4-18-3116/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-18-3116 (2610,18,001749) Tiit Lõhmus I.F-i väärteoasi LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. juuli 2018 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik I. F Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Lõuna prefektuur, esindaja Rain Klemets Menetlusalune isik I.F (isikukood XXX) Eesti Vabariigi kodanik elukoht: Tsooru mnt 22, Antsla, Võru maakond ametlik töökoht puudub RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
3. juuli 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
4. 19.05.2018 koostatud väärteoprotokolli nr 20180519289201 (2610,18,001749) kohaselt 19.05.2018 kell 11.46 Võru maakonnas, Võru linnas, Palju tn juhtis I.F mootorsõidukit BMW318i registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,4 mg/l, +/1 0,05 mg/l. I. F juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. I.F rikkus LS § 69 lg 3 ja LS § 90 lg 1 p 1 ning pani toime väärteod kvalifikatsioonidega LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 2 .
5. Tartu Maakohtu 02.07.2018 otsusega karistati I.F -i LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 15 päeva arestiga.
6. Maakohus leidis, et I.F-i süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu tõendavad I.F-i ütlused, alkomeetri kasutamise protokoll ja Tartu Maakohtu otsus I.F-ilt juhtimisõiguse äravõtmise kohta. 3.
7. Maakohus leidis, et tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi. Menetlusalune isik pani nii juhtimisõiguseta kui ka joobes juhtimise toime ettevaatamatusest. Ta ei teadnud, et tema juhtimisõiguse äravõtmise otsus oli jõustunud, aga oleks pidanud välja uurima, mis tema kaebusest politsei väärteootsuse peale saanud on – liiatigi pidades silmas seda, et nii politsei otsusest kui ka maakohtu otsusest oli 19.05.2018 möödunud pikk aeg. Seega oli ta selle asjaolu suhtes hooletu KarS § 18 lg 3 mõttes. Samamoodi suhtus I.F hooletult oma joobesse. Maakohtu hinnangul ei saa nimelt selleski osas tahtlust jaatada. Esiteks on oluline see, et I. F-i joove oli väike. Teiseks on tähtis see, et ta läks sõitma autoga, milles olid tema naine ja laps. Seetõttu on põhjust eeldada, et I.F tõepoolest ei tundnud ennast joobes olevat, sest vastasel juhul ei oleks ta ilmselt naist ja last purjuspäi sõitma minnes ohtu asetanud. Samuti peab arvesse võtma seda, et sõitmine leidis aset mitte varahommikul, vaid ennelõunal ja seegi muudab I.F-i väited joobe mitteteadmise kohta usutavamaks. Seega tuleb VTMS §-s 2 ja KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttest lähtuvalt I.F-i tahtlust oma purjus oleku suhtes eitada. Ta oli selles osas hooletu: ta oleks pidanud nt alkomeetrit kasutades kontrollima, kas tema n-ö hea tunne teda ei peta. 3.
8. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.
9. I. F pani toime ideaalkogumis kaks väärtegu. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1 tuleb karistus mõista rangema sanktsiooni järgi. Selleks on LS § 224 lg
10. See näeb ette rahatrahvi, aresti ja juhtimisõiguse äravõtmise. Viimane langeb juba seetõttu ära, et I.F ei ole juhtimisõigust. Ka rahatrahv kõne alla ei tule. Esiteks ei ole I.F varasemat rahatrahvi tasunud. Teiseks on I. F töötu ehk tal ei ole raha trahvi tasumiseks. Kolmandaks on menetlusaluse isiku süü sedavõrd suur, et rahatrahv ei oleks tema süüle vastav. Tulenevalt KarS §-st 48 tuleb I.F-i karistada kuni 30 päevase arestiga. Täpne karistus sõltub I. F-i süüst (KarS § 56 lg 1). Mitmed asjaolud viitavad sellele, et I.F-i süü on suur. Esiteks see, et ta mitte ei juhtinud autot üksnes purjuspäi, vaid ka juhtimisõiguseta. Ta sõitis autoga, kus olid teised inimesed ehk ta asetas need inimesed ohtu. Äärmiselt oluline on ka see, et I.F-i on varem sarnaste rikkumiste eest korduvalt karistatud. Esinevad ka süüd vähendavad asjaolud. Puuduvad igasugused viited sellele, et I.F oleks liigelnud ohtlikult: nt kihutanud või sõitnud ebakindlalt. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et I.F-i joove oli väike. Ta ei pannud tegusid toime tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. I.F-i süüle vastab sanktsiooni keskmisesse määra jääv karistus: menetlusalusele isikule tuleb mõista 15-päevane arest. Üldkasulik töö ei ole eraldi karistusliik, vaid aresti surrogaat. Seega on olukord samasugune, nagu nt tingimisi vangistuse puhul, mis on samuti vaid reaalse vangistuse surrogaat – ja kohus ei pea põhjendama, miks ta mõistab reaalse vangistuse (selmet jätta see tingimisi täitmisele pööramata). Eelöeldu valguses on piisavad üksnes tõdemused, et I.F -i süü on võrdlemisi suur ja üldkasulikku tööd on ta teinud ennegi, ent see ei ole teda uutest rikkumistest eemale hoidnud. MENETLUSALUSE ISIKU APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
11. Tartu Maakohtu 02.07.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusealune isik I.F, kes palub vähendada mõistetud karistust. 2 Apellatsiooni kohaselt ei süüdistata I.F -i juhtimisõiguse puudumises. 15.02.2018 kohtuotsuses väärteoasjas nr 4-17-6523 ei selgu, millisest ajaperioodist millise ajaperioodini on juhtimisõigus peatatud. Kuna seda otsuses kirjas ei olnud, siis menetlusalune isik eeldas, et vastavasisuline teade saadetakse pärast otsuse jõustumist hiljem. I.F ei oleks mootorsõidukit juhtinud, kui ta oleks teadnud, et tal juhtimisõigus puudub. Seega arvestades eeltoodut leiab I.F, et mõistetud karistus on liiga karm. Menetlusalune isik soovib, et talle määrataks rahaline karistus või üldkasuliku töö. I.F toob välja, et tal on Rootsis töö, millega ta alustada ei saa seoses poolelioleva väärteomenetlusega. Tööle asudes saaks I.F peret ülal pidada ja trahvi tasuda. Üldkasuliku töö teeks I. F kohe ära, talle on seda varem ka määratud ja ta on selle probleemideta sooritanud. Kui rahalist karistust või üldkasulikku tööd ei ole võimalik määrata, siis vähendada mõistetud arestipäevi.
12. Tartu Ringkonnakohtu 07.08.2018 määrusega jäeti apellatsioon käiguta, kuna apellatsioon ei vastanud nõuetele – sellel puudus apellandi allkiri. Puuduste kõrvaldamiseks anti aega kuni 14.08.
13. Nimetatud ajaks kõrvaldas I.F esinenud puuduse.
14. Tartu Ringkonnakohtu 15.08.2018 määrusega võeti menetlusaluse isiku I. F-i apellatsioon menetlusse ning anti kohtuvälisele menetlejale aega kuni 22.08.2018 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas. Nimetatud ajaks esitas oma kirjalikud seisukohad kohtuvälise menetleja PPA Lõuna prefektuuri esindaja vanemkomissar Rain Klemets, kes leiab, et apellatsioon ei ole põhjendatud, maakohus on asja õigesti lahendanud ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja jäi oma varem väljendatud seisukohtade juurde. Maakohus on piisavalt ja õigesti analüüsinud ning hinnanud olemasolevaid tõendeid. Maakohtu poolt määratud karistus on vastavuses teo raskusastme ja süü suurusega. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud ning menetlusaluse isiku apellatsioon jääb edutuks. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja R. Klemetsi seisukohaga, mis toetab maakohtu lahendit.
16. Maakohus on põhjalikult käsitlenud kõiki karistuse mõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuvastades I.F-i poolt väärtegude toimepanemise ning on arvestanud nii isiku süüd ja seejuures ka süüd vähendavaid asjaolusid. I.F-i süü väärtegude toimepanemises on tuvastamist leidnud. Menetlusalune isik pole oma käitumisega seaduskuulekust üles näidanud ja oluline on rõhutada, et isikule mõistetud varasemad karistused ei ole siiski vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Õige on maakohtu järeldus, et I.F on üldkasulikku tööd teinud ennegi, ent see ei ole teda uutest rikkumistest eemale hoidnud.
17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud seega apellatsiooni keskne taotlus asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga. Kohtul puudub menetlusaluse isiku suhtes usaldus, et ta oleks võimeline läbima üldkasulikku tööd edukalt. Seejuures ei selgu ka apellatsioonist, kuidas üldkasuliku tööga oleks tagatud karistuse eesmärkide saavutamine. Maakohus on samuti juba märkinud, miks ei ole põhjendatud I. F-i aresti asendada üldkasuliku tööga.
18. Asjakohased on ka maakohtu otsuse põhjendavas osas esitatud motiivid menetlusaluse isikust ja tema varasemast käitumisest tulenevalt, miks ei tule kaalumisele I. F-i karistamisel rahatrahv. Seega ei ole taaskord menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi kohaldamine põhjendatud, sest sellega ei ole isiku puhul ilmselgelt võimalik saavutada karistuse eesmärke. 3
19. Kokkuvõtvalt viitavad mitmed asjaolud sellele, et I. F-i süü on pigem suur. Esiteks see, et ta mitte ei juhtinud autot üksnes purjuspäi, vaid ka juhtimisõiguseta. Ta sõitis autoga, kus olid teised inimesed ehk ta asetas need inimesed ohtu. Äärmiselt oluline on ka see, et I.F -i on varem sarnaste rikkumiste eest korduvalt karistatud.
20. Ringkonnakohus leiab veel, et apellandi väide, nagu ei selgu 15.02.2018 kohtuotsusest, millisest ajaperioodist millise ajaperioodini on juhtimisõigus peatatud on siiski kaitseversioonina otsitud. Maakohus on samuti nimetatud kaitseväidet kontrollinud. Nimelt oli 29.11.2017 PPA Lõuna Prefektuuri Kagu Politseijaoskonna vanemliikluspolitseinik T. Tammesoo otsusega väärteoasjas nr 2610,17,003243 määratud I. F-i karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Nimetatud otsuse I.F vaidlustas, kuid 15.02.2018 Tartu Maakohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Asjaolu, et 19.05.2018 väärteorikkumist toime pannes I.F arvas hooletult endal juhtimisõiguse alles olevat näitab isiku suhtumist kohtulahendisse.
21. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
22. juuli 2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ 4