← Eesti

1-13-4540/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4540 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahendid Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. augusti 2017 määrus, millega KarS § 70 alusel asendati süüdimõistetu H.G-le (H.G) mõistetud rahaline karistus vangistusega; Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  3. septembri 2017 määrus, millega jäeti H.G kaitsja vandeadvokaat Epp Landbergi taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu H.G (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Viru Maakohtu
  5. septembri 2017 määrus tühistada ja lugeda H.G
  6. augusti 2017 määruskaebus esitatuks tähtaegselt.
  7. Viru Maakohtu
  8. augusti 2017 määrus tühistada ja jätta rahuldamata Riigi Tugiteenuste Keskuse
  9. juuli 2017 taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks.
  10. H.G
  11. augusti 2017 määruskaebus ja vandeadvokaat Epp Landbergi
  12. septembri 2017 määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
  13. Tartu Maakohus
  14. mai 2013 otsusega tunnistas H.G süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõistis karistuseks 280 päevamäära, s.o 896 eurot. KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel määras kohus rahalise karistuse tasumisele ositi üheksa kuu jooksul kindlaksmääratud osades.
  15. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas
  16. juulil 2017 Viru Maakohtule taotluse H.G-le mõistetud rahalise karistuse asendamiseks vangistusega. Taotluse kohaselt on kohtutäitur kontrollinud vara olemasolu ning teadaolevatel andmetel puudub H.G vara või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on lisaks 1813,01 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Asjas ei ole toimunud ühtegi laekumist ning tasumata on ka sama kohtuasja raames välja mõistetud teised kohtukulud. Isik on pankrotis ja tema maksevõimetus on seeläbi tuvastatud.
  17. Eelmärgitud taotlust arutas Viru Maakohus avalikul kohtuistungil
  18. augustil
  19. H.G kinnitas istungil, et rahaline karistus on tasumata täies ulatuses. Täiendavalt ta midagi lisada ei soovinud.
  20. Samal kuupäeval, s.o
  21. augustil 2017 kuulutas Viru Maakohus määruse, millega rahuldas Riigi Tugiteenuste Keskuse taotluse ja asendas H.G-le Tartu Maakohtu
  22. mai 2013 otsusega mõistetud rahalise karistuse 280 päevamäära vangistusega 3 kuud 3 päeva. Kohus märkis, et Tartu Maakohtu otsuse jõustumisest on möödunud rohkem kui neli aastat. H.G ei ole selle aja jooksul vabatahtlikult midagi tasunud, mis viitab sellele, et ta ei kavatsegi seda teha. Seega hoidub ta kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Nimetatud veendumust ei muuda seegi, et Viru Maakohus
  23. märtsi 2017 määrusega nr 2-16-18087 on välja kuulutanud H.G füüsilise isiku pankroti. Pankrot ei välista rahalise karistuse asendamist, kuivõrd see pigem kinnitab veendumust, et süüdimõistetu ei ole suuteline rahalist karistust tasuma. KarS § 70 lg-te 1, 2 alusel tuleb H.G-le mõistetud rahaline karistus 280 päevamäära asendada vangistusega 3 kuud 3 päeva.
  24. Riigi Tugiteenuse Keskus teavitas Viru Maakohut
  25. augustil 2017, et H.G on kriminaalasjas nr 1-13-4540 mõistetud rahalise karistuse tasunud täies ulatuses. Teatisele on lisatud vastav maksekorraldus. Maksekorraldusest selguvalt on H.G maksnud 896 eurot
  26. augustil
  28. H.G esitas
  29. augustil 2017 Viru Maakohtule määruskaebuse (s.o selliselt pealkirjastatud). Ta märgib: „Mina, H.G, sündinud XXX, isikukood XXX, soovin esitada määruskaebuse kohtuasjas nr 1-13-4540, istungi toimumisaeg oli
  30. august 2017.“
  31. Kohtute Infosüsteemist selguvalt on Viru Maakohtu
  32. augusti 2017 määrus märgitud jõustunuks
  33. augustil
  36. augustil 2017 saatis Viru Maakohus H.G-le teatise, millega kohustas teda ilmuma mitte hiljem kui
  37. septembril 2017 Viru Vanglasse. Teatis toimetati talle kätte
  38. septembril
  40. H.G kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg esitas
  41. septembril 2017 Viru Maakohtule taotluse, mis oli adresseeritud Tartu Ringkonnakohtule ning milles ta palus: 1) rahuldada H.G
  42. augusti 2017 määruskaebus; 2) tühistada Viru Maakohtu
  43. augusti 2017 määrus või kui kohus leiab, et asendamine oli põhjendatud, asendada vangistus omakorda üldkasuliku tööga; 3) kui kohus leiab, et H.G määruskaebus oli esitatud hilinenult, ennistada kaebetähtaeg; 4) peatada Viru Maakohtu
  44. augusti 2017 määruse täitmine. Taotlusele on lisatud H.G nõusolek rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Kaitsja märgib taotluses muuhulgas, et täiendab kaitsealuse määruskaebust järgmiste argumentidega. H.G on tasunud rahalise karistuse. Ta oli raskes majanduslikus olukorras, mis tingis ka eraisiku pankroti väljakuulutamise. Seetõttu osutus raskeks rahalise karistuse täitmine. H.G on saanud tööle ning tema vangistamine 3 kuuks 3 päevaks põhjustaks uuesti töötuks jäämise, mis omakorda tooks kaasa rasked majanduslikud tagajärjed nii temale kui ta perekonnaliikmetele. H.G ülalpidamisel on 3-aastane laps (lisatud on sünnitunnistus) ja elukaaslane, kes on lapseootel (lisatud on sünnitusleht). Seega on H.G ainuke isik, kes omab sissetulekut.
  45. Viru Maakohus
  46. septembri 2017 määrusega jättis kaitsja E. Landbergi taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et mõjuvat põhjust ennistamiseks ei ole. -2-
  47. Maakohtu määruse peale esitas
  48. septembril 2017 määruskaebuse vandeadvokaat E. Landberg. Ta palub: 1) lugeda H.G
  49. septembri 2017 kaebus esitatuks tähtaegselt, see määruskaebus rahuldada ja Viru Maakohtu
  50. augusti 2017 määrus tühistada või kui kohus peab asendamist põhjendatuks, asendada vangistus omakorda üldkasuliku tööga; 2) kui ringkonnakohus leiab, et H.G
  51. septembri 2017 määruskaebus ei olnud esitatud tähtaegselt, tühistada Viru Maakohtu
  52. septembri 2017 määrus ja ennistada Viru Maakohtu
  53. augusti 2017 määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg; 3) peatada Viru Maakohtu
  54. augusti 2017 määruse täitmine. 11.
  55. Kõigepealt palub kaitsja lugeda H.G
  56. septembri 2017 määruskaebus esitatuks tähtaegselt. Viru Maakohus
  57. septembri 2017 määruses ei ole kohus kaitsja sellele taotlusele mingit tähelepanu pööranud. Sellega on kohus rikkunud põhjendamise kohustust. H.G
  58. septembri 2017 määruskaebusest nähtub üheselt soov kohtumäärus vaidlustada. Juhul, kui maakohus ei lugenud selliselt vormistatud ja sõnastatud kaebust nõuetekohaseks, oleks ta pidanud andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selleks et selgitada välja kaebuse esitaja tõeline tahe. Kohus ei ole seda teinud ega määruskaebust üldse menetlenud. 11.
  59. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et H.G ei ole määruskaebust tähtaegselt esitanud, palub kaitsja ennistada kaebetähtaeg. H.G tegi kõik endast oleneva, et esitada kaebus tähtaegselt. Ta pöördus abi saamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja ametniku poole, kelle soovitusel just sellise sisuga kaebus koostati ja kohtule esitati. H.G, kellel õigusteadmisi ei ole, ei võinud teada, et määruskaebus ei ole õigesti vormistatud. 11.
  60. Kaitsja palub Viru Maakohtu
  61. augusti 2017 määruse täitmise peatamist. Selle täitmine tooks kaasa H.G õiguste raske ja pöördumatu rikkumise (KrMS § 392). Nimelt on seoses kohtumääruse jõustumisega tehtud temale kohustuseks ilmuda
  62. septembril 2017 Viru Vanglasse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  63. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaebetähtaja küsimust ning leiab, et H.G
  64. augustil 2017 määruskaebus tuleb lugeda esitatuks tähtaegselt. Seda alljärgnevatel põhjustel. H.G esitas
  65. augustil 2017 määruskaebuse (s.o selliselt pealkirjastatud) Viru Maakohtu
  66. augusti 2017 määruse vaidlustamiseks, märkides selles, et soovib kohtulahendi peale esitada kaebuse (vt käesoleva määruse p 6). Kohtutoimikust, sealhulgas Viru Maakohtu
  67. septembri 2017 määrusest selguvalt käsitles maakohus H.G kirjutist teatisena, mitte määruskaebusena. Ringkonnakohus peab kohtu sellist lähenemist ekslikuks. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 315 lg 5 p 3 kohustab esitama apellatsiooniõiguse kasutamise soovi näitava teatise seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Nimetatud säte kohaldub apellatsioonimenetluses ja sedagi vaid juhul, kui kohus kuulutas otsuse resolutiivosa eraldiseisva dokumendina. Määruskaebemenetluses (KrMS
  68. peatükk) ei näe seadus ette kohustust ega vajadust esitada kohtule teatist, millest nähtuks soov kohtumäärust vaidlustada. Sellest tulenevalt ei saanud Viru Maakohus, saanud
  69. augustil 2017 H.G määruskaebuse, käsitleda seda teatisena. Kohus sai ja pidi seda vaatama kui edasikaebust
  70. augusti 2017 määruse peale. Määruskaebuse tähtaegsuse ning vormi- ja sisunõuetele vastavuse kontrollimiseks on juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 325 lg 1 p-st 1 pädev ringkonnakohus. Kriminaalkolleegium märgib siinkohal ära sellegi, et alates
  71. veebruarist 2017 on kehtetu KrMS § 323, mis andis volitused kõrvaldada apellatsioonimenetlust (ka määruskaebemenetlust) takistavad asjaolud maakohtule endale. -3- H.G
  72. augusti 2017 määruskaebuses puuduste kõrvaldamiseks oleks ringkonnakohus seega saanud KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 1 koosmõjus jätta kaebuse käiguta ning anda isikule tähtaja selle korrektselt esitamiseks (s.o et määruskaebus vastaks § 386 nõuetele). Praeguselt on Viru Maakohtu eksliku toimimisviisi tõttu H.G juba kohustatud ilmuma vanglasse karistust kandma ning vahepeal on kohus
  73. septembril 2017 teinud veel ka määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise määruse. Märkimata ei saa jätta sedagi, et kuigi kaitsja E. Landberg on
  74. septembri 2017 taotluses lisaks tähtaja ennistamisele välja toonud muidki taotlusi (vt käesoleva määruse p 9), on maakohus käsitlenud üksnes ennistamise küsimust. Tekkinud olukorra lahendamiseks peab kriminaalkolleegium vajalikuks lugeda H.G määruskaebus esitatuks tähtaegselt vaatamata asjaolule, et selles on täheldatavad tõsised puudused (s.o olemasoleval kujul ei oleks ringkonnakohus saanud seda läbi vaadata). Käesolevas menetlusetapis ei ole KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 1 koosmõjus selle kaebuse käiguta jätmine enam põhjendatud. Nimelt on kaitsja Tartu Ringkonnakohtule adresseeritud
  75. septembri 2017 taotluses esialgse määruskaebuse vead juba parandanud. Kuivõrd H.G määruskaebuse tähtaegsuse kontrolli (sh sisu- ja vorminõuetele vastavust) oli pädev teostama ringkonnakohus, samuti põhjusel, et kolleegium loeb kaebuse esitatuks tähtaegselt, tuleb Viru Maakohtu
  76. septembri 2017 määrus KrMS § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 1 juhindudes tühistada. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  77. Vaadetes seega määruskaebemenetluses läbi H.G määruskaebuse ja käsitledes selle täiendina kaitsja
  78. septembril 2017 taotluse vastavaid seisukohti, leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
  79. augusti 2017 määrus tuleb tühistada. Taolisele seisukohale asudes ei tee kriminaalkolleegium mingeidki etteheiteid maakohtule, s.o kohtu otsustus asendada H.G-le Tartu Maakohtu
  80. mai 2013 otsusega mõistetud rahaline karistus vangistusega, on olnud igati seaduslik ja põhjendatud. Esimene kohtuaste on õigesti tuvastanud, et täidetud on KarS § 70 kohaldamise eeldused – süüdlane jättis rahalise karistuse vabatahtlikult tasumata ja tema osas teostatud täitemenetlus jäi tulemusetuks. Sealhulgas märkis maakohus õigesti sedagi, et lahendi tegemise aja seisuga oli süüdimõistetul rahaline karistus tasumata täies ulatuses. Vaatamata eelmärgitud seisukohale tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt, kuid seda põhjusel, et olukord on praeguseks muutunud. Nimelt on H.G
  81. augustil 2017 rahalise karistuse 869 eurot täies ulatuses tasunud. Seda kinnitab Riigi Tugiteenuste Keskuse teatis (vt käesoleva määruse p 5), ehk siis vaidlust selles küsimuses olla ei saa. H.G poolt ära makstud summat on võimalik arvesse võtta, kuivõrd määruskaebuse tähtaegse esitamise tõttu ei ole Viru Maakohtu
  82. augusti 2017 määrus jõustunud. Eelmärgitud asjaolu, s.o rahalise karistuse täielik tasumine, toob kaasa vajaduse Viru Maakohtu
  83. augusti 2017 määrus tühistada ja jätta rahuldamata Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  84. augusti 2017 määruse ja rahuldab määruskaebuse taotluse. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk -4- /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.