lg 2 p 1 järgi, N.V süüdistuses
lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi, H.S-i süüdistuses
lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi, I.I süüdistuses
lg 2 p 1, 3, § 299 lg 1 järgi, Xxxi süüdistuses
lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask Süüdistatavad G.J Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 18.05.2012.a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt
- § 22 lg 2 järgi
Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 04.04.2013.a. N.V Elukoht xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 05.04.2013.a. Kaitsja Lepinguline kaitsja Aleksei Galkin H.S Elukoht xxx, isikukood xxx, VF keskharidus, emakeel – vene keel, xxx kodanik, 1 1-13-6853 Varasem karistatus: - 18.05.2012.a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt
, § 280 lg 1, § 347 lg 1 järgi
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 05.04.2013.a. I.I Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 04.04.2013.a Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Xxx Elukoht xxx, isikukood xxx, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane: - 24.05.2012.a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt
järgi
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 14.04.2013.a. RESOLUTSIOON 1) Tunnistada G.J süüdi
lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 18.05.2012.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 1 (üks) aasta ning mõista G.J-ile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 2 (kaks) aastat vangistust. Arvata
lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 04.04.2013.a kuni 01.08.2013.a, s.o 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 3 (kolm) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 02.08.2013.a. G.J-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Kohaldada
lg 1, § 84 ning mõista G.J-ilt välja 105 (ükssada viis) eurot, mis vastab G.J-i poolt kuriteo tulemusena saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Nimetatud summa 105 eurot, oli arestitud Viru Maakohtu 17.06.2013.a kohtumäärusega. 2) Tunnistada N.V süüdi
lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 2 1-13-6853 Arvata
lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 04.04.2013.a kuni 05.04.2013.a, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada
lg 1, 3 ja mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele täielikult, kui N.V ei pane toime 3-aastase katseaja kestel uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus – 02.08.2013.a. Kohaldada
lg 1, § 84 ning mõista N.V-lt välja 4250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) eurot, mis vastab N.V poolt kuriteo tulemusena saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata N.V-le summa 4250 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 354 eurot 16 senti. Selle summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „N.V , kriminaalasja number 1-13-6853, konfiskeerimise asendamine“. N.V-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3) Tunnistada H.S süüdi
lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 18.05.2012.a kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (6 kuud) ning mõista H.S-ile liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Arvata
lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 04.04.2013.a kuni 05.04.2013.a, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada H.S-ile mõistetud karistus 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, 476 (neljasaja seitsmekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 (kaheksa) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada H.S üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste 3 1-13-6853 täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada
lg 1, § 84 ning mõista H.S-ilt välja 1105 (üks tuhat ükssada viis) eurot, mis vastab H.S-i poolt kuriteo tulemusena saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata H.S-ile summa 1105 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 92 eurot 8 senti. Selle summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „H.S , kriminaalasja number 1-13-6853, konfiskeerimise asendamine“. H.S-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4) Tunnistada I.I süüdi
lg 2 p 1, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada I.I süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista I.I-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud pöörata täitmisele osaliselt. Koheselt kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata I.I eelvangistuses alates 04.04.2013.a kuni 03.08.2013.a, s.o kokku 4 (neli) kuud karistusaja hulka ning lugeda reaalne karistus täielikult ärakantuks. I.I-le valitud tõkend, vahistamine, tühistada ning vabastada ta 02.08.2013.a vahi alt kohtusaalis. KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel kohaldada I.I-le alates 02.08.2013.a tõkend elukohast lahkumise keeld Viru Maakohtu 02.08.2013.a kohtuotsuse jõustumiseni. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 (kaks) aastat § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui I.I ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohaldada
lg 1, § 84 ning mõista I.I-lt välja 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot, mis vastab I.I poolt kuriteo tulemusena saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata I.I-le summa 850 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi 4 1-13-6853 olla väiksem kui 70 eurot 83 senti. Selle summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „I.I , kriminaalasja number 1-13-6853, konfiskeerimise asendamine“. 5) Tunnistada Xxx süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 24.05.2012.a kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud 27 päeva) ning mõista Xxxile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada Xxxile mõistetud karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, 1084 (ühe tuhande kaheksakümne nelja) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Xxxit üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Xxxile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Saata Maanteeametile Viru Maakohtu 02.08.2013.a kohtuotsuse koopia koos S.F-i nimele väljastatud juhiluba nr ET860197, mis asub kinnises ümbrikus (8 kd, tl 208). Asitõendid: teler Sharp, seeria nr 402569598 (pakendatud KAPO turvaklambriga nr 00010275) tagastada G.J-ile kohtuotsuse jõustumisel. ARK järjekorranumber (pakendatud KAPO turva-kleebisega nr 5L110414) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Maanteeameti teooriaeksamile registreeritute nimekirjade originaalid 28.02.2013, 29.01.2013, 17.01.2013 ja 03.01.2013 kuupäevadest (pakendatud KAPO turvaklambriga nr 0020121) – tagastada Maanteeametile kohtuotsuse jõustumisel. Vastuvõtja (pakendatud KAPO turvakleebistega nr 5L160888 ja nr 5L160889), raadiosaatja Voxtel MR850 (pakendatud KAPO turva-kleebistega nr 5L160889 ja nr 5L160887), musta 5 1-13-6853 värvi adapter kirjega ’SERICO 22/04/08’ (pakendatud KAPO turvaklambriga nr 00010774); valge värvi kohver (pakendatud KAPO turvaklambriga nr 00010330), punase värvi karpi pakendatud elektroseadmed (pakendatud KAPO turvakleebistega nr 5L159194 ja nr 5L159471), musta karpi pakitud elektronseade (pakendatud KAPO turvakleebistega nr 5L159193, nr 5L159192, 5L159469 ja nr 5L159470), elektronseadmete tehniline dokumentatsioon (pakendatud KAPO turvakleebistega nr 5L159191 ja nr 5L159190), erinevad riideesemed (pakendatud KAPO turvaklambritega nr 00007182 ja nr 0020169), elektronseadmed koos lipsuga (pakendatud KAPO turvakleebistega nr 5L159168 ja nr 5L159167) videoseade ning –kaamera (pakendatud KAPO turvakleebisega nr 5L110422), raadiosaatja (pakendatud KAPO turvakleebistega nr 5L1104110 ja nr 5L110409), lühikeste varrukatega triiksärk (pakendatud KAPO turvakleebistega nr 5L110412 ja nr 5L110411) ja teksatagi (pakendatud KAPO turvakleebistega nr 5L110418, nr 5L110417, nr 5L110416 ja nr 5L159110415) - tagastada N.V-le kohtuotsuse jõustumisel. Mõista G.J-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Eduard Bulattšiku poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et G.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista N.V-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada N.V osaliselt sundraha tasumisest. Mõista N.V-lt riigituludesse välja sundraha 200 (kakssada) eurot, ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et N.V on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista H.S-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Irina Gromtsev poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 205 (kakssada viis) eurot 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada H.S osaliselt sundraha tasumisest. Mõista H.S-ilt riigituludesse välja sundraha 200 (kakssada) eurot, ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et H.S-ile on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista I.I-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsja Arvo Suubani poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 535 (viissada kolmkümmend viis) eurot 92 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise 6 1-13-6853 eest 45 senti, kaitsja Arvo Suubani poolt 30.07.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 186 (ükssada kaheksakümmend kuus) eurot 24 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et I.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista Xxxilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Kaido Kooga poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Xxxilt on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-13-6853, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu vahendamise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. 2012.a. augustis-septembris (täpne aeg ja koht tuvastamata) leppis eksamipettusi korraldav G.J kokku Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo peaspetsialist I.I-ga selles, et G.J hakkab koos H.S-i ja N.V-ga aitama juhtimisõiguse taotlejatel sooritada Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos (Tiimani 3B, Narva) mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks või taastamiseks vajalikke liiklusteooria-eksameid, kasutades selleks teooriaeksamil 8 1-13-6853 keelatud abivahendeid (audio- ja videosidevahendid). Sellisel moel eksami sooritajad pidid registreerima end eksamile just neil kuupäevadel, mil eksameid võttis vastu I.I, kellele G.J pidi igakordselt ja eelnevalt teatama eksamisooritaja nime, eksamile registreerimise päeva ja kellaaja. G.J-i ja tema kaaslaste eelnimetatud kaasabi eest, aga samuti vastutasuks Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo ametnikule tehniliste abivahendite abil sooritatud eksami tulemuse arvestatuks lugemise eest sai G.J enne liiklusteooriaeksami algust eksamisooritajatelt kas vahetult või läbi vahendajate kindla raha-summa (tavaliselt 880 eurot). Sellest rahast jättis G.J osa endale, H.S-ile ja N.V-le (kes sai iga kord vähemalt 250 eurot), osa (tavaliselt 150 eurot) andis ta aga vastavalt eelnevale kokkuleppele edasi I.I-le. Seejuures olid G.J ja I.I leppinud kokku, et vastutasuks eelnimetatud rahasumma saamise eest ei pööra liiklusteooriaeksamit vastuvõttev ametnik eksamipäeval tähelepanu varjatud tehniliste abi-vahenditega eksamile tulnud ning G.J-i kaudu ametnikule maksnud eksamisooritajate käitumisele ja tegevusele eksami ajal ega kontrolli nimetatud isikuid võimaliku eksamikorra rikkumiskahtluse korral. Samuti tuli eksamit vastuvõtval ametnikul suunata taolised eksamisooritajad kindlate arvutite juurde (millised asusid eksamiklassi akna all), tagamaks võimalikult hea levi eksamipettuses osalejate kasutuses olnud sidevahendite jaoks. I.I kaasas G.J-i teadmisel omakorda toimuvasse Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kohusetäitjana töötava Xxxi, kes samuti võttis vastu liiklusteooriaeksameid. Samuti määras just Xxxbüroo juhatajana, kes büroo töötajatest võtab sel või teisel eksamipäeval vastu liiklusteooriaeksameid, mistõttu Xxxi kaasamine tagas olukorra, et eksamipettuse skeemis osalevad isikute eksamit võttis vastu ’oma inimene’, s.o kas I.I või Xxx. Eeltoodud asjaoludel vahendas G.J ajavahemikul alates 2012.aasta septembrist kuni 2013.aasta märtsini korduvalt altkäemaksu erinevate eksamisooritajate ja Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo peaspetsialist I.I (kes tegutses faktiliselt eelneval kokkuleppel ja koos (s.o grupis) Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kohusetäitja Xxxiga) vahel. Seejuures teadsid I.I ja Xxx, et raha maksnud isikud on suunatud eksamile G.J-i , N.V ja H.S-i poolt koos audio- ja videoülekannet võimaldavate sidevahenditega. Vastutasuks Xxxi kaasabi ja osaluse eest andis I.I G.J-i poolt I.I-le üleantud summadest (150 - 250 eurot iga eksami eest) Xxxile igakordselt 100-150 eurot, jättes endale ülejäänud 50-100 eurot. N.V osutas altkäemaksu vahendavale G.J-ile seejuures aktiivset füüsilist ja ainelist kaasabi. Muuhulgas hankis ta tehnika (seadmed), mille abil korraldati eksamipettusi, vahendas infot eksamisooritajate / vahendajate ja G.J-i vahel. Samuti kanti eksami-sooritajaid vahendava J. Izumrudovi poolt vähemalt ühel korral eksamisooritaja eest G.J-ile (ja tema kaudu ametiisikule) makstav tasu (s.o 880 eurot) N.V kontole, misjärel see jõudis N.V kaasabil G.J-ini. Eelkirjeldatud moel lubati Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos sooritada eksamipettuse teel sõiduteooria eksamid järgmistel isikutel: 13.09.2012 - Xxxil B-kategooriale, 04.10.2012 - Xxxil B-kategooriale, 09.10.2012 - XxxB-kategooriale, 11.10.2012 - Xxxl B-kategooriale, 16.10.2012 - Xxxl BE-kategooriale ja Xxxil B-kategooriale, 15.11.2012 - Xxx B-kategooriale, 04.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 06.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 11.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 18.12.2012 - Xxxil BE-kategooriale, 20.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 28.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 03.01.2013 - Xxxil C-kategooriale, 17.01.2013 - Xxxl B-kategooriale, 9 1-13-6853 29.01.2013 - Xxxil CE-kategooriatele, 28.02.2013 - Xxxil B-kategooriale, 04.04.2013 - Xxxil B-kategooriale Eksamite ajal suhtlesid G.J ja H.S audio- ja videosidevahendite kaudu eksamisooritajatega, öeldes neile ette eksamiküsimuste vastused. Seega kasutasid isikud teooriaeksamil selliseid abi- ja lisa-vahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi, mis mõjutasid nende teooriaeksami ülesannete iseseisvat sooritamist ja on LS § 100 lg 7 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 48 ’Mootor-sõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksami-sõidukile’ § 5 lg 4 järgi keelatud. Sama korra § 5 lg 3 järgi pidanuks eksamit vastuvõttev ametnik eksami-korra rikkumise põhjendusel taoliste isikute eksamid katkestama ja lugema eksamid mittesooritatuks, mida I.I ja Xxxaga ei teinud. N.V pani toime
lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaaitamine altkäemaksu vahendamisele, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. 2012.a. augustis-septembris (täpne aeg ja koht tuvastamata) leppis eksamipettusi korraldav G.J kokku Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo peaspetsialist I.I-ga selles, et G.J hakkab koos H.S-i ja N.V-ga aitama juhtimisõiguse taotlejatel sooritada Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos (Tiimani 3B, Narva) mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks või taastamiseks vajalikke liiklusteooria-eksameid, kasutades selleks teooriaeksamil keelatud abivahendeid (audio- ja videosidevahendid). Sellisel moel eksami sooritajad pidid registreerima end eksamile just neil kuupäevadel, mil eksameid võttis vastu I.I, kellele G.J pidi igakordselt ja eelnevalt teatama eksamisooritaja nime, eksamile registreerimise päeva ja kellaaja. G.J-i ja tema kaaslaste eelnimetatud kaasabi eest, aga samuti vastutasuks Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo ametnikule tehniliste abivahendite abil sooritatud eksami tulemuse arvestatuks lugemise eest sai G.J enne liiklusteooriaeksami algust eksamisooritajatelt kas vahetult või läbi vahendajate kindla raha-summa (tavaliselt 880 eurot). Sellest rahast jättis G.J osa endale, H.S-ile (kes sai igakordselt 130 eurot) ja N.V-le, osa (tavaliselt 150 eurot) andis ta aga vastavalt eelnevale kokkuleppele edasi I.I-le . Seejuures olid G.J ja I.I leppinud kokku, et vastutasuks eelnimetatud rahasumma saamise eest ei pööra liiklusteooriaeksamit vastuvõttev ametnik eksamipäeval tähelepanu varjatud tehniliste abi-vahenditega eksamile tulnud ning G.J-i kaudu ametnikule maksnud eksamisooritajate käitumisele ja tegevusele eksami ajal ega kontrolli nimetatud isikuid võimaliku eksamikorra rikkumiskahtluse korral. Samuti tuli eksamit vastuvõtval ametnikul suunata taolised eksamisooritajad kindlate arvutite juurde (millised asusid eksamiklassi akna all), tagamaks võimalikult hea levi eksamipettuses osalejate kasutuses olnud sidevahendite jaoks. I.I kaasas G.J-i teadmisel omakorda toimuvasse Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kohusetäitjana töötava Xxxi, kes samuti võttis vastu liiklusteooriaeksameid. Samuti määras just Xxxbüroo juhatajana, kes büroo töötajatest võtab sel või teisel eksamipäeval vastu liiklusteooriaeksameid, mistõttu Xxxi kaasamine tagas olukorra, et eksamipettuse skeemis osalevad isikute eksamit võttis vastu ’oma inimene’, s.o kas I.I või Xxx. Eeltoodud asjaoludel vahendas G.J ajavahemikul alates 2012.aasta septembrist kuni 2013.aasta märtsini korduvalt altkäemaksu erinevate eksamisooritajate ja Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo peaspetsialist I.I (kes tegutses faktiliselt eelneval kokkuleppel ja koos (s.o grupis) Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kohusetäitja Xxxiga) vahel. Seejuures teadsid I.I ja Xxx, et raha maksnud isikud on suunatud eksamile G.J-i , N.V ja H.S-i poolt koos audio- ja videoülekannet võimaldavate sidevahenditega. Vastutasuks Xxxi kaasabi ja osaluse eest andis I.I G.J-i poolt I.I-le üleantud summadest (150 - 250 eurot iga eksami eest) Xxxile igakordselt 100-150 eurot, jättes endale ülejäänud 50-100 eurot. Eelnimetatud ajavahemikul osutas H.S altkäemaksuandjatele ainelist kaasabi ka sellega, et ta transportis 10 1-13-6853 oma sõiduautoga vähemalt kolmel korral altkäemaksuandjad (Xxx, Xxxjt.) Narva, kus seejärel leidis aset raha üleandmine G.J-i vahendusel ametiisiku(te)le ja eksamipettus. Samuti transportis ta eelnimetatud isikud pärast teooriaeksami sooritamist ja rahade üleandmist Narvast tagasi (Jõhvi või Kohtla-Järvele). Eelkirjeldatud moel lubati Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos sooritada eksamipettuse teel sõiduteooria eksamid järgmistel isikutel: 13.09.2012 - Xxxil B-kategooriale, 04.10.2012 - Xxxil B-kategooriale, 09.10.2012 - XxxB-kategooriale, 11.10.2012 - Xxxl B-kategooriale, 16.10.2012 - Xxxl BE-kategooriale ja Xxxil B-kategooriale, 15.11.2012 - Xxx B-kategooriale, 04.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 06.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 11.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 18.12.2012 - Xxxil BE-kategooriale, 20.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 28.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 03.01.2013 - Xxxil C-kategooriale, 17.01.2013 - Xxxl B-kategooriale, 29.01.2013 - Xxxil CE-kategooriatele, 28.02.2013 - Xxxil B-kategooriale, 04.04.2013 - Xxxil B-kategooriale Eksamite ajal suhtlesid G.J ja H.S audio- ja videosidevahendite kaudu eksamisooritajatega, öeldes neile ette eksamiküsimuste vastused. Seega kasutasid isikud teooriaeksamil selliseid abi- ja lisa-vahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi, mis mõjutasid nende teooriaeksami ülesannete iseseisvat sooritamist ja on LS § 100 lg 7 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 48 ’Mootor-sõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksami-sõidukile’ § 5 lg 4 järgi keelatud. Sama korra § 5 lg 3 järgi pidanuks eksamit vastuvõttev ametnik eksami-korra rikkumise põhjendusel taoliste isikute eksamid katkestama ja lugema eksamid mittesooritatuks, mida I.I ja Xxxaga ei teinud. H.S pani toime
lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaaitamine altkäemaksu vahendamisele, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. I.I töötas Maanteeameti Ida regiooni (liiklusregistri) Narva büroo peaspetsialistina ajavahemikul 01.
2012.a. augustis-septembris (täpne aeg ja koht tuvastamata) leppis I.I kokku eksamipettusi korraldava G.J-iga selles, et viimane hakkab koos H.S-i ja N.V-ga aitama juhtimisõiguse taotlejatel sooritada Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos (Tiimani 3B, Narva) mootorsõiduki juhtimis-õiguse saamiseks või taastamiseks vajalikke liiklusteooriaeksameid, kasutades selleks teooriaeksamil keelatud abivahendeid (audio- ja videosidevahendid). Sellisel moel eksami sooritajad pidid registreerima end eksamile just neil kuupäevadel, mil eksameid võttis vastu I.I, kellele G.J pidi igakordselt ja eelnevalt teatama eksamisooritaja nime, eksamile registreerimise päeva ja kellaaja. G.J-i ja tema kaaslaste eelnimetatud kaasabi eest, aga samuti vastutasuks Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo ametnikule tehniliste abivahendite abil sooritatud eksami tulemuse arvestatuks lugemise eest sai G.J enne liiklusteooriaeksami algust eksamisooritajatelt kas vahetult või läbi vahendajate kindla raha-summa (tavaliselt 880 eurot). Sellest rahast jättis G.J osa endale, H.S-ile ja N.V-le , osa (tavaliselt 150 eurot) andis ta aga vastavalt eelnevale kokkuleppele edasi I.I-le . Seejuures olid G.J ja I.I leppinud kokku, et vastutasuks eelnimetatud rahasumma saamise eest ei pööra liiklusteooriaeksamit vastuvõttev ametnik eksamipäeval tähelepanu varjatud tehniliste abivahenditega eksamile tulnud ning G.J-i kaudu ametnikule maksnud eksamisooritajate käitumisele ja tegevusele eksami ajal ega kontrolli nimetatud isikuid võimaliku eksamikorra rikkumiskahtluse korral. Samuti tuli eksamit vastuvõtval ametnikul suunata taolised eksamisooritajad kindlate arvutite juurde (millised asusid eksamiklassi akna all), tagamaks võimalikult hea levi eksamipettuses osalejate kasutuses olnud sidevahendite jaoks. I.I kaasas G.J-i teadmisel omakorda toimuvasse Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kohusetäitjana töötava Xxxi, kes samuti võttis vastu liiklusteooriaeksameid. Samuti määras just Xxxbüroo juhatajana, kes büroo töötajatest võtab sel või teisel eksamipäeval vastu liiklusteooriaeksameid, mistõttu Xxxi kaasamine tagas olukorra, et eksamipettuse skeemis osalevad isikute eksamit võttis vastu ’oma inimene’, s.o kas I.I või Xxx. Eeltoodud asjaoludel I.I , olles Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo peaspetsialist ja tegutsedes faktiliselt eelneval kokkuleppel ja koos (s.o grupis) Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kohuse-täitja Xxxiga, võttis ajavahemikul alates 2012.aasta septembrist kuni 2013.aasta märtsini korduvalt G.J-i vahendusel altkäemaksu erinevatelt eksamisooritajatelt. Seejuures teadsid I.I ja Xxx, et nimetatud isikud on suunatud eksamile G.J-i , N.V ja H.S-i poolt koos audio- ja video-ülekannet võimaldavate sidevahenditega. Vastutasuks Xxxi kaasabi ja osaluse eest andis I.I G.J-i poolt I.I-le üleantud summadest (150 kuni 250 eurot iga eksami eest) Xxxile igakordselt 100-150 eurot, jättes endale ülejäänud 50-100 eurot. Eelkirjeldatud moel lubati Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos sooritada eksamipettuse teel sõiduteooria eksamid järgmistel isikutel: 13.09.2012 - Xxxil B-kategooriale, 04.10.2012 - Xxxil B-kategooriale, 09.10.2012 - XxxB-kategooriale, 11.10.2012 - Xxxl B-kategooriale, 12 1-13-6853 16.10.2012 - Xxxl BE-kategooriale ja Xxxil B-kategooriale, 15.11.2012 - Xxx B-kategooriale, 04.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 06.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 11.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 18.12.2012 - Xxxil BE-kategooriale, 20.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 28.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 03.01.2013 - Xxxil C-kategooriale, 17.01.2013 - Xxxl B-kategooriale, 29.01.2013 - Xxxil CE-kategooriatele, 28.02.2013 - Xxxil B-kategooriale, 04.04.2013 - Xxxil B-kategooriale Eksamite ajal suhtlesid G.J ja H.S audio- ja videosidevahendite kaudu eksamisooritajatega, öeldes neile ette eksamiküsimuste vastused. Seega kasutasid isikud teooriaeksamil selliseid abi- ja lisa-vahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi, mis mõjutasid nende teooriaeksami ülesannete iseseisvat sooritamist ja on LS § 100 lg 7 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 48 ’Mootor-sõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksami-sõidukile’ § 5 lg 4 järgi keelatud. Sama korra § 5 lg 3 järgi pidanuks eksamit vastuvõttev ametnik eksami-korra rikkumise põhjendusel taoliste isikute eksamid katkestama ja lugema eksamid mittesooritatuks, mida I.I ja Xxxaga ei teinud. I.I , olles Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo peaspetsialistina ametiisikuks
mõttes, oli teadlik sellest, et ajavahemikul alates 2012.aasta septembrist kuni 2013.aasta märtsini oli rida isikuid suunatud Narva büroosse liiklusteooriaeksamitele G.J-i , N.V ja H.S-i poolt koos audio- ja video-ülekannet võimaldavate sidevahenditega, millede vahendusel suheldi eksamite ajal eksamisooritajatega, öeldes eksamineeritavatele ette eksamiküsimuste vastuseid. Sellest hoolimata ei astunud I.I samme eksami-pettuse tõkestamiseks ning võltsis mitmete talle teadaolevalt eksamipettuse teel liiklusteooriaeksami sooritanud isikute osas eksamiprotokolle, teades seejuures, et need isikud on sooritanud eksameid keelatud audio- ja videovahendeid kasutades, s.o ta kinnitas Maanteeameti andmebaasis ARIS 2 oma kasutajakonto alt teadvalt järgmiste eksamisooritajate sooritatud liiklusteooriaeksamite ebaõigeid andmeid sisaldavad üldised eksamiprotokollid: 11.10.2012 - Xxx 11.12.2012 - Xxx 03.01.2013 - Xxx 15.11.2012 - Xxx18.12.2012 - Xxx 17.01.2013 - Xxx 04.12.2012 - Xxx 20.12.2012 - Xxx 29.01.2013 - Xxx 06.12.2012 - Xxx 28.12.2012 - Xxx 28.02.2013 - Xxx I.I pani toime
lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu võtmise vähemalt teist korda, mis on toime pandud isikute grupi poolt. Samuti I.I pani toime
Maanteeameti poolt oli tunnistatud kehtetuks S.F-i nimele 06.11.2007 väljastatud ja kuni 06.11.2009 kehtinud esmane juhiluba nr ET
Kooskõlas G.J-i , tema kaitsja Eduard Bulattšiku ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kase vahel 23.07.2013.a sõlmitud kokkuleppega prokurör taotleb kohtult G.J-i süüditunnistamist
lg 2 p 1 järgi ning nõuab karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 4 sätestatust tulenevalt taotleb prokurör, et kohus mõistaks liitkaristuse, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.05.2012 kohtuotsusega
- § 22 lg 2, § 344 lg 1 - § 22 lg 2, § 280 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 296 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta vangistust) võrra. Eeltoodu alusel taotleb prokurör mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult lugeda eelvangistus alates 1 04.04.2013 karistusaja hulka. Kohaldada
lg 1, § 84 ning mõista G.J-ilt välja 105 eurot, mis vastab G.J-i poolt kuriteo tulemusena saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kooskõlas N.V, tema kaitsja Aleksei Galkini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kase vahel 24.07.2013.a sõlmitud kokkuleppega prokurör taotleb kohtult N.V süüditunnistamist
lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ning tema karistamist 10 kuu 14 1-13-6853 pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04. – 05.04.2013 (s.o 2 kalendripäeva). Lõplikuks karistuseks jääb 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
lõigete 1 ja 3 alusel taotleb prokurör kohtult, et mõistetud karistust ei pöörataks täitmisele, kui N.V ei pane 3 aasta pikkuse katseaja 1 jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohaldada
lg 1, § 84 ning mõista N.V välja 4250 eurot, mis vastab N.V poolt kuriteo tulemusena saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kooskõlas H.S-i, tema kaitsja Irina Gromtsev ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kase vahel 23.07.2013.a sõlmitud kokkuleppega taotleb kohtult H.S-i süüditunnistamist
Arvestades H.S-i teopanust (sh viis altkäemaksuandjaid Narva, kus leidis aset raha üleandmine G.J-i vahendusel ametiisiku(te)le ja eksamipettus) nõuab prokurör karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 4 sätestatust tulenevalt taotleb prokurör, et kohus mõistaks liitkaristuse, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.05.2012 kohtuotsusega
lg 1,
lg 1 ja
Eeltoodu alusel taotleb prokurör mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg – s.o 04.– 05.04.2013 – so 2 kalendripäeva.
lg 1 ja lg 3 alusel ja arvestades H.S nõusolekut taotleb prokurör kohtult asendada mõistetud 7 kuu ja 28 pikkune vangistus üldkasuliku tööga. Lähtudes
lg 1 sätestatust, mille kohaselt ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, taotleb prokurör kohtult mõista H.S-ile lõplikuks karistuseks 476 tundi üldkasulikku tööd, mis tal tuleb täita vastavalt
Eeltoodut arvestades ja lähtudes
lg 4 sätestatust taotleb prokurör kohtult, et H.S allutataks üldkasuliku töö tegemise ajaks järgima kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule, mille kohaselt isik on kohustatud sel ajal: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt 1 lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada
lg 1, § 84 ning mõista H.S-ilt välja 1105 eurot, mis vastab H.S-i poolt kuriteo tulemusena saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kooskõlas I.I, tema kaitsja Arvo Suubani ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kase vahel 23.07.2013.a sõlmitud kokkuleppega prokurör taotleb kohtult I.I süüditunnistamist
Prokurör taotleb kohtult I.I süüditunnistamist
lg 1 järgi ning nõuab karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.
lõigete 1, 2 ja 3 alusel taotleb prokurör kohtult, et mõistetud karistust ei pöörataks osaliselt täitmisele. Prokurör taotleb, et kohus määraks koheselt ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust. Samas taotleb prokurör, et ülejäänud, s.o 2 (kahe) aasta pikkuse vangistuse osas ei pöörataks karistust täitmisele, kui I.I ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult lugeda eelvangistus alates 04.04.2013 koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse 1 karistusaja hulka. Kohaldada
lg 1, § 84 ning mõista I.I-lt välja 850 eurot, mis vastab I.I poolt kuriteo tulemusena saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kooskõlas Xxxi, tema kaitsja Kaido Kooga ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kase vahel 25.07.2013.a sõlmitud kokkuleppega prokurör taotleb kohtult S.F-i süüditunnistamist
lg 1 järgi ning nõuab karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 4 sätestatust tulenevalt taotleb prokurör, et kohus mõistaks liitkaristuse, suurendades uue 15 1-13-6853 kuriteo eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.05.2012 kohtu-otsusega
Eeltoodust tulenevalt taotleb prokurör mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel ja arvestades S.F-i nõusolekut taotleb prokurör kohtult asendada mõistetud 1 aasta 5 kuu ja 27 päeva (542 päeva) pikkune vangistus üldkasuliku tööga. Lähtudes
lg 1 sätestatust, mille kohaselt ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, taotleb prokurör kohtult mõista S.F-ile lõplikuks karistuseks 1084 tundi üldkasulikku tööd, mis tal tuleb täita vastavalt
Eeltoodut arvestades ja lähtudes
lg 4 sätestatust taotleb prokurör kohtult, et S.F allutataks üldkasuliku töö tegemise ajaks järgima kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule, mille kohaselt isik on kohustatud sel ajal: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuistungil G.J , N.V, H.S, I.I ja Xxx avaldasid, et saavad sõlmitud kokkuleppest aru, nõustusid sellega, andsid vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldasid oma tõelist tahet. Süüdistatavad nõustusid ka kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega. Prokurör ja kaitsjad toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.