Obsah (7)

§ 329§ 424§ 65§ 68§ 50§ 83§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-9340 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Sten Lind ja Ivi Kesküla Kriminaalasi J

§ 329järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 1.

novembri 2017. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe J.K, Isikukood XXX, elukoht: XXX; XXX, XXX; Kehtivaid kriminaalkaristusi neli (neist viimane): 07.12.2015 Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi lühimenetluses vangistus 1 aasta ja 6 kuud, mida vähendati 1/3 võrra 1 aastani, liitkaristusena

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 07.11.2013 otsusega mõisteti vangistus 2 aastat ja 20 päeva millest

§ 68

lg 1 alusel loeti ärakantuks 2 päeva, mootorsõiduki juhtimisõigus võeti ära 3 aastaks, süüdimõistetu vabastati vangistuse kandmisest ennetähtaegselt 25.05.2017 katseajaga kuni 12.12.2017.a. Harju Maakohtu 28.09.2017.a. määrusega pöörati kandmata karistus 6 kuud ja 17 päeva täitmisele. Karistuse kandmise algus 18.10.2017.a.; Süüdistatav Prokurör Paul Pikma Kaitsja Vandeadvokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava J.K ’i ja tema kaitsja apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
2. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe ja Partnerid (reg. number 12509536) seoses vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt J.K’ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 120,00 (sada kakskümmend) eurot.
3. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista J.K’ilt Eesti Vabariigi kasuks 120,00 1 (sada kakskümmend) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. J.K’it süüdistatakse selles, et tema olles 07.12.2015 Harju Maakohtu otsusega 115-8728 süüdi mõistetud ja karistatud

§ 424

järgi lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks aastaks (otsus jõustus 23.02.2016, J.K vabanes tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 25.05.2017), juhtis teadlikult 04.07.2017 kella 17:35 ajal Harjumaal Tallinnas Akadeemia tee 26 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX ja uuesti 05.08.2017 kella 22:57 ajal Harjumaal Saku vallas, Tõdva-Viljandi maantee 16 km-l Alexela Tõdva tanklas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX, olles tarvitanud alkoholi (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,66 mg/l). Seega J.K hoidis tahtlikult ja teadlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest

§ 50järgi mõistetud lisakaristuse täitmisest s.o.

pani toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Harju Maakohtu 01.11.
2. a otsusega üldmenetluses tunnistati J.K süüdi

§ 329

järgi ja mõisteti temale karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.12.2015.a.

otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra (31.10.2017.a. seisuga on ärakandmata karistus 6 kuud ja 3 päeva) ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 05.08.2017 – 17.10.2017.a., s.o. 2 kuud ja 12 päeva. Määrati, et kandmata karistus on 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust ning karistusaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 01.11.2017.a. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistatakse.

§ 83lg 1 alusel konfiskeeriti mootorsõiduk Volkswagen Passat reg.

numbriga XXX XXX kui kuriteo toimepanemise vahend (sõiduk asub Põhja prefektuuri parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn). ESITATUD APELLATSIOONID

1. Harju Maakohtu otsusele esitasid analoogseid apellatsioone süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe, kes leiavad, et Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsus ei ole põhjendatud J.K’ile mõistetud karistuse osas. Apellandid ei nõustu kohtu põhjendustega kahetsuse siiruse osas ja leiavad, et süüdistatava kahetsus on olnud siiras, sest on oma tegu algusest peale tunnistanud. Apellandid leiavad, et 2 süütegude korduvus ei tähenda kahetsuse siiruse puudumist süüdistataval. Süüdistatava korduv lubadeta sõit oli tingitud tema tervislikust seisundist (jalgade nõrkus) ja ühel juhul soovis viia sõiduvahend remondikohta. Süüdistatav nõustub, et tema vastutustundetu käitumine väärib hukkamõistu, kuid leiab, et juhtimisõiguseta sõiduvahendi juhtimine ei ole proportsionaalne kohtu poolt määratud 10-kuulise vanglakaristusega. Süüdistatav leiab, et antud asjaoludel oleks õiglane ja proportsionaalne mõista süüdistatavale 4-kuuline vanglakaristus. Apellandid paluvad tühistada Harju Maakohtu 01.11.2017.a otsus süüdistatava karistuse osas ja mõista süüdistatavale kergem karistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus.
6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Kohtukolleegium juhib samuti apellantide tähelepanu Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-84-14, p. 11, mille kohaselt karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Kohtukolleegium märgib, et nähtuvalt kohtuistungi protokollist süüdistatav üritas oma süü suurust kohtuistungil pisendada ning õigustas oma kuritegelikku käitumist vajadusega viia auto remonti, maale või tervise probleemidega. Maakohus on seega õigesti seadnud süüdistatava kahetsuse siiruse kahtluse alla, viidates samas süüdistatava kuritegeliku käitumise harjumuspärasusele ning asus põhjendatud seisukohale, et nõustuda ei saa kaitsja ja süüdistatava väitega puhtsüdamliku kahetsuse esinemise kohta

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

3 Maakohus on samuti tulnud õigele järeldusele, et süüdistatava käitumine viitab järjekindlale teadvale õigusvastasele käitumisele ja kohtuistungil kahetsuse avaldamise eesmärk oli pigem suunatud kergema karistuse saavutamisele. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et J.K süü on hinnatav keskmisest suuremana ning karistust kergendavate asjaolude puudumisel tuleb teda karistada 10-kuulise vangistusega.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 120 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud maakohtu otsusega tutvumine, süüdistatavaga nõupidamine Tallinna vanglas, apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 2,5 tundi. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg 2 p 4 ettenähtuga. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu J.K’i kanda. 4