4-18-6487/5

4-18-6487 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-18-6487 (2317,18,008990) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi L iiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik U.A; ik: XXX; elukoht: x ; töökoht: x. Kohtuvälise menetleja esindaja Raul Annuka, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON
2. U.A süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi, ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
4. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 12 päeva tuleb ära kanda Lääne Prefektuuri arestimajas Pikk 18, Pärnu. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 31.03.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 30.01.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 30.11.2018 koostatud väärteoprotokollist nr AB1565151 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 30.11.2018 kell 23:45 peeti E. Vilde teel (Ehitajate tee ja Mustamäe tee vahel suunaga Mustamäe tee suunas), Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis U.A , kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistuse na ära võetud alates 13.11.2018 kuni 12.12.
7. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Oli teadlik, et juhtimisõigus oli ära võetud, kuid kaasas olnud sõbrad olid alkoholi tarvitanud ja seetõttu otsustas ise Pärnusse tagasi sõita. Kahetseb toimepandut. Juhul, kui mõistetakse arest, palub selle kandmine määrata ositi, et ei kaotaks tööd ja sellega ka sissetulekut. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises. Menetlusalust isikut on püütud mõjutada erinevate karistustega, määratud rahatrahve, aresti, mis on asendatud üldkasuliku tööga, samuti 10 päeva aresti. Tuleks karistada arestiga 12 päeva. Ei ole vastu, kui kohus määrab karistuse kandmisele ositi. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot orsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust . Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt U.A juhtimisõigus 30.11.2018 puudus, sest juhtimisõigus o li karistusena ära võetud 13.11.2018 kuni 12.12.
8. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuna see võeti karistusena ära perioodiks 13.11.2018 kuni 12.12.
9. Sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s. o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandm etest nähtub, et menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest ja teiselaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud nii rahatrahvidega, arestiga, mis on asendatud üldkasuliku tööga kui ka arestidega. Seega varasemad karistused nii rahatrahvi kui aresti näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud ka liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Karistusandmetest nähtuvalt on määratud rahatrahvid jäetud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul tasumata. Arvestades määratud rahatrahvide rohkust võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid nende trahvide maksmiseks. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt tasub ta rahalisi kohustusi kohtutäituri vahendusel ning tööandja võtab regulaarselt summad maha tema palgast. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud, kuivõrd täiendava rahalise kohustuse panemine menetlusalusele isikule ei oleks täidetav menetlusalusel isikul rahatrahvi tasumiseks vajalike rahaliste vahendite puudumise tõttu. S eetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest juba korduvalt karistatud ja menetlusesemeks oleva väärteo pani ta toime vaid mõne nädala möödumisel eelmise otsuse jõustumisest ja millise otsusega võeti temalt karistusena ära juhtimisõigus § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Seega oli menetlusalune isik üheselt teadlik nii temale määratud põhikaristusest kui ka selle tähtajast. Seega ei saa kahetsust hinnata siirana ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Kohus ei saa kergendava asjaolu arvestada ka menetlusaluse isiku põhjendusi väärteo toimepanemise osas. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, milline määr ületab eelmise otsusega mõistetud karistuse määra, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud samaliigiliste karistuste kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Menetlusalune isik selgitas, et ta töötab ning ta taotles seoses sellega karistuse kandmise määramist osadena, nõustudes taotletud karistuse ära kandma mitmes osas, säilitamaks võimaluse edasi töötada. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik töötab, peab kohus võimalikuks taotlus karistuse kandmise määramises ositi rahuldada ja määrata karistuse kandmine ositi, andes karistuse ära kandmiseks menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku, et karistuse kandmine ei tingiks töö kaotust. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/