) § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et R.J 07.07.2018 kell 12.05 xxxx lõhkus tahtlikult ketaslõikuriga läbi lõigates sõidukile xxxx (registreerimismärk xxxx) Xxxx OÜ töötaja poolt paigaldatud rattaluku väärtusega 190 eurot, tekitades oma teoga Xxxx OÜ-le varalise kahju summas 190 eurot. Oma sellise tegevusega rikkus R.J
lg 1 /Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju/ sätestatud õigusnormi, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /varavastane süütegu väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/ järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja määras R.J karistuseks
KAEBUSE SISU 06.09.2018.a esitas R.J kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi xxxx K A 06.09.2018.a otsusele (väärteoasjas nr 2316,18,003048) , paludes otsuse tühistamist ning tema õigeks mõistmist. Kaebuse kohaselt ei arvestatud kohtuväline menetleja üldmenetluse otsuses kaebaja poolt esitatud faktiliste asjaoludega ning ei kaalunud esitatud tõendeid objektiivselt ja kõikehõlmavalt. Kaebaja ei eita fakti, et kasutas tema valduses olnud omandi vabastamiseks omaabi. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja kontrollinud, kellele kuulus sõidukile xxxx paigaldatud rattalukk. Kaebaja ei olnud teadlik, et Xxxx kasutab sellist meedet takistamaks sõiduki liigutamist ning sõiduki lukustamise teadet ei esitatud. Samuti puudusid igasugused viited, kellele kuulus rattalukk. Kaebaja palub kohtul kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning tema õigeks mõistmist. 06.09.2018.a saabunud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. 2 4-18-4583 Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 25.09.2018.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et R. J süüline käitumine
203 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud ning tema poolt toime pandud, tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Seega arvestades eelpooltoodut leiab kohtuväline menetleja, et antud väärteoasjas puudub kaebuses toodud põhjendustel alus lõpetada väärteomenetlus. Võttes arvesse eelt oodut ning lähtudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et R.J kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi xxxx K A 06.09.2018.a otsuse tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahend eid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 1. Objektiivne koosseis
lg 1 sätestab vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu . Karistusseadustiku § 218 lg 1 on viitelise iseloomuga ja käsitatav karistusseadustiku 13. peatüki suhtes üldosalise sättena. See tähendab, et
lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri - või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-81-06, RT III 2006, 33, 282, p 9). Riigikohus on lahendis 3-1-1-3-09 märkinud järgmist: Isiku käitumine tuleb kvalifitseerida
lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab
13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või väljapressimine), see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud (vt määrust nr 3-1-1-116-02). Seega subsumeerub isiku käitumine
peatükis ettenähtud süüteokoosseisule, 3 4-18-4583 välja arvatud
aprilli 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-09, p 8). Süüteo tulemusel asja rikkumine või hävitamine on karistatav
alusel.
lg 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti süüteo toimepanemise tulemusena asja rikkumist ja hävitamist , seda aga vaid juhul, kui rikutud või hävitatud vara väärtus jääb alla kahekümne miinimumpäevamäära. Kui jätta arvestamata teoobjektiks olev väheväärtuslik asi, on asja rikkumine ja hävitamine
alusel ja
objektiivselt ja subjektiivselt koosseisult identsed.
203 lg 1 sätestab vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Kaitstav on võõras asi. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Objektiivse koosseisu tegu on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises. Asja hävitamine on selle omaduste selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks Kohus loeb süüdistatava
203 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud DVD-plaadil oleva salvestusega, vaatlusprotokolliga (ja selle juurde kuulub fototabel), tunnistaja ülekuulamise protokolliga ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. DVD-plaadil olevalt salvestuselt nähtub, et R.J lõikas ketaslõikuriga xxxx asuvas parklas sõidukile xxxx (registreerimismärk xxxx) paigaldatud rattalukku. Vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelilt on näha, et lõikamise tagajärjel on rattalukk saanud oluliselt kahjustada (eemaldunud detailid). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt, tunnistab R.J, et tema lõikas ketaslõikuriga xxxx asuvas parklas sõidukile xxxx (registreerimismärk xxxx) paigaldatud rattalukku. Tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt saabus 07.07.2018 kell 12.09 Xxxx OÜ töötaja G. K xxxx asuvasse parklasse. Parklasse jõudes nägi G. K, et meessoost isik saeb ketaslõikuriga autole xxxx (registreerimismärk xxxx) paigaldatud rattalukku. Samuti teavitas G. K isikule, et rattalukk on tema poolt paigaldatud. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et R.J pani toime
Süüteo toimepanemist ei eitanud ka kaebaja.
lg 1 kriminaliseerib asja tahtliku rikkumise või hävitamise üksnes juhul, kui sellega tekitati oluline kahju.
Võttes arvesse, et R.J-i poolt lõhutud rattaluku väärtus on 190 eurot (alla 4000 euro), ei ole täidetud
lg 1 sätestatud olulise kahju kriteerium, ning seega tuleb kohaldamisele
R. J-i poolt toimepandud tegu vastab seega
Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja pani toime varavastase süüteo, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. 2. Subjektiivne koosseis Võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju, on kuriteona karistatav
Võttes arvesse, et
lg 1 ja § 218 lg 1 on koosseisuliselt identsed, on seetõttu ka asja rikkumine või hävitamine, millega tekitatakse kahju alla olulise kahju määra,
lg 1 järgi väärteona karistatav üksnes tingimusel, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R.J rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab 4 4-18-4583 seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema teo eesmärk. Otsene tahtlus on määratletud isiku kindla, teatud koosseisule vastava asjaolu vääramatu teadmise kaudu. Kaebaja teadis kindlasti, et rattalukk kuulub kellegi teise omandisse. Samuti ei astunud kaebaja sammu rattaluku omaniku kindlakstegemisele, vaid asus koheselt ja kindlameelselt paigaldatud rattalukku ketaslõikuriga lõikama. Seega pani kaebaja õigusrikkumise toime otsese tahtluse vormis.
KARISTUS Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüdistatava isikut, tema süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on sedastanud, et karistamise alus sisaldub
§-s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku § -st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RK otsus nr. 3-1-1-20-16 p. 16, RK otsus nr. 3-1-1-99-06 p. 14). Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-59-15 p.-s 8 märkinud, et süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut.
Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Seega tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada R. J-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. R.J puuduvad kehtivad karistused. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed (tegu ja tagajärge iseloomustavad) või subjektiivsed (motiiv ja eesmärk).
lg 1 rikkumise toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga maksimaalselt kuni kolmsada trahviühikut, s.o 1200 eurot. Sanktsiooni keskmiseks määraks on seega 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. R.J ei ohustanud väärtegu toime pannes teisi isikuid ja vara. Objektiivse asjaoluna saab arvestada ka varalise kahju tekitamise viisi ja laadi. Seega leiab kohus, et isiku süü on väike. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 6 4-18-4583 Lisaks isiku süüle tuleb
Eripreventsiooni eesmärk tähendab võimalust suunata süüdimõistetu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt peab karistus tagama, et isik hoiduks tulevikus süütegude toimepanemisest. Eripreventsiooniga on seotud ka karistustundlikkus – karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet süüdlasele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahv suuruses 80 eurot aitab kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust. Kohtuväline menetleja on süü arvestamisel arvesse võtnud ka asjaolu, et isikul puuduvad varasemad kehtivad karistused. Arvestades süü suurust (kahju tekitamise viis ja laad, tegu toime pannes ei ohustatud teisi isikuid ja nende vara ning varasemad karistused puuduvad) ning eripreventiivseid kaalutlusi on määratud karistus kookõlas isiku süü suurusega. Kohus arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase karistuse. Kohus on seisukohal, et R.J -ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.