nõuetega mis on käsitletav väärteomenetluses kergendava asjaoluna ning mida ei ole 17.sept. 2018 a. väärteoasjas nr 2303,18,000674 otsuse tegemisel arvestatud. Samuti ei ole otsus põhistatud. Kaebaja palub kaevatav otsus täies ulatuses tühistada ning lõpetada väärteomenetlus kuna kaebaja teos puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivselt taotleb kaebaja menetlus lõpetamist , sest kaebaja süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtuistungil osaleda ei soovi ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni xxxx K P on 19.08.2018.a. koostanud väärteoprotokolli selle kohta, et 19.08.2018.a. kella 01:58 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Luise tn 4 juures kasutas V.G mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbrimärgiga xxxx, mille kohta ei olnud välja antud sõidukikaarti takso veoks ja millele oli paigaldatud taksot matkiv tunnus, s.t moo torsõiduki salongis oli taksomeeter. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja menetluse lõpetamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja vaidleb täies ulatuses vastu kaebaja taotlusele tühistada kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus. Karistamise alused on sätestatud KarS § 56 lg -s 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid . Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Ühistranspordiseaduse (
) § 64 lg 5 kohaselt plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja ei või paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti. Erandina võib plafooni, taksomeetri ja hinnakirja paigaldada sõiduki tehnoseisundi kontrolliks, kui enne seda on esitatud taotlus sõidukikaardi saamiseks. Kui tehnoseisundi kontrollis tuvastatakse, et sõiduk on tehniliselt korras, tuleb eemaldada plafoon ja hinnakiri ning neid ei tohi uuesti paigaldada enne sõidukikaardi saamist. Kui sõiduk ei ole tehniliselt korras, tuleb plafoon, taksomeeter ja hinnakiri eemaldada.
lg 6 kohaselt on sõidukile keelatud paigaldada plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivaid tunnuseid. Samuti on keelatud mis tahes teenuse osutamine sõidukiga, millel on plafooni, taksomeetrit või hinnakirja matkiv tunnus. Taksomeetrit matkivaks tunnuseks ei loeta ühiskonna teenuse osutamiseks kasutatavat elektroonilist vahendit, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel .
lg 1 kohaselt plafooni, taksomeetri ja hinnakirja kasutamise eest sõidukikaardita sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukikaardita sõidukile, samuti plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivate tunnuste kasutamise eest sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukile karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Väärteoasjas on leidnud tõendamist, et V.G poolt 19.08.2018 kell 01:58 kasutatud sõidukile xxxx registreerimisnumbrimärgiga xxxx oli paigaldatud taksomeeter ning sõidukil puudus sõidukikaart taksoveoks. Nimetatud asjaolu tõendavad väärteotoimikus olevad tõendid sh fototabel, tunnistaja ütlused ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusloa väljatrükid. Fototabelist nähtub, et sõidukile xxxx registreerimis-numbrimärgiga xxxx oli 3 paigaldatud taksomeeter ja kaubanduslikud logod. Tunnistaja U V ütlustest selgub, et 19.08.2018 kell 01:58, kontrollides sõidukit xxxx registreerimisnumbrimärgiga xxxx nägi ta sõidukis armatuurlaua keskele paigaldatud taksomeetrit ning tegemist oli taksot matkiva tunnusega. Sellise sõidukiga liikluses osaledes on taksoveo sõidukikaardi olemasolu kohustuslik. Majandus -ja Kommunikatsiooniministeeriumi sõiduki otsingu väljatrükilt nähtub, et sõidukile xxxx registreerimisnumbrimärgiga xxxx ei ole 19.08.2018 seisuga väljastatud sõidukikaarti taksoveoks. Sama on ka kaebaja ise oma kaebuses kinnitanud. Kaebaja selgitab kaebuses, et plaanis peale pühapäeva, 19.08.2018, esimestel tööpäevadel sõita taksoülevaatusele Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse. Kohtuväline menetleja ei sea kaebaja sellist eesmärki kahtluse alla .Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et 19.08.2018 kell 01:58 oli kaebaja kasutuses olnud sõidukile paigaldatud taksomeeter ja sõiduki tagaistmel viibis kaks isikut ning kaebaja ei suundunud tehnoseisundi kontrolli. Sama on kinnitanud ka V.G kaebuses ise, selgitades, et viis tuttavat kaaslasega koju. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi sõiduki otsingu väljatrükilt nähtub, et sõidukile registreerimismärgiga xxxx oli väljastatud kehtiv taksoveo sõidukikaart ajavahemikul 05.01.201717.07.2018 ning sõidukikaardi kehtivus lõpetati V.G taotlusel 17.07.2018.a. Väljatrükilt nähtub veel, et kaebajal on kehtiv taksoveo tegevusluba (02.11.2014-01.11.2019). Kuivõrd V.G on varasemalt (05.01.2017-17.07.2018) osutanud taksoveo teenust sõidukiga xxxx registreerimisnumbrimärgiga xxxx, siis kohtuväli ne menetleja on seisukohal, et ta pidi olema teadlik seaduses sätestatud nõutest seoses taksoveo sõidukikaardi väljastamiseks. Kohtuvälise menetleja sellist seisukohta toetab ka V.G poolt kaebuses toodud väide selle kohta, et ta oli paigutanud taksomeetri eesmärgiga minna Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse sõiduki tehnoseisundi kontrolli. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et V.Gon teo toime pannud tahtlikult. Kohtuväline menetleja vaidleb vastu V.G väitele, et käesolevas väärteoasjas ei ole tagatud tema kaitseõigus, kuna tal ei olnud võimalik anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoprotokolli koostamisel on täidetud VTMS § 68 ja § 69 sätestatud tingimused. Menetlusalusele isikule on tutvustatud VTMS § 19 tulenevaid tema õigusi ja kohustusi, võimaldatud anda ütlusi ja ühtlasi on menetlusalusele isikule teatavaks tehtud otsusele edasikaebamise kord. Kuivõrd väärteoprotokolli sissejuhatavas osas ei ole menetlusalune isik soovinud kaitsja osalemist menetluses, siis on V.G poolt alusetu väide, et talle ei ole tagatud kaitseõigust. Isikule on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ning menetlusalune isik on ise oma käekirjaga kirjutanud (väärteoprotokollist sõna-sõnalt) ning seda allkirjaga kinnitanud. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelselt (Riigikohtu lahend nr 3- 1-1-6-07). Kohtuväline menetleja peab oluliseks juhtida tähelepanu asjaolule, et kui menetlusaluse isiku ütlused mahuvad väärteoprotokollis blokis „Ütlused" toodud kolmele reale, siis ei ole kohustus koostada eraldi menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli. V.G poolt antud ütlustest ei nähtu, et ta oleks soovinud veel midagi lisada või ta oleks soovinud esitada taotlusi ja avaldusi. Kaebaja toob kaebuses välja, et otsuses ei ole arvestatud kergendava asjaoluna vastulauses esitatud teavet sõidukikaardi väljastamise kohta, millest nähtub, et sõiduk on viidud vastavusse
-i nõuetega Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-23-96 asunud seisukohale, et vastutust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teoohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Käesolevas väärteoasjas ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et isik on oma teost aru saanud. V.G ei ole kohtuvälises menetluses ega Harju Maakohtule esitatud kaebuses kordagi oma süüd tunnistanud ega oma tegu kahetsenud. Kohtuvälise menetleja leiab, et V.G on igati üritanud oma tegu õigustada paljasõnaliste väidetega, mis ei ole leidnud tuvastamist. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et V.G poolt toime pandud väärteos puuduvad KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad asjaolud. Samuti ei ole kohtuvälises menetluses tuvastatud karistust raskendavad asjaolud, mis on sätestatud KarS § 58.Kohtuväline menetleja leiab, et kohtueelses menetluses on tõendamist leidnud V.Gpoolt
4 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine ja tema karistamine 50 trahviühiku ulatuses, mille suurus jääb alla sanktsiooni keskmist määra, on põhjendatud. Kohtuvälise menetleja 17.09.2018.a. otsus väärteoasjas nr 2303,18,000674 on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et V.G kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ühistranspordiseaduse (
) § 64 lg 5 kohaselt plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja ei või paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti. Erandina võib plafooni, taksomeetri ja hinnakirja paigaldada sõiduki tehnoseisundi kontrolliks, kui enne seda on esitatud taotlus sõidukikaardi saamiseks. Kui tehnoseisundi kontrollis tuvastatakse, et sõiduk on tehniliselt korras, tuleb eemaldada plafoon ja hinnakiri ning neid ei tohi uuesti paigaldada enne sõidukikaardi saamist. Kui sõiduk ei ole tehniliselt korras, tuleb plafoon, taksomeeter ja hinnakiri eemaldada.
lg 6 kohaselt on sõidukile keelatud paigaldada plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivaid tunnuseid. Samuti on keelatud mis tahes teenuse osutamine sõidukiga, millel on plafooni, taksomeetrit või hinnakirja matkiv tunnus. Taksomeetrit matkivaks tunnuseks ei loeta ühiskonna teenuse osutamiseks kasutatavat elektroonilist vahendit, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel . Väärteoasjas on leidnud tõendamist, et V.G poolt 19.08.2018 kell 01:58 kasutatud sõidukile Xxxx registreerimisnumbrimärgiga xxxx oli paigaldatud taksomeeter ning sõidukil puudus sõidukikaart taksoveoks.
lg 1 kohaselt plafooni, taksomeetri ja hinnakirja kasutamise eest sõidukikaardita sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukikaardita sõidukile, samuti plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivate tunnuste kasutamise eest sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukile karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Vaidlust ei ole selles, et 19.08.2018.a. kell 01.58 ajal Tallinnas Luise tn.4, liikudes Koidu tn. suunas, kasutas V. G autojuhina mootorsõidukit, mille kohta ei olnud välja antud sõidukikaarti taksoveoks ja millel oli paigaldatud taksot matkiv tunnus (mootorsõiduki salongis taksomeeter) Kirjeldatud tegevusega rikkus V.G ühistranspordiseaduse § 64 lg.5, 6 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseer itud Ühistranspordiseadus § 90 lg.1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.09.2018.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2303, 18, 000674 määrati V.G-le karistuseks Ühistranspordiseaduse § 90 lg.1 järgi rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. 5 KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Oma tegevusega on V.G täitnud Ühistransp ordiseadus § 90 lg.1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, sest kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult. Ühistranspordiseaduse (
) § 64 lg 5 kohaselt plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja ei või paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti. Erandina võib plafooni, taksomeetri ja hinnakirja paigaldada sõiduki tehnoseisundi kontrolliks, kui enne seda on esitatud taotlus sõidukikaardi saamiseks. Kui tehnoseisundi kontrollis tuvastatakse, et sõiduk on tehniliselt korras, tuleb eemaldada plafoon ja hinnakiri ning neid ei tohi uuesti paigaldada enne sõidukikaardi saamist. Kui sõiduk ei ole tehniliselt korras, tuleb plafoon, taksomeeter ja hinnakiri eemaldada.
lg 6 kohaselt on sõidukile keelatud paigaldada plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivaid tunnuseid. Samuti on keelatud mis tahes teenuse osutamine sõidukiga, millel on plafooni, taksomeetrit või hinnakirja matkiv tunnus. Taksomeetrit matkivaks tunnuseks ei loeta ühiskonna teenuse osutamiseks kasutatavat elektroonilist vahendit, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel . Ühistranspordi (edaspidi
) § 64 lg.5 ja § 64 lg.6 rikkumist tõendavad väärteotoimikus olevad tõendid sh fototabel, tunnistaja ütlused ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusloa väljatrükid. V.G on varasemalt osutanud taksoveo teenust sõidukiga Xxxx, registreerimisnumbrimärgiga xxxx, seega nõustub kohus kohtuvälise me-netleja seisukohaga, et menetlusalune isik pidi olema teadlik seaduses sätestatud nõuetest seoses taksoveo sõidukikaardi väljastamisega. V.G ise väitis kaebuses, et ta oli paigutanud taksomeetri eesmärgiga minna Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse sõiduki tehnoseisundi kontrolli. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et V.G poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut Ühistranspordiseaduse § 90 lg.1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot . Seega on karistus määratud Ühistranspordiseaduse § 90 lg.1 ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast madalamana. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võ imalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib öelda, et menetlusaluse isiku süü ühistranspordiseaduse § 90 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo s.o. plafooni, taksomeetri ja hinnakirja kasutamise eest sõidukikaardita sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukikaardita sõidukile, samuti plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivate tunnuste kasutamise eest sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukile, ei ole eriti suur. See aga omakorda tingiks karistuse määramise samuti sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt madalamana. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja ei ole menetluse jooksul tuvastanud karistust kergendavaid ega karistust raskendavaid asjaolusid Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on V. G isikuks, keda pole varem Karistusregistrisse kantud s.t. teda pole varem karistatud Samas ei ole kohtule esitatud kaebuses V. G avaldanud kahetsust, ei ole põhjendanud, miks ta rikkumise toime pani. V.G püüab hoopis väita, et ta ei osutanud taksoteenust, vaid sõidutas oma tuttavaid koju. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et V. G ei karistatud mitte taksoteenuse ebaseadusliku osutamise eest, vaid ilma sõidukaardita sõiduki kasutamise eest, millele oli paigaldatud taksot matkiv tunnus s.t. sõiduki salongis oli taksomeeter. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg- s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda 6 kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest. Nagu kohus juba märkis, V.G ei ole varem väärteokorras karistatud. Menetlusalusele isikule on mõistetud põhikaristus sanktsiooni keskmisest madalamana, kuid kohtuväline menetleja ei ole karistamisotsuses karistuse suurust põhjendanud Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1- 52-13, p 19).. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-5213, p 19). Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et V.G on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest hoiduma kergendades talle määratud raha trahvi ning mõistes talle karistuse täitmise 2- s osa s. Kohus leiab, et V.G sõidukile, reg. märgiga xxxx on väljastatud MUPO poolt 23.08.2018.a. taksoveo sõidukikaart , millest nähtub, et sõiduk on viidud vastavusse Ühistranspordiseaduse nõuetega . Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-23-96 asunud seisukohale, et vastutust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teoohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg- s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest. Kohus leiab, et V.G poolt toime pandu näol oli tegemist menetlusaluse isiku hooletusega, sest isik ise peab kontrollima, kas tema jaoks olulised dokumendid on tal olemas või k as need kehtivad või on kehtivuse aeg lõppenud. Kohus leiab, et kõigest eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.