4-18-5768 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja: Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 19. no

) § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot D.G (isikukood XXX; xxxx) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §- st 120, § 132 p- st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 8. novembri 2018. a otsus väärteoasjas nr 2302,18,012477, millega D. G karistati

§ 221lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot.

1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Jätta menetlusaluse isiku D.G kaebus rahuldamata.
5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. 1 4-18-5768 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
7. novembri
8. a otsusega väärteoasjas nr 2302,18,012477 karistati D. G

§ 221lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt sõitis menetlusalune isik mootorsõidukiga 8 . novembril 2018 kel l 8.00 Tallinn as Vabaduse pst-l fooridega reguleer itud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 35

lg 10 nõudeid ning pani toime

§ 221lg-s 1 sätestatud väärteo.

Menetlusaluse isiku kaebus

1. Menetlusalune isik esitas kaebuse, kus ta vaidlustab talle kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistust, pidades seda liiga rangeks. D. G selgitab, et ta ei riku reeglina liiklusseaduse nõudeid, muu hulgas ei ole teda varem selle eest karistatud. Praeguses väärteoasjas etteheidetav rikkumine toimus, sest isik jälgis liiklust, mitte valgusfoori. Olukorras, kus menetlusalune isik oli ristmikule piisavalt lähedal ja märkas valgusfoori tule muutumist rohelisest kollaseks, otsustas ta järsu pidurdamise asemel ületada ristmik. D.G möönab, et edaspidi tuleb tal olla hoolsam, kuid palub kergendada karistust. Kaebuses märgib isik, et ei soovi osaleda kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja vastus
2. Maakohtule esitatud vastuses nõustub kohtuväline menetleja kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt. 3.
3. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust mõjutab suuresti tegu, mille isik on toime pannud. Kui mootorsõidukijuht eirab temale liikumist keelavat foorituld, ei saa ega peagi karistuse määramisel alati arvestama tagajärjega selles mõttes, kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes liikluses raske tagajärg või mitte. Kuivõrd liiklusseaduses on karistusraamid laia vahemikuga, arvestades alam- ja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Riigikohtu üldkogu asus lahendis nr 3-4-1-2-05 seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Riigikohtu kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal 2 4-18-5768 saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 3.2.

§ 7

lg 1 viimases lauses on ära toodud fooritulede tähendused, mille kohaselt: roheline tuli lubab liikuda; roheline vilkuv tuli lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; kollane tuli keelab liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; punane tuli keelab liikuda; samaaegselt põlevad punane ja kollane keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest. Eeltoodust tuleneb, et liikumist keelavad foorituled on kollane, punane ning samaaegselt põlevad kollane ja punane foorituli. Kaebaja on omandanud mootorsõiduki juhtimise õiguse, mistõttu on ta teadlik sellest, et vastavalt

§ 7lg 1 p 4 kohaselt keelab punane tuli liikuda.

3.

1. Käesolevas väärteoasjas on kogutud kaks usaldusväärset tõendit: kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll ning heli -ja videosalvestis. Esimeselt nähtub, et
2. novembril 2018 tegi Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse xxxx M V Tallinnas Vabaduse pst ja Lemmiku tn ristmiku reguleeritud jalakäijate ülekäigurajal kombineeritud liiklusjärelevalvet. Kell 8:00 liikus kaebaja juhitud sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõi dukiga peatuda enne jalakäijate ülekäigurada. P rotokolli tehiolude kirjeldusest nähtub, et nähtavus oli hea, valge aeg ja ilmastikuolud sademeteta. Samuti nähtub protokollilt, et kombineeritu d liiklusjärelevalve tegemisel kasutati video- ja helitehnikat PLV
3. Menetlusalune isik D .G on protokolli allkirjastanud. 3.
4. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli usaldusväärsust kinnitab heli- ja videosalvestiselt nähtuv. Sellelt on näha, et kaebaja juhitud sõiduk ületab Vabaduse pst ja Lemmiku tn reguleeritud jalakäijate ülekäiguraja foori keelava punase tulega, kui punane tuli on fooris põlenud juba mõned sekundid, Kaebaja jättis fooritulele reageerimata, jätkates liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ning üritamata peatuda. Videolt nähtub selgelt fooritulede asetus ja värv, sõiduki liikumine ülekäigurajale ning selle ületamine, väärteo toimepanemise koht ning see, et kaebaja ei täitnud

§ 35g 10 tulenevat nõuet.

Salvestiselt ei nähtu, et kaebaja poolt juhitud sõiduki peatamine enne ülekäigurada oleks kedagi ohustanud, kuivõrd vahetult tema sõiduki järel (samal sõidurajal) ei liikunud samaaegselt teisi liiklejaid. Seega on tõendamist leidnud, et D. G ületas reguleeritud jalakäijate ülekäiguraja foori keelava punase tulega. 3.5. Selline isiku käitumine näitab tema üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse. Kaebaja ükskõikse suhtumise tõttu oma teo võimalike tagajärgede suhtes seadis ta ohtu kõige vähemkaitstud liikluses osalejate, jalakäijate, elu ja tervise. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades väärteo eripära, on punase fooritule põlemise ajal ületamise ülekäiguraja ületamise puhul isiku süü suurem kui kollase fooritule põlemise puhul. Selline seisukoht on tuletatav ka seadusest endast, kuivõrd kollase fooritulega ristmikule või ülekäigurajale sõitmine on liiklusseaduses sätestatud eritingimustel lubatav (

§ 7lg 1 p 3).

Arvestades eeltoodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et D. G süü on suur. Nimetatud asjaolu aga tingib karistuse määramise sanktsiooni maksimaalse määra lähedasena. 3.

1. Kuivõrd valgusfoor on liikluskorraldusvahend, mis reguleerib liiklejate liikumist ja liiklusvoolu seismajäämist, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pidi valgusfoorile lähenedes aimama ja pidama võimalikuks, et lubav foorituli võib vahetuda 3 4-18-5768 keelava fooritulega enne, kui tema poolt juhitud sõiduk ülekäiguraja ületamist alustab. Hoolimata eeltoodust sõitis D.G mootorsõiduki reguleeritud ülekäigurajale ega püüdnud sõidukit peatada ning võttis keelava punase fooritulega ülekäigurajale sõites teadlikult riski. Tulenevalt eeltoodust on menetleja seisukohal, et kaebaja pani temale süükspandud väärteo toime tahtlikult. Kohtuvälise menetleja seisukohta toetavad ka kaebuses toodud selgitused, mille kohaselt otsustas menetlusalune isik märgates kollase fooritule süttimist ülekäigurada siiski ületada selmet pidurdada ja sõiduk peatada. 3.
2. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja menetluse käigus ei tuvastanud, karistust kergendava asjaoluna arvestas menetleja karistuse määramisel asjaoluga, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Vastavalt VTMS § 120 lg -tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Praeguses asjas on kohtumenetluse pooled teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 5.

§ 221

lg 1 kohaselt karistatakse juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 7lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on foori keelavad tuled kollane ja punane.

Kollane tuli keelab liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Kui kollane tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Punane keelab liikuda.

1. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
2. novembril 2018 kell 8:00 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Tallinnas Vabaduse pst ja Lemmiku tn ristmikul fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata võinuks juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 35

lg 10 nõudeid ning pani toime

§ 221l g-s 1 sätestatud väärteo.

1. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse tegemisel rikkunud väärteomenetluse õigust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja sellele ei ole tähelepanu juhitud ka kaebuses. Väärteoasja lahendamisel uuris kohus teo sündmuskohal riikliku järelevalve käigus kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli, millele on lisatud videosalvestis. Videosalvestuselt on selgelt näha, kuidas D. G juhtis
2. novembril 2018.a. kell 8:00 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Tallinnas Vabaduse pst ja Lemmiku tn ristmikul fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal. Samuti on näha, et foori punane tuli on paar sekundit juba põlenud, kui menetlusaluse isiku juhitud sõiduk fooriga reguleeritud ülekäigurada ületab. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli asendavas videos tunnistab menetlusalune isik, et ületas ülekäigurada punase fooritule ajal. D.G ei vaidlusta teo toimepanemist ka kohtule esitatud kaebuses. 4 4-18-5768
3. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tõendatud menetlusalusele isikule etteheidetav tegu ja teo toimepanemist tunnistab ka menetlusalune isik ise. Menetlusalune isik selgitab kohtule esitatud kaebuses, et ta jälgis eesliikuvat liiklust ja kui märkas tulede muutust (roheliselt kollaseks), otsustas ristmiku ületada, et mitte järsult pidurdada. Videosalvestuselt nähtub, et punane tuli on valgusfooris juba mõned sekundid, enne kui menetlusalune isik sõidab üle ülekäiguraja. Võttes arvesse teo asjaolusid leiab kohus, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik pidas võimalikuks, et ta ületab fooridega reguleeritud ristmiku punase fooritulega, kuid tal oli sellest ükskõik, ta isegi ei püüdnud ülekäigurajale lähenedes sõidukiirust vähendada. Kohtu hinnangul ei esine ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
4. Seega leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus

§ 35

p-s 10 sisalduvat kohustust, mis vastab

§ 221

lg 1 süüteokoosseisule – mootorsõiduki juhi poolt foori keelava tule ajal reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale sõitmine. Karistus 10.

§ 221lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistuse määramise alus on Kar

S § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 11.

§ 221

lg 1 näeb ette karistuse jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal, milleks on kollane või punane tuli. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik ületas ülekäiguraja valgusfoori punase tule ga, mis oli punane olnud juba paar sekundit. Punase tule süttimisel põleb reeglina jalakäijatele jalakäigurajal lubav ehk roheline tuli, mistõttu on rikkumisega kaasnev potentsiaalne oht suurem. Praegusel juhul pani menetlusalune isik teo toime tööpäeva hommikul tiheda liiklusega tänaval. Kuigi menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused, siis leiab kohus, et isik, kes ületab ülekäigurada punase fooritulega, on liikluses ohtlik ja kohus leiab, et süü on hinnatav keskmisest suuremana. Samas võtab kohus arvesse, et isik tunnistab oma süüd. 12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5