015-11.10.2016 kreeditkäive +48 868,84 eurot. Kohus leiab, et süüdistatava väide nagu kasutaks nimetatud kontot ta koos oma emaga, ei vasta tõele. XXXX pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kontole oleks laekunud XXXX pension või töötasu. Sünniaasta järgi peaks XXXXolema pensionär. Samas nimetatud arvelduskontole laekub igakuiselt XXXX pension Sotsiaalkindlustusametilt summas 79,19 eurot, kontolt tasutakse süüdistatava elukoha eest üüri ja kommunaalmakseid, XXXXkontole on laekunud ülekanded tema Soome pangakontolt, ta on tasutud rendiauto makseid selgitusega „Liisingmakse N.Z“, on teostatud ülekandeid süüdistatava elukaaslasele, on tasutud elatist XXXXja XXXXkontodele, tasutud lapse XXXXlasteaia eest, sooritatud makseid Soomes, Rootsis kui ka Tallinn-Helsinki-Stockholm laevadel. Süüdistatava emaga seostavaid makseid perioodil 01.01.2015-11.10.2016 nimetatud kontoväljavõttest ei nähtu. Arvestades, et nimetatud kontol olevaid rahalisi vahendeid on kasutatud süüdistatava huvides, saab nimetatud kontole laekumisi lugeda süüdistatava sissetulekuks. Seega ütlused, et süüdistatav kasutab nimetatud kontot koos oma emaga ning osa sissetulekutest kuulub süüdistatava emale ei ole eluliselt usutav ning on ilmselgelt antud eesmärgiga varjata oma tegelikku sissetulekut (tl 117200). Kohtule esitatud XXXXOY töölepingust nähtub, et N.Z on ametlik töökoht alates 01.08.2016 vastutava meistrina. Nimetatu kinnitab, et süüdistatav saab tulemuspalka ning tema kasutusse antakse üüriauto maksimaalse üüriga 500 eurot kuus (tl 209-212). Süüdistatav ise on esitanud oma Soome pangas asuva arvelduskonto väljavõtte nr XXXXX perioodi 01.10.2016-18.01.2017 kohta. Nimetatud perioodil arvelduskontole sissetulekuid ei ole laekunud ning lõppseis on +0,06 eurot. Maksed on teostatud väikestes summades (tl 213-214). Kohtule jääb arusaamatuks, miks süüdistatav ei esita kogu süüdistuse näidatud perioodide ulatuses oma Soome pangas asuva kontoväljavõtet, kui ta on nii nagu ütleb tasunud elatisi võimaluste piires. Seega kohtul ei jää teist võimalust kui lähtuda XXXX konto väljavõttest ning asjaolust, et sellel kontol asunud rahalisi vahendeid on kasutatud üksnes süüdistatava huvides. Harju Maakohtu 31.10.2016 tsiviilasjas nr 2-16-5966 tehtud otsuse kohaselt oli N.Z-i 2015 aasta keskmine sissetulek kuus 155 eurot (millele lisandub pension summas 79,19). Nimetatu põhineb ilmselt MTA andmetel. Kuid kohtuistungil on süüdistatav tunnistanud, et 2015 aastal on ta tasunud maksud Soomes ning käesolevaks ajaks on tema keskmiseks sissetulekuks juba 500 eurot (tl 13-25), millest vähem kui kolm kuud tagasi lõpplahendi saanud tsiviilmenetluses juttugi ei olnud. Seega kohus peab põhjendatuks lugeda süüdistatava ütlused tema keskmiste sissetulekute osas mitte usaldusväärseteks. Lisaks näitab tema Soome panga kontoväljavõtte esitamine üheselt, et süüdistatav ei taha näidata laekunud summade suurust ning seega püüab näidata enda majanduslikku olukorda kehvemana kui see tegelikult on. Seda enam, et nimetatud kontoväljavõtte oli esitatud perioodi kohta, kui kriminaalmenetlus oli tema suhtes juba alustatud. Maanteeameti vastus päringule nähtub, et N.Z ei ole perioodil 01.03.201118.09.2015 sõidukeid võõrandanud. Temale kuulub Nissan Micra
(1988), millele on seatud keelumärge. Kasutajaks on ta registreeritud 5 sõidukile sh. XXXXle ja XXXX kuuluvatele sõidukitele (tl 53-64). Vastused järelpärimistele sõiduautode liisinglepingute kohta ning liisingulepingute ja rendilepingu koopiatest nähtub, et XXXXja XXXX OÜ vahel on 7 12.02.2015 sõlmitud liisinguleping nr XXXX (liisinguesemeks oli Land Rover reg.nr XXXX). Sõiduki omanikuks on XXXX, vastutavaks kasutajaks N.Z . XXXX OÜ rendib lepinguga N.Z-ile Land Roverit reg. märgiga XXXX alates augustist 2015.a. tähtajaga 11.08.2020.a. rendihind koos kaskokindlustuse maksega on 500 eurot kuus (tl 77-92, 117-200). Kohtule jääb selgusetuks N.Z-i väide, et nimetatud sõidukit rentis tegelikult tema tööandja ning algselt käis tasumine läbi tema. Kohtule esitatud töölepingu kohaselt on N.Z XXXXOY töötaja alates 01.08.2016, millal talle võimaldati rentida sõiduk kuumaksega 500 eurot kuus (tl 209-212). Seega varasemad maksed XXXX arvelduskontolt (nt 21.10.2015 summas 503 eurot, 25.11.2015 summas 503 eurot, 10.03.2016 summas 453 eurot ja 22.04.2016 summas 500 eurot, 12.07.2016 summas 500 eurot, 25.07.2016 summas 500 eurot) ei ole ilmselgelt seostatavad XXXXOY-ga. Samuti eelneval perioodil XXXX OÜ-lt renditud sõiduk Volvo C70 Cabrio reg.nr XXXX, mille kuumakse N.Z oli 184 eurot kuus, ei ole kohtule teadaolevalt seostatava ühegi tööandjaga (tl 77-92, 117-200). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et mõlema sõiduki rendilepingud olid sõlmitud N.Z-i nimele, leiab kohus, et kuni 01.08.2016 ei olnud tegemist tööandja poolt renditud sõidukitega. Seega loeb kohus sõidukite rentimise osas süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks. Eeltoodu kinnitab taaskord, et süüdistatav püüab oma majanduslikku seisu võimalikult halvemana esitleda kui tegelikult on. Kriminaalasjas kogutud materjalide pinnalt on näha, et süüdistatav ei täida endale võetud kohustusi ning hoidub kõrvale ka teiste võlgnevuste tasumisest. Täitemenetluse registri väljavõtte kohaselt oli 09.09.2015 seisuga N.Z-i suhtes menetluses 12 täitemenetlust (tl 67-70). Samuti Bigbank AS-i vastusest päringule nähtub, et temaga sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0605305/15st krediidi summas 3834,70 eurot on ebakorrektse täitmise tõttu ülesse öeldud, kohtu kaudu välja mõistetud ning täitemenetlust alustatud (tl 66,66-70). Kannatanud on kinnitanud, et elatisraha maksmised ei ole olnud regulaarsed ja N.Z on seda teinud olulisemalt väiksemates summades kui temalt on need kohtuotsustega välja mõistetud, mistõttu on elatiste võlgnevused kasvanud suurteks (tl 13-25). Süüdistatava poolt esitatud XXXX konto väljavõttest perioodi 12.10.2016-19.01.2017 kohta nähtub aga üheselt, et käimasoleva kriminaalmenetluse hirmus on süüdistatav asunud elatise nõudeid tasuma regulaarselt ning mõnevõrra suuremates summades kui seni on vajalikuks pidanud (XXXXon elatist tasutud 21.10.2016 summas 195 eurot, 06.12.2016 summas 100 eurot, 15.12.2016 summas 100 eurot ning 19.01.2017 summas 100 eurot ning XXXX 21.10.2016 summas 100 eurot, 19.01 summas 50 eurot, tl 117-200). Eeltoodust tulenevalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et lapse ülalpidamine ei ole riiklik sunnivahend ega karistus, vaid iga lapsevanem peab ise aktiivselt tegutsema selleks, et tema laps saaks kohaselt ülal peetud ega kannataks puudust. Juhul, kui süüdistatav oleks täitnud temal lasuvaid kohustusi olemasolevate võimaluste piires, oleks ta seda teinud regulaarselt vastavalt vabade vahendite olemasolule, millega oleks näidanud seda, et ta soovib temal lasuvaid rahalisi kohutusi tasuda ning teeb seda ka võimaluste piires. Süüdistatav N.Z põhjendab elatisraha maksmata jätmist väikse palgaga, tema ülalpidamisel olevate isikute arvuga ning temal tuvastatud töövõimetusega. Siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et hetkel puudub süüdistatava töövõimetust piirav otsustus ning viimastel aastatel on tema suhtes töövõimetus tuvastatud 40 % ulatuses, seega on ta võimeline osaliselt tööd tegema. Kohus nõustub prokuröriga, et N.Z-ile saab ette heita, et ka enne töövõimetuse tuvastamist ta elatist ei maksnud. Mis puudutab väikest sissetulekut, siis XXXXkontoväljavõte näitab üheselt, et süüdistatavale on viimaste aastate jooksul laekunud 8 regulaarselt piisavalt rahalisi vahendeid elatisnõuete täitmiseks täies ulatuses. Väide, et ta pole maksnud, kui tal pole endalgi sentigi olnud (tl 13-25), ei vasta tõele. Näiteks 2015 aasta oktoobris kui ta kummalegi lapsele elatist ei tasunud olid N.Z-i laekumised (05.10.2015 summas 79,19 eurot, 08.10.2015 summas 1100 eurot, 13.10.2015 summas 210 eurot, 16.10.2015 summas 550 eurot, 21.10.2015 summas 600 eurot) kokku 2539,19 eurot (tl 117-200). Samuti on Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-16-5966 otsusega kindlaks tehtud, et ajavahemikul 06.09.2015-03.09.2016 oli süüdistatava sissetulekuks 25 060,75 eurot s.o 2088,39 eurot kuus, milles jagub nii süüdistatava enda kui ka tema kolme alaealise lapse ülalpidamiseks (tl 109-113). Eeltoodut arvestades nõustub kohus prokuröriga, et süüdistataval on piisavalt rahalisi vahendeid, mida saaks elatisnõuete hüvitamiseks kasutada, kuid N.Z on oma käitumisega kinnitanud, et tema enda põhimõtteline valik on senini olnud elatisi maksta oluliselt väiksemates summades ja ebaregulaarselt. Riigikohus (3-1-1-84-12 p 8) on selgitanud, et elatise maksmata jätmist tuleb käsitleda selle maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena KarS § 169 mõttes eeskätt juhul, kui: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist, vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaks soorituse tegemist. Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitleda isiku kogu vara, arvestades perekonnaseaduse §-st 102 ja täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevaid erandeid. 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks. 3) kohustatud isik ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita (nt ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, ei müü elatise maksmiseks vajaliku raha saamiseks talle kuuluvat vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §st 102 tulenevas ulatuses vmt). Elatise maksmise kuritahtlikkus tähendab kõigil juhtudel ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et elatise maksmisest teadvalt kõrvalehoidumine on tõendatud käesolevas asjas sellega, et on süüdistatav tasunud elatisi väiksemates summades kui tema varaline seisund seda võimaldaks ning teinud seda ebaregulaarselt. Arvestada tuleb sedagi, et elatise maksmisest teadvalt kõrvale hoidumine võib väljenduda ka nt keeldumises tööle asuda, tulude ja varade varjamises, sagedases elu- ja töökoha vahetamises jne. Käesoleval juhul on süüdistatava initsiatiiv elatise tasumisel olnud väike, ta on püüdnud oma rahalist seisu varjata ning andud oma sissetulekute kohta kriminaalasjas kogutud tõenditega vastuolulisi ütlusi. Kohus leiab, et ema pangakonto kasutamine näitab N.Z-i soovi varjata oma tegelikke sissetulekuid ja ühtlasi siis kuidagi põhjendada seda, miks ta ei maksa elatisraha ette nähtud ulatuses oma laste ülalpidamiseks. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav ei ole elatisrahasid maksnud sellistes summades, mis tema tegelik majanduslik olukord võimaldab. Seega leiab kohus, et kuna süüdistatav on korduvalt püüdnud näidata end majanduslikult vähem kindlustatuna ning tööalaselt abitumana kui ta seda tegelikult on, siis on tegemist elatise maksmisest teadva kõrvalehoidumisega, mis on toime pandud otsese tahtlusega. Lisaks eelnevale on vaja tuvastada, kas kohustatud isik rikkus elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Antud juhul on tegemist perioodidega 02.04.2013 kuni 11.10.2016 ning 26.07.2012 kuni 11.10.2016, s.o rohkem kui 3 aastat ja rohkem kui 4 aastat. Kohtu hinnangul 3 aastat või enam piisavalt pikk periood KarS § 169 sätestatud rikkumise mõttes näitamaks süüdistatava käitumismustrit. Alates 01.03.2011 kuni 31.102016 oli Marek 9 N.Z vastavalt kohtuotsusele kohustatud tasuma XXXX kasuks elatist summas 100 eurot ning hüvitama 360 euro eest aasta jooksul oma alaealise lapse riiete, toidu vms kulud. Rohkem kui 3 aasta jooksul on kohtule esitatud andmete põhjal N.Z tasunud vabatahtlikult XXXX kasuks elatist järgmiselt:
  1. aastal 6 korda 100 eurot (see on 2 makset vähem kui oleks pidanud), 2014 aastal 3 korda 100 eurot ja 1 kord 200 eurot (see on 7 makset vähem kui oleks pidanud) ning 2015 aastal 2 korda 100 eurot ja 1 kord 50 eurot (see on 9 makset vähem, lisaks teostati üks makse ½ ulatuses) ning kuni 2016 aasta oktoobrini 3 makset summas 50 eurot (see on 7 makset vähem ning kõik maksed teostati väiksemas ulatuses kui ettenähtud, tl 117200). Ka ei ole õnnestunud kohtutäituri kaudu elatise nõuet täies ulatuses tasuda. Seisuga 26.09.2016 oli N.Z-i elatisraha võlgnevus 13 906,65 eurot (tl 36). Samuti XXXX kasuks Harju Maakohtu 28.01.2013 otsusega välja mõistetud N.Z-ilt elatisraha alates 26.07.2012, igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni XXXX täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjas alustati täitemenetlust 10.10.
  2. Elatise võlgnevus 10.10.2014 seisuga oli 2485 eurot ning kriminaalasja alustamisel s.o seisuga 23.08.2016 oli 6831,06 eurot (tl 52). Seega on elatise võlgnevus kasvanud kahe aastaga kahekordseks. Kohtule esitatud andmete põhjal on N.Z 2015.aastal tasunud vabatahtlikult XXXX kasuks elatist kahel korral 14.01.2015 summas 195 eurot ja 19.12.2015 summas 50 eurot.
  3. aastal on süüdistatav tasunud elatist XXXX kasuks 4 korral 50 eurot ning üks kord 100 eurot, lisaks on N.Z tasunud lapse lasteaia arveid summas 228.80 eurot (tl 117-200). 2016 oli pool Vabariigi valitsuse kehtestatud alampalgast 215 eurot. Sellised andmed kinnitavad üheselt,, et süüdistatav ei ole maksnud elatist regulaarselt ega ettenähtud summades pikemaaja jooksul. Samuti näitab süstemaatilisust seegi, et juba varasemalt ei ole süüdistatav elatisraha maksmise kohustust täitnud ning kannatanul XXXX on tulnud pöörduda ka juba varasemalt kriminaalmenetluse alustamiseks prokuratuuri. N.Z on tekkinud elatise võlgnevus XXXX ees seisuga 26.09.2016 summas 13905,65 eurot ning XXXX ees seisuga 23.08.2016 summas 6831,06 eurot, millised on kohtu hinnangul on väga suured summad. Eeltoodu annab aluse lugeda tõendatuks N.Z-i poolt elatise maksmise kohustuse rikkumise süstemaatiliselt ja pikema aja vältel ning summaarselt olulises summas. Kohus leiab, et eelnenud kriminaalmenetluse menetlusdokumendid iseloomustavad süüdistatavat kui isikut, kes oma käitumisega näitab oma süsteemset allumatust kehtestatud korrale ja jõustunud kohtuotsusega pandud kohustustesse ning oma järjekindlat õigusvastast suhtumist lapsevanema kohustusse oma lapsi ülal pidada. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega N.Z, hoidudes teadvalt kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. On kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Kuivõrd 10 käesoleva kohtuotsusega inkrimineeritava teo toimepanemine seisneb suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist karistust kohaldada. Rahalise karistuse mõistmine tähendaks seda, et kannatanud langevad varasemast veelgi halvemasse olukorda, sest süüdistataval tekiks tema süüdimõistmise ja rahalise karistusega karistamisega konkureeriv rahaline kohustus. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kuna kõrvalehoidumine elatise tasumisest tähendab enamasti pikaajalist elatise tasumata jätmist, on süüdistataval ka suured võlgnevused. Sellest tulenevalt jääks ka rahalise karistuse mõju väheseks ega oleks ka täidetav ning karistuse eesmärki poleks võimalik saavutada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Seadusandja mõtte kohaselt ei ole tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud, et N.Z on teadvalt täitnud elatiste maksmise kohustust väiksemas ulatuses kui tema rahalised võimalused seda võimaldasid, süüdistatav on tasunud elatisi ebaregulaarselt ning seda pikema aja vältel. Süüdistatava süü hindamisel arvestab kohus, et käesolevas asjas on süüdistus esitatud kahe lapse elatise maksmisest kõrvalehoidmises. Selline süüdistatava käitumine väljendab kohtu veendumuse kohaselt süüdistatava üleolevat suhtumist oma kohustustesse ja oma laste heaolusse. Arvestades, et KarS § 169 on inkrimineeritav ka nende vanemate suhtes, kes üldse ei ole elatist lastele tasunud, siis käesoleval juhul leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab kohus võimalikuks mõista siiski karistuse allapoole sanktsiooni keskmist määra. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, seetõttu leiab kohus, et mõistetava vangistuse reaalne täitmisele pööramine ei ole mõistlik ega kooskõlas kohtupraktikaga ning karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata. Kuivõrd tegemist on olukorraga, kus süüdistatav ei ole aastate vältel pidanud vajalikuks oma rahalisi kohustusi täita ettenähtud ulatuses ja tähtaegadel, siis tuleb süüdistatav allutada käitumiskontrollile, tagamaks sellega kohustuste täitmisele asumise, mille kohta on ta käitumiskontrolli tingimustes kohustatud aru andma kriminaalhooldajale. Kohustuste täitmata jätmisel, s.o käitumiskontrolli tingimuste täitmata jätmisel on aga kriminaalhooldajal õigus esitada kohtule erakorraline ettekanne, taotlemaks mõistetud karistuse täitmisele pööramist, mis seaks süüdistatava olukorda kus ta jääb ilma igasugusest sissetulekust ja rahalised kohustused samal ajal suureneksid. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsjatele makstud tasud kohtueelses ja kohtumenetluses. 11

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 470 eurot ning seda alates 01.01.2017.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 705.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et N.Z-ile on kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi summas 360 eurot. Süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmisel juhindub kohus

§de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et osa kriminaalmenetluse kuludest jääb riigi kanda. Samuti võib kohus määrata menetlusekulude tasumise ositi. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust, kriminaaltoimikust nähtuvalt elatiste võlgnevuse suurust ja jätkuvat elatise maksmise kohustust, esinevad kohtu hinnangul küllaldased alused jätta kaitsjatasu riigi kanda ning võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav sundraha kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa s.o 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.