← Eesti

4-18-4184/24

4-18-4184 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

  1. oktoober 2018, Tallinn 4-18-4184 (2302,18,005838) Elina Elkind Berit Paluoja Ingrid Oja, Anneli Helmann M.U kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka
  2. juuli
  3. a otsusele nr 230218005838 M.U karistamises liiklusseaduse (LS) § 227 lg-s 2 järgi sätestatud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusalune isik: M.U; isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: Gruusia; emakeel – gruusia keel, valdab vene keelt; kõrgharidus ; töökoht: xxx, xxx Olga Losseva PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p -st 2, § -st 133 ja § -st 134 maakohus otsustas:
  4. Jätta M.U kaitsja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  5. juuli
  6. a otsus muutmata.
  7. Kaitsja taotlus hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult kolmekümne

(30)päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus 1 4-18-4184 saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse pooltele, kes ei võtnud osa kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka
  2. juuli
  3. a otsusega väärteoasjas nr 230218005838 karistati M.U LS § 227 lg -s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Väärteoprotokolli t eokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik
  4. juunil 2018 kell 16.05 Tallinnas xxx (xx tänava ja xxx vahelisel lõigul) mootorsõidukit kiirusega 62 km/h+- 3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 30 km/h. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h . Sellega rikkus ta LS § 14 lg 2 ja § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg -s 2 sätestatud väärteo.
  5. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas otsusele kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, märkides, et menetlusalune isik võib vastutada vaid LS § 227 lg 1 alusel. Kaebuse kohaselt sõitis M. U xxx teele välja õuealalt (kaebuses sõnastuse kohaselt „elutsoonist“) xxx maja juurest, pööras paremale ja jätkas liikumist xxx suunas, mistõttu ei olnud ta teadlik vastaval teelõigul kehtinud kiirusepiirangust 30 km/h. Kaebuse põhjenduste kohaselt viis menetlusalune isik juhututtava viimase palvel xxx maja juurde ja seejärel tuttava juhiste järgi sõitis õuealalt otse xxx teele, läbimata seejuures oma teekonnal xx tänava ja xx tee ringristmikku, kuhu on paigaldatud 30 km/h kiirusepiirangut tähistav märk. Kuna tegemist ei ole M.U jaoks tuttava piirkonnaga, ei teadnud menetlusalune isik, et ta ületab kiirust 29 km/h võrra. Menetlusalune isik tunnistab, et võis ületada kiirust, kuid kinnitab, et lähtus 50 km/h kiirusepiirangust. Kaebusele on lisatud pildid ringristmikul paiknevast liiklusmärgist, xxx teest vaadatuna ringristmiku poolt ja menetlusaluse isiku väidetavast väljasõidukohast.
  6. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada või mõista isikule karistusena rahatrahv.
  7. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
  8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  9. M. U karistati LS § 227 lg 2 järgi, mis näeb ette karistuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 -40 km/h võrra. Väärteoprotokolli kohaselt liikus menetlusaluse isiku sõiduk xx teel xx tänava ja xxx vahelisel teelõigul, kus lubatud sõidukiirus on 30 km/h, kiirusega mitte vähem kui 59 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Seega vastab teo õiguslik kvalifikatsioon väärteoprotokollis sisalduvale teokirjeldusele.
  10. Maakohus leiab esmalt, et kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku sõiduki kiiruse mõõtmisel rikkunud menetlusõigust. Menetlusaluse isiku M.U sõiduki kiirust 2 4-18-4184 mõõtis pädev mõõtja A K, kes kinnitas ülekuulamisel, et on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Mõõtmisel kasutati nõuetekohaselt taadeldud kiirusmõõtevahendit, mida kinnitab kohtuistungil avaldatud ja uuritud kiirusmõõtevahendi kehtiv taatlustunnistus (LaserCam 4 LE0023, taadeldud
  11. märtsil 2018). Kiiruse mõõtmist tõendab kiirusmõõteseadme kasutamist kajastav heli- ja videosalvestis ning selle väljavõte kiirusemõõtmist kajastava andmetega. Ka menetlusalune isik ei vaidlusta tema sõidukil mõõdetud kiirust, andes kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema kiirus xxx teel liikudes võis olla 59 km/h. Kohtul puuduvad ka muud andmed, mis annaksid alust seada kahtluse alla kiiruse mõõtmise õiguspärasust.
  12. Väärteoasjas kogutud tõenditega, sh Tallinna linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti) väljastatud vastusega kohtunõudele, menetlusaluse isiku kaebusele lisatud fotodega ja tunnistajate A K ning M P ütlustega on tõendatud, et xxx teel, xx tänava ja xxx tee vahelisel lõigul, kus mõõdeti menetlusaluse isiku kiirust, kehtis kiirusepiirang 30 km/h. Vastavat kiirusepiirangut tähistav liiklusmärk on paigaldatud xx tee ja xx tee ringristmikule väljasõidul xx teele (teiselt poolt liikudes enne xxx tee ja xx tee ristmikku). Seda asjaolu ei vaidlusta iseenesest ka menetlusalune isik. Samuti on menetlusaluse isiku ja tunnistaja A. K ütluste ning Tallinna linnavalitsuse vastusega tuvastatud, et väljasõidul õuealalt xx tee 201 maja juurest xx teele ei ole paigaldatud dubleerivat liiklusmärki, millest nähtuks, et kiirusepiirang xx teel on 30 km/h.
  13. Seeg a tuleb väärteoasja lahendamiseks kindlaks teha, kas menetlusalune isik talle etteheidetava teo toimepanemise ehk kiiruse ületamise eel läbis xx tee ja xx tee ringristmikku, kuhu on paigaldatud kiirusepiirangut 30 km/h tähistav liiklusmärk või pidi muul põhjusel olema teadlik sellest, et väärteoprotokollis nimetatud teelõigul on lubatud piirkiirus 30 km/h.
  14. Kohus leiab, et tunnistaja A K (mõõtja) ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik liikus xx teele, läbides xx tänava ja xx tee ringristmikku. Tunnistaja ütluste kohaselt mõõtis ta sõidukiirust xx teel, sõiduteel, ligikaudu 300 meetri kaugusel ringristmikust, olles näoga ringristmiku suunas, ja tema nähtavusulatuses olid nii ringristmik kui ka xx teele viivad ( kõrval)teed ja väljasõidud õuealalt. Vasakult (tunnistaja poolt vaadates) esimene väljasõit õuealalt xx teele on mõõtjale umbes 100 meetrit lähemal . Isegi võtte s arvesse, et tegemist on tunnistaja umbkaudse hinnanguga, nähtub ka menetlusaluse isiku kaitsja kaebusele ja Tallinna linnavalitsuse vastusele lisatud piltidelt, et ringristmiku ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuses nimetatud õuealalt väljasõidu v aheline vahemaa ulatub mõnekümne meetrini ja need on selgelt eristatavad. Tunnistaja M. P kinnitas, et mõõtja asus xx teel ülekäiguraja läheduses. Mõõtja asukohta kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna vastus teabenõudele, milles on ära toodud mõõtja ja väärteomenetleja geokoordinaadid mõõtmise teostamisel. Kohtuväline menetleja näitas kohtuistungil Maa-ameti WMS kaardil, et vastavate geokoordinaatide kohaselt asus mõõtja xx teel parkimisplatsi ja ülekäiguraja läheduses, mis kinnitab tunnistaja ütlusi, kes näitas kohtuistungil ligikaudselt sama asukohta kaitsja palvel ka Google Maps kaardil. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud, et vahemaa mõõtjast ringristmikuni oli ligikaudu 300 meetrit. Kuigi Maa-ameti kaardiandmed on informatiivse iseloomuga, võib kohtu hinnangul neid kasutada tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Tu nnistaja A. K ütlusi kinnitavad vähemalt kaudselt ka menetlusaluse isiku enda ütlused selle kohta, et pärast seda, kui ta viis tunnistaja ära xx maja juurde ja enne seda, kui politsei teda peatas, jõudis ta liikuda umbes 300400 meetrit. Tunnistaja A. K ütluste kohaselt mõõtis ta kiirust ainult sõidukitel, mis tulid 3 4-18-4184 ringristmikult. A. K kinnitab, et nägi mõõtmisel menetlusaluse isiku sõiduautot, s.o sinist värvi väikekaubik ut, mis liikus xxx teele, läbides ringristmikku . Kohtu hinnangul on sõiduauto piisavalt suur objekt, mille liikumist on võimalik eristada ka mõnesaja meetri kauguselt, eriti kui vaidlus on selles, kas tegemist on sõidukiga, mis sõitis ringristmikult välja peateele või keeras peateele välja õuealalt ehk kõrvalteelt. Tunnistaja selgitas, et kiirusmõõteseade fikseerib mõõdetavat objekti juba kaugemalt (esimene mõõtmine oli juba ristmikul), kuid salvestab mõõtmist siis, kui see ületab mõõtja poolt seatud sekkumiskiiruse, mis praegusel juhul oli 52 km/h. See on kooskõlas ka kiirusmõõtevahendi kasutamise heli- ja videosalvestise väljatrükkiga (mõõteandmed). Kohus ei võta otsuse tegemisel aluseks kohtuvälise m enetleja ega kaitsja arvutusi menetlusaluse isiku ja mõõtja vahemaad puudutavas osas, sest mõõtmine ja kaardid, mida selleks kasutati, ei vasta mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuetele (mõõtmise jälgitavus). Kohtu hinnangul ei ole siiski ka kohtumenetluse poolte arvutused ilmses vastuolus tunnistaja A. K ütluste ja kiirusemõõteseadme kasutamist kajastava heli- ja videosalvestise ning sellest tehtud väljatrük i ga. Menetlusalusel isikul mõõdetud sõidukiiruse saavutamine (mõõtmise hetkel) väärteoprotokollis toodud teelõigul õuealalt peateele välja sõites eeldanuks kohtu hinnangul õuealalt, kus kehtib piirkiirus 20 km/h, peateele (paremale) pööramist võrdlemisi järsult kiirendades, arvestades, et menetlusaluse isiku sõiduki kiirusena mõõdeti 61 km/h (mõõtemääramatust arvestades vähemalt 58 km/h) juba ajal, mil M.U oli mõõtjast 124 meetri kaugusel (kiirusemõõteseadme mõõteandmed). Kohtu hinnangul ei ole see usutav, võttes arvesse nii xx tee laiust (üks rada mõlemas suunas) , üldteadaolevat liiklustihedust tööpäeval kella 16 ajal kui ka M.U enda ütlusi selle kohta, et tegemist oli tema jaoks võõra linnapiirkonnaga. Menetlusalune isik ei ole kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et ta sõitis õuealalt xx teele välja õuealal lubatud kiirust ületava kiirusega või järsult kiirendades. Samuti oleks selline manööver kindlasti märgatav ka liiklusjärelevalvet teinud ametnikule, mõõtja A. K.
  15. A. K ütlusi ei lükka kohtu hinnangul ümber ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja S V ütlused, kes ei olnud võimeline nimetama täpset kuupäeva, mil M.U teda väidetavalt xx tänavale viis, selgitades vaid, et see võis juhtuda juunis või juulis. Seetõttu ei ole välistatud, et tegemist ei olnud väärteoprotokollis nimetatud sündmusega. Tunnistaja ei osanud kirjeldada ka M.U teekonda pärast seda, kui menetlusaluse isiku sõiduk lahkus tema vaateväljast xx tänaval ega saanud seetõttu kinnitada, et M.U sõitis xx teele välja õuealalt xx tee xx maja juurest. Samuti ei olnud tunnistaja kindel, mis tee või tänava suunas ta menetlusalust isikut juhatas. Menetlusaluse isiku ütlusi ei pea kohus selles osas usaldusväärseks. Kohus ei välista, et M.U viis tunnistaja ühel või teisel päeval tema kirjeldatud kohta xx tänaval, kuid leiab, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas liikus menetlusalune isik xx teele ringristmikku läbides, mistõttu pidanuks nägema ka kiirusepiirangut tähistavat liiklusmärki. Seejuures märgib kohus, et kohtuistungil oskas menetlusalune isik vaid umbkaudselt ja kaardi abil kirjeldada enda teekonda tunnistaja sihtkohta ja seda, mis aadressil asus maja, mille juures tunnistaja väljus, kuigi kaebuses kirjeldati neid asjaolusid väga täpselt. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt ei avaldanud ta kohtuvälises menetluses ülekuulamisel menetlejale, et liikus xx teele õuealalt ega näinud liiklusmärki, mille kohaselt kiirusepiirang olnuks 30 km/h. Kohtu hinnangul mõjutab M.U ütluste usaldusväärsust vähemalt osaliselt asjaolu, et menetlusalune isik andis vastavaid selgitusi alles 4 4-18-4184 kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele, saades teada teo eest mõistetud karistusest. Olukorras, kus isikule heidetakse asulasisesel teel ette kiiruse ületamist 30 km/h alas, saanuks M.U esitada kohe vastuväite, et tema liikumistrajektooril ei olnud liiklusmärki, mis vastava kiirusepiirangu seaks, mida menetlusalune isik aga enda ütluste kohaselt ei teinud. Ka tunnistajate A. K ja M. P ütluste kohaselt ei vaidlustanud M. U rikkumise toimepanemist sündmuskohal. Kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik teo toimepanemisel, s.o kiiruse ületamise l mitte vähem kui 29 km/h võrra vähemalt hooletusega, sest ringristmikku läbides pidanuks ta pöörama tähelepanu kiirusepiirangut tähistavale liiklusmärgile isegi, kui ta seda ei teinud. Samuti puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
  16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.U-le väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt ette heidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ei ole alust.
  17. Kohtu hinnangul ei ole alust ka kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse muutmiseks. KarS § 56 kohaselt lähtub kohus karistuse mõistmisel menetlusaluse isiku süüst ja arvestab karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. LS § 227 g 2 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud liiklusalase rikkumise eest LS § 203 alusel ja talle mõistetud karistused (rahatrahvid) ei ole täidetud. Kohus arvestab, et ületatud kiirus jäi sättega ettenähtud keskmise rikkumise lähedale (29 km/h), samuti teo toimepanemist ettevaatamatusest. Siiski tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta, et menetlusalune isik ei tunn ista ega kahetse oma tegu. Kiiruse ületamine on levinud süütegu, mille ohtlikkus liikluses on samas üldtunnustatud. Asulasisesel teel, 30 km/h piirangualas, võib kiiruse ületamine ligi 30 km/h võrra põhjustada suurt kahju teistele liiklejatele. Kuigi isikul ei ole kehtivaid karistusi kiiruse ületamise eest, leiab kohus, et eeltoodu tõttu avaldab M. U-le karistusena mõju vaid sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Seega vastab sanktsiooni keskmises määras mõistetud karistus isiku süüle ja ka üld- ning eripreventiivsetele kaalutlustele.
  18. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p- st 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse, milles taotleb hüvitada M.U-le valitud kaitsjale makstud ta su 800 eurot. VTMS § 23 kohaselt v äärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega hüvitatakse kaitsja tasu vaid juhul, kui kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-de 1-3 või 5-6 alusel, mida kohus praegusel juhul ei teinud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaitsja taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.