4-18-3961 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2018, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-18-3961 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi U.B kaebus P

) § 221 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut (200 eurot,) ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

§ 221

lg 3 alusel üheks kuuks, selle eest, et tema 24.06.2018 kell 21.20 juhtides mootorsõidukit, alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes, tekitades sellega liiklusohtliku olukorra. Liiklusohtlik olukord seisnes selles, et jalakäija oli juba teele astunud ning pidi tegema sammu tagasi. Samuti sadas vihma ning mootorsõiduk hakkas libeduse tõttu kontrolli alt väljuma, kuna mootorsõiduki kiirus oli kurvi võtmiseks liiga suur. Sellise teoga rikkus ta

§ 58

lg 3 nõuet, mille kohaselt foori keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone ees.

1. U.B oma kaebuses Harju Maakohtule taotleb nimetatud otsuse osalist tühistamist ja seda lisakaristuse kohaldamise os as. Kaebaja märgib, et ta töötab autojuhina, et lisa teenida pensionile. I lma juhilulubadeta jääks ta töötuks, kuid ta kasvatab lapselast, kelle ema kannab vanglakaristust, lapse vanaema on asotsiaal . Juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole ta finantsiliselt võimeline oma lapselapse eest hoolitsema. Ta on pärast kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega tutvumist kohtule esitanud ka iseloomustuse oma tööandjalt . X OÜ juhatuse liige P. T palub mitte peatada menetlusaluse isiku juhtimisõigust ja märgib, et U.B ei tarvita alkoholi, on kohusetundlik autojuht, täidab oma töökohustusi korrektselt . Nad on omalt poolt nõus saatma U .B liiklusohutuse täiendkoolitusele, et tal edaspidi ei juhtuks sarnaseid rikkumisi.
2. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ja leidis kohtule saadetud vastuses kaebusele, et alused otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Ü heselt on tõendamist leidnud asjaolu, U.B ei jäänud seisma stoppjoone ees, kuigi talle põl es fooris keelav punane tuli ning ta tekitas oma tegevusega liiklusohu, kuna õiges kohas ja ning lubava fooritulega jalakäija pidi kokkupõrke vältimiseks sammu tagasi astuma. Tegu on õigesti kvalifitseeri tud, menetlusnorme ei ole rikutud, määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Menetleja hinnangul on U.B toime pannud väga ühiskonnaohtliku teo, millega seadis otsesesse ohtu teise inimese elu ja tervise. M ääratud karistus peab vastama toimepandud teo raskusele ega tohi olla kerge. See peab mõjutama rikkujat edaspidi uutest rikkumistest hoiduma. Rahatrahv on märatud sanktsiooni keskmises määras, l isakaristust on kohaldatud alammääras. Isik ei ole menetluse kestel ega ka oma kaebus es väljendanud, et on oma teo raskusest aru saanud ja vastavad järeldused teinud. Ta võib jätkata täpselt samasugust, väga ohtlikku liiklusalast käitu mist. Otsuses on selgitanud, et üldohtlike süütegude kaitstavaks õigushüveks on eelkõige inimese elu ja tervis ning üheks tõhusamaks vahendiks on selle eesmärgi täitmisel lisakaristuse kohaldamine ja selle läbi rikkuja vähemalt ajutiselt liiklusest eemaldamine. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus on proportsionaalne, ei koorma isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
3. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2316,07,002734 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

§ 221

lg 2 näeb ette vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest.

§ 58

lg 3 kohaselt peab juht foori keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone ees. 6. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et U.B 24.06.2018 kell 21.20 juhtides mootorsõidukit, alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes, tekitades sellega liiklusohtliku olukorra, mis seisnes selles, et jalakäija oli juba teele astunud ning pidi tegema sammu tagasi. Seda kinnitavad tunnistaja V E ütlused, kes teostas 24.06.2018 liiklusjärelevalvet Tallinnas Narva maanteel (mõõtis sõidukite kiirust). K ell 21.20 paiku nägi ta mootorsõidukit Audi A6 (registreerimisnumber x), mis liikus Narva maanteel lin na poole silmnähtavalt lubatust kiiremini. Ta püüdis mõõta sõiduki kiirust, kuid see ei õnnestunud, sest väljas sadas vihma. Sõiduk jõudis Narva mnt ja Poska tänava ristmikule, kus talle põles kella 21.20 ajal fooridega reguleeritud ristmikul fooris punane keelav tuli. Juht, selle asemel, et jääda seisma stoppjoone taga, jätkas kiirelt edasiliikumist. Samal ajal oli sõidutee ületamist alustanud noorem meesterahvas, kes jõudi s kiiresti sammu tagasi astuda. Sõiduk kaldus samal ajal ka kergelt külglibisemisse, kuna väljas sadas ning tee oli märg. Sõiduk peatati politsei poolt ning andmete kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis U.B, kes oli väga närviline ja ärritunud, kuna enda sõnul läks naisega tülli. U.B ei ole oma tegu eitanud, on selle väärteo toimepanemise omaks võtnud ning ka oma kaebuses vaidlustab ta vaid lisakaristuse kohaldamist. Rikkudes

§ 58

lg 3 nõudeid, pani U.B toime väärteo

§ 221lg 2 tunnustel.

7.

§ 221

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuus kuud.

§ 221

lg 3 anna võimaluse selle süüteo eest kohaldada ka lisakaristust, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Arvestada tuleb karistuse mõistmisel ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku süü suurust arvesse võttes oli kohtu arvates põhjendatult määratud talle põhikaristuseks rahatrahv ja seda sanktsiooni keskmises määras (50 trahviühikut ehk 200 eurot). Õigesti on otsuses märgitud ka seda, et karistust kergendavad või raskendavad asj aolud antud asjas puuduvad. Teo toimepanemise ajal oli U.B üks kehtiv väärteokaristus. Kuna selle eelneva rahatrahvi tasumisest on möödunud käesolevaks ajaks rohkem kui aasta, on karistatus selle süüteo eest kustunud ning menetluse esemeks olevat väärtegu ei ole võimalik käsitleda harjumussüüteona. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele (3-1-1-18-17). Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõt mine iseenesest isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused 3-1-1-1 22-13, p 9; 3-1-1-59-15, p 12). Kaebuse kohaselt on U.B sissetulekuteks nii pension kui töötasu autojuhina. Ilma juh ilubadeta võib ta jääda töötuks ning tekivad rahalised raskused lapselapse kasvatamisel. U.B süüteost on teadlik ka tema tööandja, kes on lubanud läbi viia liiklusohutuse täiendkoolituse. Kohus leiab, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada lisakaristust kohaldamata ning otsus selles osas kuulub tühistamisele. Kui U .B aga juhtunust vajalikke järeldusi ei tee, on uue liiklusalase süüteo puhul juhtimisõiguse äravõtmine vältimatu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab PPA Põhja prefektuuri 20.07.2018 otsus väärteoasjas 2316,18,002734 osaliselt, s.o lisakaristuse kohaldamise osas. U.B tuleb tasuda rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 20.07.2018 otsuses toodud konto- ja viitenumbrile. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2, 133–134. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/