ituseks on määratud rahatrahv üle keskmise määra ja lisakaristus miinimummääras, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Eripreventiivne eesmärk karistuse määramisel aitab suunata isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Selline eesmärk saab täidetud õiglase karistuse määramisega ning miinimummääras määratud karistus selleks ongi. Väärtegu on toime pandud tahtlikult ja määratud karistus on proportsionaalne süüga. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas J.D on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. J.D avaldas kohtuistungil, et on toime pannud teo, mis talle süüks arvatakse. Käis poes ja koju tagasi sõites jõudis 4 -5 liikmelisele grupile järgi, sõitsid 70-90-ga, peale 2 4-18-4370 raudteed vaatas, et hea möödasõidu võimalus. Kiiruse ületamine toimus möödasõidul, nii vaba hooga sellesse 70-alasse sõitis. Kahetseb oma tegu väga, oma lollus. 21.07.2018 kiirusmõõturi kasutamise protokollist /VT tl 4/ nähtub, et Järvamaal Türi vallas Türi -Arkma tee 4.km juhtis J.D sõidukit Škoda Octavia rg -märk * 21.07.2018 kell 09.15 ning politseiametnik on fikseerinud kiirusmõõteseadme Stalker DSR 2X nr DP019678, antennid KC064058 ja KR020046, tabloo DI012669 200-0654-00 lugemi 144 km/h, kiiruse laiendmääramatus + - 9 km/h, lõplik mõõtetulemus 135 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 70 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 65 km/h. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel 77 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, märkusena on märgitud, et patrullsõiduk asus mõõtmise hetkel 90 km/h alas, vahetult enne 70 km/h piiranguala liiklusmärki Kiirusmõõturi protokoll on allkirjastatud protokollija -mõõtja, tunnistaja ja menetlusaluse isiku poolt. Kohus leiab, et need tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et J.D on toime pannud teo, mille toimepanemist talle süüks arvatakse. J.D rikkus oma tegevusega LS § 50 lg 5 p 3 mis sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohus leiab, et J.D poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et J.D pani tal le süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. J.D on oma käitumist selgitanud, et tema ees sõitis 4-liikmeline autokolonn, kiirus asulavälisel teel kõikus 7 0-90 km/h vahel. Esimene möödasõidu võimalus tekkis peale raudtee ülesõitu, sooritas möödasõidu ning peale möödasõitu lasi autol vabahooga veereda. Seega toimus kiiruse ületamine tahtlikult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et J. D poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, väärteomenetluse lõpetamiseks. § 30 loetletud aluseid Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 22 7 lg 4 näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 22 7 lg 5 punkt 3 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist KrMS § 227 lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on J.D karistanud LS 227 lg 4 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja LS § 22 7 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
Kohus leiab, et J.D süü on keskmisest suurem – kiirust on küll ületatud lõikes 4 ette nähtud süüteo alammäära lähedases määras, kuid tegu on toime pandud tahtlikult. 3 4-18-4370 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatest /KT tl 19/ nähtub, et J.D on karistamata isik. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ei näita, et käesoleval juhul oleks tegemist harjumussüüteoga. Samuti heidetakse J.D -le ette ühe normi rikkumist, ta ei ole oma teoga rikkunud mitut liikluseeskirja sätet. Kohus leiab, et kuna J.D tunnistab oma süüd, kahetseb oma tegu , on karistamata isik, siis karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi lisakaristuse kohaldamist - J.D on võimalik mõjutada edaspidi süütegudest hoiduma kergeima karistuse, s.o rahatrahvi mõistmisega. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. Kohtuväline menetleja on otsuses avaldanud, et lubatud sõidukiirust ületades seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Tõepoolest, mootors õidukit juhtides kiirusepiirmäära ületamine on liiklussüütegu, mis võib ohustada ka teisi liiklejaid, mis võimalikes ohuolukordades jätab reageerimiseks vähem aega ja seetõttu tõstab õnnetuste juhtumise tõenäosust . Seetõttu ongi seadusandja kiiruse ületamise lugenud õigusrikkumiseks ja suuremate kiiruse ületamiste eest (mis on sätestatud eraldi lõigetes), ette näinud ka võimaluse karistada isikuid maksimaalse karistusega, mis väärtegude toimepanemise eest on võimalik mõista. Oluline on aga see, et kui juht konkreetse teoga ehk kiiruse ületamisega seadis teised liiklejad ohtu, peab selline asjaolu nähtuma ka teokirjeldusest. Teokirjeldusest selliseid asjaolusid ei nähtu. Kohtuväline mentleja on otsuses kirjutanud, et kuna kiiruse ületamisega seatakse ohtu nii enda kui teiste isikute elu ja tervis, on tegemist riigi poolt rangelt karistatava rikkumisega. Kohus märgib, et seadusandja ei ole teinud mingisugust erandit liiklussüütegude, s.h ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistuse mõistmisel. Nii tuleb ka liiklussüütegude eest karistuse määramisel/mõistmisel lähtuda
Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist otsuses põhjendanud karistuse eripreventiivse eesmä rgiga, leides, et lisakaristuse kohaldamine võib mõjutada J.D edaspidi hoiduma süütegude toim epanemisest. Kohus ei saa kohtuvälise menetleja otsusest aru, millist karistuse eesmärki saavutab J.D-le mõistetud üle keskmise sanktsioonimäära rahatrahv, kui kohtuväline menetleja on leidnud, et teda uutest süütegudest hoiduma saab panna vaid lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus leiab, et arvestades toimepandud tegu ja isikut, ei nõua ka karistuse üldpreventiivne eesmärk lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja, määrates põhikaristusena LS § 227 lg 4 järgi rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot, mis on üle rahatrahvi keskmise määra ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks, on J.D-le määranud karistuse, mis ületab süü suuruse. Kohus leiab, et isikule, kes on karistamata, tunnistab oma süüd, kahetseb toimepandut, rahatrahvi määramine üle keskmise määra, on karistus, mis vastab süü suurusele (kiiruse ületamise määr, tahtlik tegu) ja on vastav
Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt J.D-le määratud lisakaristus tuleb tühistada. Kohus rahuldab J.D kaebuse - tühistab PPA Lääne prefektuuri Paide PJ 16.08.2018 väärteootsuse väärteoasjas nr 2510,18,001586 osaliselt, st mõistetud lisakaristuse osas. 4 4-18-4370 Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 22 7 lg 4, lg 5 p 3, § 50 lg 5 p 3,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.